tavainimene

Nõrgad signaalid

Posted in * by tavainimene on 05/12/2017

Kuidas see Kettamaailmas oligi — üks võimalus sajast realiseerub sajaprotsendilise tõenäosusega. (Asjasse vähepuutuv vahemärkus: keegi vaimutses hiljuti, et lapiku maa uskujad ei saa kuidagi rääkida globaalsest vandenõust.) Meie globaalses maailmas on asjad väheke teistmoodi, seetõttu olin ma tõsiselt jahmunud, kui sain paari nädala jooksul juba teise kutse tehisintellekti teemalisele üritusele. (Kuigi, vanade tohtrite folkloor pidavat ka ütlema, et ilmvõimatud sündmused toimuvad reeglina kahekaupa.) Ma olin isegi nii jahmunud, et läksin kohale. 

Kohal selgus, et räägitakse nii tehisintellektist kui kvantarvutist. Tõsi küll, esimese pähe esitleti mingit arendusjärgus lobarobotit ja teise kohta käib umbes see ütelus, et kui oleks piima, siis teeks kartuliputru, aga pole ju kartuleid. Veel kaks anekdooti, mis mulle kuulates meelde tulid: “krokodill pole üldse põdra moodi” ja “vaat nii kõvasti löövad need seal käega“. Ehk siis et kui meil oleks tehisintellekt, siis see võiks teha nii ägedaid asju, nagu me praegu väljagi ei suuda mõelda. Heinakuhjast nõela leida — kindel see. Ja kvantarvuti suudaks leida heinakuhjast isegi nõela, mida seal pole, aga arendus seisab  hetkel selle taga, et keegi ei suuda välja mõelda, mille kuradi jaoks seda nõela ikka vaja peaks minema. (Mõttevälgatus — äkki õnnestuks selle tehnoloogia abil leida mõnest ehituspoest üles mõni müümisvalmis müüja?) Järgmine plaan olevat mitte koguda signaale kasutajatelt, vaid nõrku signaale arendajatelt. No jõudu siis. 

Ah jaa, eelpoolmainitud lobarobotit on plaanis kasutama hakata MOOCidel virtuaalse abiõpetajana, kes vastab lihtsamatele küsimustele (“mis on kontrolltöö tähtaeg?”) ja saadab teavitusi (“läheneb sinu kontrolltöö tähtaeg”). Sellega loodetakse tudengite väljalangevust vähendada. Mina vangutasin pead nii et kael ragises ja mõtlesin, et hoopis ülikool peab harjuma uue normaalsusega, milleks on olukord, et digitaalpärismaalased ahmivadki endale sada kursust ja siis näksivad neist natuke ja kui ei tundu päriselt maitsvat, siis lükkavad kõrvale. Sest virtuaalne ju, ja keegi ei saa viga. Tudeng ei tea ega peagi teadma õppejõudude valusid keeruliste koormusarvestuse valemitega. 

Aga noh. Las keerulisi asju arutavad need, kes selleks seatud. Tavainimene keskendub lähiajal analoogmaailma probleemidele eesotsas kanalisatsiooni ja assenisatsiooniga. 

 

Advertisements

8 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 06/12/2017 at 17:13

    Tunnistan süüd – regasin end ttü-s kursusele ja jätsin lõdvalt pooleli. A ehk polnudki ttü? Vahet pole, virtuaalne oli ta igal sajal juhul.

    Nende mooc-ide maailmas peab kursuse tegija arvestama, et ta konkureerib KÕIGEGA. Samasuguse kursusega naaberülikoolist. Kursusega MIT-ist või Moskva ülikoolist või Khanist. Facebooki, Netflixi, Tinderiga. Seega peab kvaliteet olema VÄGA hea. Ja see tähendab, et ellu jäävadki vaid parimad kursused. Kui UT ei suuda anda maailma kvaliteeti, siis miks peaks keegi võtma just Tartu, mitte Bostoni kursusi?

    Kokkuvõttes saab maailma vähem, aga paremaid kursusi. Ja see on hea. Jah, ugrimugi uuringud surevad seeläbi välja. See on vist samuti okei.

  2. tavainimene said, on 06/12/2017 at 20:28

    Jjjah, ja lõpuks sureb inimkond välja mingi globaalse kataklüsmi tagajärjel, mida oleks hõlpsasti saanud vältida mingi kaotsiläinud ugrimugri tarkuse abil. Ja paras ongi.

    • kaur said, on 07/12/2017 at 08:07

      Ei usu. Kui on globaalne, siis järelikult pidigi nii minema ja ei tööta ei ugrimugri, ei angloameerika tarkused.

      Tähendab, ühe pisikeele püüdlused oma keeletehnoloogiat arendada on väga nunnud. Paneme alexad ja siirid eesti keeles suhtlema, pikendame oma agooniat sellega kümmekond aastat. Nende keel ei ole muidugi päris eesti keel, aga no parem kui puhas inglise (mitte et AI keel ka “päris inglis” oleks). Lootus selle abil õpilasi Stanfordist Tartusse meelitada on aga küll puhas enesepett.

    • nodsu said, on 07/12/2017 at 17:16

      olukord on niisiis harjumuspärane, eesti kultuur on pidanud kohe välja surema oma tekkimisest saadik (Kreutzwaldist tähendab), nagu Undusk ütles – see on algusest peale olnud eksistentsiaalne absurdiprojekt (ja sellisena hämmastavalt visa).

    • Kaur said, on 08/12/2017 at 01:13

      Ei miks siis tekkimisest saadik? Kuniks iga suguharu omakeskis elas, võiski metsanurga ja mereääre rahvas eri keeli rääkida. Aga nüüd on meil globaliseerumine. Ning kuna angloameerika kultuur oskab end paremini müüa, nii et nii võru kui hokkaido noor tahab end sellega katta ja kaitsta, siis too võidab.

    • nodsu said, on 08/12/2017 at 04:39

      eiei. ma pean silmas, et juba siis, kui mingit eesti kultuuri leiutama hakati, tehti seda täies teadmises, et see kultuur sureb kohe välja ja “Kalevipoeg” ei pidanud olema mitte tärkava rahva lävepakk, vaid juba peaaegu hääbunud rahva hauamonument.

    • nodsu said, on 08/12/2017 at 04:48

      see oli nüüd siis Unduski jutu refereering. Kunagi Vikerkaares oli.

      hoh, esimene guugeldus andis ka allikaviite:
      J. Undusk, Eksistentsiaalne Kreutzwald. Vikerkaar, 2004, nr 10/11, lk 133–152.

      Täpset tsitaati praegu kätte ei saanud, aga Aare Pilv refereerib 2007. aasta märtsikuu Vikerkaares:

      “Undusk näitab,et eepose autori arvates ei pidanud [“Kalevipojast”] saama uue rahvuse alustekst (nagu seda praegu tajutakse), vaid pigem mälestusmärk rahvale, kellel enam pole lootust iseseisvaks rahvuslikuks loominguks, st rahvale, kes peagi kaob. Undusk kirjeldab sellise eelhoiaku pinnalt eepose loomist eksistentsialistliku ja absurdistliku mässuna,mis vastandub ratsionaalsele loogikale, mille järgi selline rahvas on määratud sulanduma suuremate kultuurrahvaste hulka. Põgusa üldistusena tänapäeva suunas lisab Undusk: sügavamas mõttes saame väikerahvana kõrgkultuuri jätkata alati ainult kui eksistentsialistid ja absurdistid, mitte kui loogikud.”

      Digari link (pdf-fail).

  3. mustkaaren said, on 08/12/2017 at 18:54

    Inimesed tegelevad metamatemaatika ja parainfotehnoloogiaga, tundmata loodusseadusi ja fyysikat… nt Browni liikumine on väga tähtis, ja isegi teadaolevalt korrastatud nähtused ja tehnoloogiad arenevad suuresti entroopiliselt.
    Aga mida mina, puukuurifilosoof, ka linnainimeste elust ja hobidest tean…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: