Õppekava tuleb koostada samal meetodil nagu pakitakse matkaseljakotti: sinna ei tohi panna sisse kõike, mida võiks vaja minna, vaid ainult seda, ilma milleta absoluutselt mitte kuidagi läbi ei saa.
Kui oled tugev, võib panna ka suvalist kola. Kunagine “101 asja mägedesse” loeng ((C) Tarmo Männard) jagas asjad viite kategooriasse, esimene oli “ilma ei saa” ja viimane oli “toreduse või mugavuse pärast”. Ja keegi ei öelnud, et neid mugavus-asju ei tohi. Jõudu on, siis tassi mida tahad!
Eile lugesin (ärge küsige) õppekava läbivate teemade ja nende õpiväljundite kohta. Läbival teemal “tervis ja ohutus” on ainuüksi ohutuse alateemal nelikümmend õpiväljundit, millest üks on “õpilane oskab kasutada jäänaelu”. Liikluse alateemal on üks õpiväljund “õpilane oskab kirjeldada eri riikide liikluskultuuri olemust”. Teise kooliastme lõpuks siis. Minul tuli kohe kiuslik küsimus, milles see eri riikide liikluskultuuri olemuse kirjeldamine küll seisneb. Ja mitu riiki peab olema, et oleks “eri riigid”. (Kõik või?) Ja et kas kultuuri olemus pole mitte kõigis riikides sama, ainult ilmingud on erinevad. Ja nii edasi. Aga õpiväljundi hindamisvahend on selline, et õpilane peab leidma suurest tabelist viis riiki, kus on miljoni elaniku kohta kõige vähem liiklussurmasid. Minu meelest hindab see rohkem numbritundmispädevust vms. Üldiselt, ma olen vingats ja tropp ja tujurikkuja ja “miks alati teie millegagi rahul ei ole?”.
Jäänaeltest (ilmselt on silmas peetud jäänaaskleid) nii palju, et mul on tõsine kahtlus, et teise kooliastme poisid, kes tiikidel jää tugevust proovivad, ei oma jäänaaskleid, aga inimesel, kes need endale üldse kunagi mingil põhjusel muretseb, on ilmselt ka arusaam, kuidas neid kasutatakse.
Kui oled tugev, võib panna ka suvalist kola. Kunagine “101 asja mägedesse” loeng ((C) Tarmo Männard) jagas asjad viite kategooriasse, esimene oli “ilma ei saa” ja viimane oli “toreduse või mugavuse pärast”. Ja keegi ei öelnud, et neid mugavus-asju ei tohi. Jõudu on, siis tassi mida tahad!
Sama on õppekavaga. Kondikava olgu miinimum. Aga tugeva jaoks võib see sisaldada mida tahes. Ma just eile muuseumis (http://kurinurm.blogspot.com/2017/10/computer-history-museum.html) mõtisklesin, kas lükati õpetamine võiks olla mata ainekavas sees või ei.
Eile lugesin (ärge küsige) õppekava läbivate teemade ja nende õpiväljundite kohta. Läbival teemal “tervis ja ohutus” on ainuüksi ohutuse alateemal nelikümmend õpiväljundit, millest üks on “õpilane oskab kasutada jäänaelu”. Liikluse alateemal on üks õpiväljund “õpilane oskab kirjeldada eri riikide liikluskultuuri olemust”. Teise kooliastme lõpuks siis. Minul tuli kohe kiuslik küsimus, milles see eri riikide liikluskultuuri olemuse kirjeldamine küll seisneb. Ja mitu riiki peab olema, et oleks “eri riigid”. (Kõik või?) Ja et kas kultuuri olemus pole mitte kõigis riikides sama, ainult ilmingud on erinevad. Ja nii edasi. Aga õpiväljundi hindamisvahend on selline, et õpilane peab leidma suurest tabelist viis riiki, kus on miljoni elaniku kohta kõige vähem liiklussurmasid. Minu meelest hindab see rohkem numbritundmispädevust vms. Üldiselt, ma olen vingats ja tropp ja tujurikkuja ja “miks alati teie millegagi rahul ei ole?”.
Jäänaeltest (ilmselt on silmas peetud jäänaaskleid) nii palju, et mul on tõsine kahtlus, et teise kooliastme poisid, kes tiikidel jää tugevust proovivad, ei oma jäänaaskleid, aga inimesel, kes need endale üldse kunagi mingil põhjusel muretseb, on ilmselt ka arusaam, kuidas neid kasutatakse.
Jäänaelte olemasolu võiks koolis ju mainida küll. Seda pärast eksamil kontrollida tundub jälle täiega liiast.