tavainimene

Hmh

Posted in * by tavainimene on 04/01/2018

Eile jäi ühest kohvilauajutust kõrva kriipima lause “teadus on religioon”. Või oli see “ka teadus pole ju muud kui üks religioon”. Hmh. Metafooride vastu pole mul iseenesest midagi. Võib öelda, et “kapitalism on religioon” — omad pühad alustekstid, sümbolid, väärtused jne. Või et “teadus on sport” — amatöörid ja tippklubid, prestiižsed ja nišialad, võistluslikkus, hindamine jne. Mistahes kahes asjas on ju võimalik piisava fantaasia korral mingeid paralleele näha ja võib-olla need paralleelid ka avardavad mingil viisil meie asjast arusaamist.

Ma ei teagi, miks see teaduse religiooni-metafoor minus hmh-tunde tekitas. Laborites võib ju tõesti näha templeid ja valgetes kitlites teadurites preestreid, kes räägivad omavahel väljavalitute salakeelt; ja on ilmselt inimesi, kes on valmis pimesi uskuma väiteid stiilis “on teaduslikult tõestatud, et”, nagu on neid, kes on valmis uskuma, et “jumal on meile ilmutanud, et”. Võimalikud vastuväited stiilis “tegelikult on nüüdisaegses kvaliteetteaduses just kõik väited kriitikale ja ümberlükkamisele avatud” või “püha ilmutuse põhjal pole konstrueeritud ühtki toimivat vähiravimit ega kosmoseraketti” tunduvad kuidagi magedad. No kuidagi liiga ilmselged. Või kuidas ja milleks metafooriga üldse vaielda. Aga mingi hmh-tunne istub ikka sees. 

Advertisements

16 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 04/01/2018 at 14:31

    Kahjuks kuritarvitatakse seda võrdlust reaalselt ära.
    Kuna teadus on religioon, siis ei saa ju ühtegi – MITTE ÜHTEGI – teaduslikku fakti või paradigmat uskuda.
    Evolutsioon? Vaid teooria.
    Kliima soojenemine? Kes tahab, usub. Kes tahab, ei usu. Tõestust ei saa olla, sest teadus on ju samuti uskumis-põhine!!!

    Ehk – inimesed kasutavad seda metafoori selleks, et tahtlikult ignoreerida teaduse neid tulemusi, mis neile poliitilistel või muudel kaalutlusel ei meeldi. Tõenduspõhine teadus, peer-review metoodika jne lendavad pesuveega aknast välja, Ohmi seadus ja supersümmeetria loetakse mõlemad sama arusaamatuks (sest lugeja ei saa aru ei ühest ega teisest ja tema jaoks ei olegi vahet).

    USA praegune teadus- ja hariduspoliitika kannatab selle all täiesti reaalselt. Summad on miljardites, eks. Koolides asendatakse päris-bioloogia õpetamine kreatsionismiga, sest ei ole ju mingit vettpidavat tõendust, et Darwinil õigus oli. NASA jt kliimauuringute rahad on kinni keeratud, sest miks seda globaalse soojenemise nimelist muinasjuttu ikka uskuda või uurida.

    Rääkisin sügisel ühe NSF tüübiga. Too oli küll reaalteaduse (ML/AI) rahastamise mees, aga sügavas mures nende teaduspoliitika pärast oli ta ikkagi. Just sellepärast, et pukis on asjapulgad, kes ei saa päriselt aru, mis on teadus.

    • epp said, on 04/01/2018 at 20:12

      Just.

      USA teemal – nii on jah, paraku. Vaid seda lisaksin, et pukis olevad asjapulgad, vähemalt enamik neist, saab mu meelest väga hästi aru, misasi see teadus on. Aga neile (ja nende nööritõmbajatele) on majanduslikult hulga kasulikum teadust eirata. Ka näiteks kreatsionismi õpetamine teenib eelkõige rahalist eesmärki – kasvatab kuulekat, vähenõudlikku, harimatut massi tööorjadeks.

  2. Kaur said, on 04/01/2018 at 14:35

    Ja siia kõrvale sobib lugeda stat-ametit.
    (Eirakem asjaolu, et neil läks raha kokku lugemisega 11 kuud.)

    https://www.stat.ee/pressiteade-2017-128

  3. ЯMaika said, on 04/01/2018 at 22:49

    religioon on usu raamistik nagu mistahes teadusharul on omad seadused ja raamid, nii ,et religioon võib olla teaduse osa, sellised asjad tulevad sajaga leiutajatekülast , lihtne on kiirusega aju lühisesse ajada.

  4. nodsu said, on 05/01/2018 at 01:10

    kui teadust peaks keegi kasutama nagu religiooni – või eetikat või metafüüsikat -, siis on see rubriigist “nad teevad seda valesti” – vale tööriist. kõige rohkem kipuvad seda niiviisi pruukima muidugi inimesed, kellel on kesine ettekujutus, kuidas teadust tehakse ja misjaoks

    mitte et seda ei juhtuks kunagi ka päris teadlastega. eks me ole ajakirjanduseski näinud, kuidas näiteks mõni positsioonikas bioloog kipub oma positsiooni aupaiste najal ja vahel lausa sõnaselgelt väites, et tugineb teadusele, eetika kohta sõna võtma, Hume’i giljotiini olemasolu unustades – mis on hea variant, halb variant oleks see, kui ta poleks sellest kuulnudki (sellise avalduset pärast on mul kahtlusi, et nn kõvade teaduste stuudiumi sisse ei kuulu piisavalt üldisi mõtlemiskultuuri aineid).

    puust ja punaseks – kui teadlane ütleb eetikalause stiilis “tegelikult on hea/halb…” ja pretendeerib sealjuures, et see on teaduslik mõtteavaldus, siis on see just selline väärkasutus.

    mis omakorda põhjustab neis, kes ei saa aru, mis on teaduslik meetod, ettekujutust, et teadus on dogmaatika.

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 01:11

      errata: *selliste avalduste pärast on mul kahtlusi…

    • Kaur said, on 05/01/2018 at 02:18

      Või siis õpetatakse mõtlemiskultuuri nii, et see peletab ja pahandab, mitte ei pane-õpeta-ärgita mõtlema.

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 05:12

      a ikka hämmastav.

      ma pean silmas, et kui keegi on juba otsustanud teaduskarjääri valida, siis võiks eeldada, et ta teeb need asjad endale kasvõi ise selgeks. ses mõttes, et mul ei ole näiteks mingit korralikku loogika- ega filosoofiastuudiumi selja taga – ja kumbki ei olnud mu eriala ka – aga elementaarseid asju ikka tean. ja mina isegi ei pretendeeri teadlane olemisele.

      (kusjuures – algajate filosoofiakursused on minu kogemust mööda üsna meelelahutuslikud.)

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 05:17

      samahästi võiks ju öelda, et matemaatikat õpetatakse nii, et see peletab-pahandab (ma julgeks öelda, et matemaatika algõppega juhtub seda palju rohkem kui filosoofia omaga) – aga ometi eeldatakse, et “kõvades teadustes” peab matemaatikat oskama. miinimumstandardid on ühekülgsed niisiis; ja see annab tunda, kui teadlased (väljaspool oma valdkonda) mingit eriti piinlikku iba ajavad. see ei oleks probleem, kui nende teadlasestaatus ei annaks neile erilist autoriteeti – muidu lihtsalt naeraks, et mida iba – ja see üle pädevuspiiride ulatuv autoriteet ongi otsapidi religioonile lähenev suhtumine. või vähemalt maagiale – ta on pühitsetud, nüüd kukub tema suust puhast kulda (kusjuures see on suurem autoriteet kui paavstil katoliiklaste jaoks – tema suust kukkuv on nende jaoks puhas kuld ainult teatud eritingimustel.)

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 05:20

      või siis, kui keegi teab, et ta ei ole kunagi süstemaatilselt mõtlemiskultuuri, argumentatsiooni jne õppinud, mis iganes põhjusel, nt et “seda õpetati mulle valesti ja nüüd ma kardan” – siis võiks vähemalt niipalju enesekriitikat olla, et teada, et seal on tema nõrk koht.

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 05:21

      lühidalt, ma pole valmis avalikkuse ees arvamusliidrina esinevatele teadusdoktoritele samu mööndusi tegema, mis põhikooli õpilastele.

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 05:27

      … a seegi ei puutu tglt mu põhipointi: et teadlasele autoriteedi andmine _mis tahes alal_, olenemata sellest, kas ta on just selle ala inimene ja sellega üldse kursis – lihtsalt sellepärast, et ta on teadlane, ei ole kuidagi teadusliku maailmavaatega kooskõlas. See on just nimelt teadusreligioon, ettekujutus, et teadus on pühitsus, mis annab ligipääsu Teadmisele, ilma diferentseerimata.

  5. K. said, on 05/01/2018 at 02:11

    Teadus ei tohiks olla päris kindlasti sama kui religioon, samas mul on viimasel ajal kahtlus (kindlasti mitte teaduslikele alustele toetuv, eksole), et selles maailmas tehakse asju aina rohkem nagu moepärast – et kunagi on tallatud rada sisse, aga väheseid huvitab, kas see ka enam kuhugi viib. Ehk siis on võimalik teha libateadust toetudes justkui kõikidele teaduse tegemise kriteeriumitele (nt valim on, aga valim on nii väike, et tegelikult ei tohiks selle alusel üldse mingeid järeldusi teha, rääkimata teadustöö avaldamisest kvaliteetses eelretsenseeritud teadusajakirjas). Ja kui seda teadusharu eriti ei rahastata ka ja katsed on hirmkallid (või veel hullem- rahastavad kallutatud organisatsioonid), siis võib too liba ehk aastakümneteks jääda juhtivaks teaduslikuks arvamuseks, sest eks millegi ümberlükkamiseks on ju vaja teha uus uuring /katse. Teine asi on see, et minnakse aina enam olemasolevate uuringute (meta)analüüsimise rada, sest see on tunduvalt odavam, kui ise midagi uut katsetada. Nii et pabereid muudkui aina koguneb, aga uut teadmist mitte. Kolmandaks – humanitaar- ja sotsiaalteadused on ikka ja alati sotsiaalsete mõjugruppide meelevallas – kust mood, sealt meel. Nood lähenevad ehk kõige rohkem religioonile.

  6. K. said, on 05/01/2018 at 02:24

    Teaduse kriitikale avatusest veel niipalju, et jube raske on üldse mingit väidet ümber lükata, kui uurimistöö autori igas teises lauses on “võib-olla”, “on võimalik, et”, “on võimalus, et”, “on olnud paljulubavaid uuringuid”, “on tõenäoline, et” jne. Põhimõtteliselt mingi ilge udu, milles üritatakse kujundada (oma uuringu teoreetilisi lähtealuseid soosivat) arvamust, aga ei tõestata tegelikult midagi. Vähe ma ei ole pidanud sellist saasta lugema.

  7. väga väga naine said, on 05/01/2018 at 19:37

    Miks ma jälestasin lõputöö kirjutamist: SISULISE osaga mul probleeme ei olnud. Aga kui palju lihtsam oleks olnud teha midagi Hästi Tavalist Nagu Kõik! Ja sealjuures ma tegelt tegin Nagu Kõik kirjanduse ülevaadet, mitte päris asju, lihtsalt teemal, mida enamasti ei puudutata. Kusjuures see “kui palju lihtsam” ei puudutanud sisu, vaid komisjoni hoiakut.
    Sest tee ometi nii, nagu on alati tehtud, mis mõttes sa mingi uue mõttega tuled?

    Ma ei taha mitte midagi halba öelda kahe inimese kohta, kes said kõvasti kiita ja mõlemad A-d töö eest, mis uuris õdede põhjendusi mitte erialaorganisatsiooni kuulumisel. Lihtsalt – lihtsalt – lihtsalt … pohhui pole, mitu õde kuulud Õdede Liitu ja mitu mitte ja miks?!?!?!
    Aga kui teed midagi sisulist, on komisjonil ninad vingus.

    Ooy, kommentaar oli teemast mööda v?

    Ok, see on paljude religioonidega ühine. Et tuleb järgida reegleid, kuigi nende reeglite põhjused on ammu ajalukku kadunud. Ja järgid reegleid, kuigi muidu oled üleni mölakas või kirjutad täiesti suvalise töö, saad kiita kui õige inimene. Ja ei järgi reegleid, kuigi üritad sisuliselt oma parimat => go fuck yourself.

    • nodsu said, on 05/01/2018 at 20:20

      see ühisosa on ilmselt see, mis on üleüldse kõigi hierarhiate-organisatsioonide-institutsioonide ühisosa. teadusasutused ei tegele ainult teaduse edendamisega, vaid ka grantide hankimise ja tsiteerimiste arvu suurendamisega. usuasutused ei tegele ainult hingeõnnistuse, vaid ka kinnisvaraga jne. see ei tähenda, et neil kummalgi ei oleks omad eesmärgid, aga organisatsioonide loogika ja inerts sõidab neist regulaarselt üle.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: