tavainimene

Juuli lõpp

Posted in * by tavainimene on 30/07/2017

Villisin pudelitesse kaheksa liitrit õuna- ja kaheksa liitrit marjaveini (edaspidi: vein). Rohkem polnud pudeleid, ülejäänud vein tuli ära kallata. Köögilaud ja põrand lainetasid ka veinist, kuna ma olen sifooni käsitsemises koba. Aga kõik sai ära kuivatatud ja pudelitele termokahanevad kapslid peale föönitatud. Vaatepilt on uhke. Võib-olla peaks tõesti Kristallkuuli viidatud kleepsutrükikojast tellima sildid Koidu Kuld ja Eha Puna (koos lisainfoga “teisest klaasist alates läheb heaks”). Siis jääb üle ainult välja mõelda, mis selle veinilaariga peale hakata. 

Tundub, et sellesuvisest hoidistamise vaevast säästavad mind lahkesti vihm (maasikate osas) ja rästad (kõige muu osas). Ei saa salata, et tunnen teatavat kergendust. Moosi nagunii keegi ei söö ja morsile eelistatakse vett. Nii et nädala trivia “angervaksaõied annavad hoidistele lisatuna neile peene mandlimaitse” läheb muu kasutu trivia hulka. 

*

Savisaare nimekirjast kuuldes süttis minus lootus, et ülitüütud rallispordiuudised tõrjutakse nüüd portaalides korrakski teisejärgulisele kohale. Aga ei midagi. Mike Pence, ole nüüd sinagi mees. 

Advertisements

16 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 30/07/2017 at 18:28

    Mina söön moosi! Esimesed 20 purki said juba juunis valmis.

    Ja mis nimekiri?

    • tavainimene said, on 30/07/2017 at 19:00

      Korja siis kärmelt angervaksaõisi ja pane sügavkülma õunahooaega ootama.

    • _kaur_ said, on 30/07/2017 at 23:29

      ma ei saa, siin ei ole.

    • nodsu said, on 31/07/2017 at 04:42

      lühikese aja jooksul taban juba teist korda kellegi tunnistamast, et ta sööb moosi. mõlemad meesterahvad. see on kindlasti paras hetk põhjapanevate üldistuste jaoks.

      (tõsi, väga rangelt võttes söön ka mina moosi – kuu või paariga saab pooleliitrine purk ikka tühjaks ka, kui hästi pingutada.)

    • _kaur_ said, on 31/07/2017 at 12:11

      Pooleliitrine purk läheb meil yhe hommikuga pudru peale ära. Ja täna sai hommikul pannkooki murakamoosiga – kõik sõid. 6 täiskasvanut.

    • tavainimene said, on 01/08/2017 at 08:32

      See kõlab umbes nagu kordusõppused vms :)

    • _kaur_ said, on 07/08/2017 at 17:56

      Ei mingit õppust, käisime sõpradega kohvikus.

  2. Paula said, on 31/07/2017 at 21:35

    Mul on ka probleem selles, et isegi praegu süüakse kiiremini kui ma jõuan juurde keeta. Eelmisel aastal oli maasikamoos juba oktoobri alguses otsas.

  3. tavainimene said, on 01/08/2017 at 08:40

    Mul on kelder endiselt antiikseid moose täis — tehtud selle põlvkonna poolt, kellele oli kogus tähtsam kui maitseelamus. Peaasi, et marjad raisku ei läheks, kus selle häbi ots.
    Sahvritäie juba praktiliselt paleontoloogilisi moose sokutasin ära ühele abivalmile külaelanikule. (Küll mul oli hea meel, kui ta nädal hiljem ikka veel elusana mulle poe juures vastu kõikus.)
    Kui ma ise üldse moosi teen, siis pigem panen maasikat ja vaarikat sügavkülma. Keedan kaks tillukest purki punasesõstraželeed. Kaks väikest mustsõstramoosi — kindlasti ilma seemnete ja kestadeta. Ja võib-olla natuke helekollast õunamoosi.

    • nodsu said, on 01/08/2017 at 21:04

      sama lugu siin (antiikmoos).

      ma ise tegin eelmisel aastal õunamoosi tšilliga, vat see sai küll kõik otsa (aga vähe tegin ka).

      Ühel aastal tegin kahtlaseks kippuvatest maasikatest väikese sortsu tsitruselikööriga moosi, see sai enam-vähem kohe otsa. Retsept nõudis cointreaud, aga mul oli kodus ainult Blue Curaçaod, vaatasin huviga, kas tuleb sinine moos, aga tuli lihtsalt veidi tumepunasem kui muidu.

      aga üldiselt üritan marjadest hooajal pigem kooki teha niipalju, kui vähegi viitsin.

    • Morgie said, on 02/08/2017 at 12:00

      Antiikmoosist peaks teatavate manipulatsioonide abiga ehk saama puskarit ajada?

  4. tavainimene said, on 01/08/2017 at 08:46

    Muide, tundub, et angervaksasiirup on hoidistajate ringkondades päris menukas asi.

    Kasutu trivia hulka läheb veel teadmine, et angervaks, mille saksakeelne paralleelnimi on Spierstaude ja mida 19. sajandi süstemaatika järgi loeti kuuluvaks enelate (Spiraea) perekonda, on andnud nime aspiriinile. Heh, seda peaks Mnemoturniiril küsima.

    • lendav said, on 02/08/2017 at 11:05

      Ja paju (Salix) on andnud nime atsetüül-salitsüülhappele :D

  5. mustkaaren said, on 01/08/2017 at 16:34

    Ma mõtlesin, et olen ainus oinas, kes vanakooli keedumoose austab ja unustamatuks ja asendamatuks peab…

  6. Paula said, on 01/08/2017 at 21:05

    Sügavkülm läheb marju täis nii kui nii 😀

  7. lendav said, on 02/08/2017 at 11:07

    Pihlaka-õunamoos leiab siin majas kasutamist. Mustsõsrtamoosi kulub ka talve jooksul paar purki – kui mõni kurguhaigus või väike palavik tuleb, on kohe nälg mustsõstramoosiga tee järele. Teiste moosidega on kehvemini. Eks ikka süüakse, aga nii vähe, et ei ole mõtet keetmist ette võtta.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: