tavainimene

Mastaabid

Posted in * by tavainimene on 08/01/2018

Industrialiseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine. Iga kord, kui ma loen, kuidas keegi nõuab, et Eesti iibeprobleemi lahendamiseks tuleb “moodustada töörühm ja asuda välja töötama meetmete kompleksi”, kangastub mul silme ees mehike, kes üritab kustutada saja hektari suurust metsatulekahju selle peale pissides. 

Advertisements

14 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. ЯMaika said, on 09/01/2018 at 14:07

    Mina arvan, et neid üritajaid oleks hulgi ainult rüübet ei jätku. Need protsessid on nii hoomamatud, neid juhitakse raha hulga ja poliitiliste otsustega. Kui Eestimaa omad tulekahjudega valmis saaks, siis ta läheks kohe naaberriike reformima ja õpetama.

  2. Kaur said, on 10/01/2018 at 08:10

    Enne peaks ära otsustama, kas planeet vajab siis rohkem või vähem inimesi enda peale elama. Kui vähem, siis mis iibeprobleem? Kui rohkem, siis peaks “kastma sealt kus kasvab”, mitte tasapidi vinduvaid rahvaid poputama?

    • nodsu said, on 10/01/2018 at 16:29

      ma mõtlesin täpselt sama – et kõigepealt, kas üldse on iibeprobleem? ja kui, siis mispidi?

  3. mustkaaren said, on 12/01/2018 at 09:09

    Mehed hakkavad ette kirjutama, kuipalju naised hakkavad synnitama… eesti yksikvanemate, puudega lapsi puudutava, perevägivalla, syvavaesuse, koolist välja langenud laste jm statistika valguses on see vihastav mõte.

    • Kaur said, on 12/01/2018 at 11:34

      Riiklik poliitika siiski TÖÖTAB. Propaganda paneb inimesed mõtlema ühel või teisel viisil – venemaa halb, euroopa hea. Rahandus- ja maksupoliitika juhivad majanduskäitumist – kas laenatakse või säästetakse rohkem või vähem, mis majandusharudes uued ettevõtted tekivad, kui palju väliskapitali riiki tuleb. Meediapoliitika juhib, mis telekanalid meil on, mida neis näidatakse, mis kontekstis…

      Perepoliitika või rahvastikupoliitika mõjutab perekondlikke otsuseid, see on paratamatu ja tegelikult loomulik. Selle labastamine “ettekirjutuseks” on rumal, mõju on loomulikult palju kaudsem. Kuid kõik riigid kindlasti tegelevad sellega – see on neile ju strateegiliselt väga, väga oluline, Miks selle peale vihastuda?

    • mustkaaren said, on 12/01/2018 at 16:32

      Poliitika ja reaalsete emade elu on täiesti eri maailmad. Hea on mäe otsast õpetada, kui ei pea elementaarse pärast värisema… aga minu mainitud seltskonna jaoks ei ole helget homset.

    • kaur said, on 12/01/2018 at 22:12

      Ma ei saa aru. Kuna / kuni meil on üksikemasid, ei tohi riik midagi plaanida ega mõjutada?

      Sotsiaalprobleemid on igal pool olemas. “Mägi” ei saa neid ära kaotada, ei saa ka nende olemasolule viidates kõike muud tegemata jätta. Või sa viitad, et need ettekirjutused teevad üksikemasid / puudega lapsi kuidagi juurde? Või võimendavad nende probleeme? Või lahendava mingeid teisi probleeme üksikemade (jne) arvelt?

    • nodsu said, on 13/01/2018 at 17:57

      paar mõtet: ma saan aru, et Kaarna point on see, et meil kipub riiklik lastetahtmine piirdumagi ainult propagandaga, aga sellele, mis siis pihta hakata, kui need lapsed järsku olemas on, mõeldakse vähem. et on mingi udune ettekujutus “rohkem lapsi parem”, aga kuidas need lapsed – juba olemasolevadki lapsed, mitte need hüpoteetilised “rohkem” – üles kasvavad, ellu ja tervise juurde jäävad, on palju udusem.

      suvaline näide: soiutakse, et lapsi oleks justkui kole vähe, aga ometi topitakse neid koolides klassidesse, mille suurus on üle seaduses (soovituslikult sätestatud) normi. on neid siis liiga palju või liiga vähe?

    • nodsu said, on 13/01/2018 at 17:59

      a see kattub tglt osalt küsimusega, kas meil on üldse IIBEprobleem. võimalik, et meil on tulevikus probleem, kes hakkab töövõimetuid ülal pidama, aga see ei sõltu ainult sündivate laste absoluutarvust. nt kui sünniks kole palju lapsi ja nad oleks valdavalt töötud või töövõimetud, oleks meil ikka see ülalpidajate probleem.

    • nodsu said, on 13/01/2018 at 18:02

      või vbla oleks “riikliku lastetahtmise” asemel paremgi kirjutada “ühiskondlik lastetahtmine”. mõeldes sellele, mis nt Brigitta Davidjants räägib sellest, kuidas avalikus ruumis ümbritsevad inimesed lastesse suhtuvad või kuidas linnaruum teeb lastega liiklemise raskeks jne.

    • kaur said, on 13/01/2018 at 18:22

      Noh, mina loen Kaarnast välja midagi hoopis muud. Aga ehk on nii, nagu sina arvad.

      Ühiskond suhtub meil lastesse minu arust enam-vähem. On paremaid (ühiskondi), on palju hullemaid. Linnaruumil pole Eestis samuti häda kedagi. Muidugi võib parem olla, ja Davidjantsid ja teised valusatele kohtadele osutajad on siinkohal abiks. Aga – ka praegu on tegelikult hästi.

      Kuid see sotsiaalprobleemide pundar… Ma ei näe riigil siin head võimalust järsku kuidagi “paremaks” hakata. Me riik on nii rikas nagu ta on, kusagilt mingit rahalaeva (ega ka tarkuselaeva ega ühtegi muud laeva) ei tule. Ja selle tähelepanu ja raha pärast kaklevad kõik. Sõjamehed ütlevad, et kui neile ei anta, siis tuleb kuri vainlane ja siis pole meil üldse oma riiki. Kultuuri-inimesed ütlevad, et kui kultuuri pole, siis mis sest riigist üldse. Haridus- ja teadus-inimesed, et kui haridusse ei investeeri, pole pikas plaanis mingit lootust. Majandusmehed, et kui ettevõtetele soodsat keskkonda ei loo, ei tule investeeringuid ega kaubandust ja oleme veel vaesemad kui varem. Arstid, et elanikkond vananeb ja med-teenuste (rahastamise) vajadus kasvab. Kellele siis anda? Ja kas lahendada läbi iibe (rohkem töökäsi) või tarkuse (nupukamad ettevõtted) või kultuuri (oleme vaesed, aga vähemalt eestlased)? Mine võta kinni, eks.

    • nodsu said, on 13/01/2018 at 18:48

      muidugi on keeruline ja tõenäoliselt saabki pooled asjad teada alles tagantjäreletarkusena ja osa ei saa siiski. lihtsalt on arusaadav, miks kellelegi, kellel on oma lastega majandades niigi iga päev sein püsti ees, närvidele käib, kui tuleb jälle mingi juttu, et saage ikka rohkem lapsi.

    • nodsu said, on 13/01/2018 at 18:49

      no ja see, kui hästi meil üldiselt on, ei tähenda, et kellelgi konkreetselt ei ole väga halvasti.

  4. mustkaaren said, on 13/01/2018 at 20:15

    “Kui minul on hästi, siis teistsugused seisukohad on jama.”


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: