tavainimene

Kehtestada küllus!

Posted in * by tavainimene on 25/07/2017

Inimesed, kes seda kodanikupalga joru ajavad, näivad mitte tegevat vahet miljonil ja miljardil. 

*

http://arvamus.postimees.ee/4178529/kaspar-kurve-kodanikupalk-ehk-vasak-ja-parempoolsuse-tervitatav-surm
http://arvamus.postimees.ee/4187791/jaanus-nurmoja-eesti-kodanikupalga-poliitikat-peame-kujundama-ise

Advertisements

27 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 25/07/2017 at 23:00

    Oo. Selle Kurve poolt ma hääletaksin.

  2. Indigoaalane said, on 26/07/2017 at 08:08

    Mulle ausalt öeldes väga meeldib kodanikupalga mõte.
    Ma kunagi arvutasin. Kui võtta kogu meie sotsiaaleelarve sh pensionid, siis saaks igaüks 800 eur aastas
    Aastas.
    Võimalik, et ma mäletan või arvutasin valesti. Aga ikkagi tahaks seda tulubaasi näha. Kui sellega ei kaasne mu põhiõiguste piiramist (nt suhkrumaks), siis hääletan kohe poolt.
    Ma nii tahaks paariks aastaks pensionile…:)

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 12:41

      kas halduskulude arvelt ei vabane ka midagi? sest “kõigile ühtmoodi” nõuab vähem sekeldamist, kui igaühele eraldi eri toetuste ja pensionide arvutamine ja kontrollimine, kas kellelgi ikka on õigus seda toetust saada jne.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 12:55

      kalkulatsioone tahaks muidu näha küll.

      mis sotsiaaleelarvesse puutub, siis kas sa arvestasid selle alla sotsiaalmaksu või muud ka? kõiki toetusi ei rahastata sotsiaalmaksust. osa tuleb riigikassast, osa KOV eelarvest.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 13:13

      guugeldasin laisalt; leidsin 2015. aasta Ekpressi nupu, mille järgi sotsiaalkaitse võtab riigieelarve kuludest 33%; 2017. aasta riigieelarve kulud on 9,57 miljardit; kui ma tegin ümardatud arvutused, siis per nägu tuleks sellest aastas 2300. Aga siin ei ole sees KOV eelarve sotsiaalkulutusi ega halduskulude vähenemist.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 13:17

      aga ma oletan, et Ekspressi artiklis võeti ka riigieelarve kuludest arvesse ainult sotsiaalministeeriumi alla kuuluvaid, mitte muid toetusi.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 13:44

      aah, kiirustan. minu arvutusviga – kodanikupalka lastele ei plaanita anda, aga ma lugesin ka lapsed saajate hulka.

      kui alla 14-aastased (2011. a rahvaloenduse seisuga 15% elanikest) välja arvata, siis oleks jagatise tulemus 2850 aastas, 237 kuus. Alla 18-aastaseid välja arvates oleks jälle veidi erinev tulemus, aga ma ei leidnud praegu andmeid, kui palju neid on.

      pmst siis veidi rohkem kui poole kohaga töötava inimese miinimumpalk.

  3. tavainimene said, on 26/07/2017 at 17:47

    2017. aasta riigieelarve ütleb, et riigieelarve tulud on kokku u 9,5 mrd eurot, sellest maksutulu u 8 mrd eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulud on kokku umbes 2,5 mrd eurot ning kulud u 3,8 mrd eurot, sellest toetused u 2,5 mrd ning tööjõu- ja muud tegevuskulud u 1,3 mrd eurot. Ei oska hinnata, kui suur osa tegevusest ja tööjõust on seotud toetuste arvestamise ja välja maksmisega, aga ma kardan, et üsna väike osa, kui lugeda, mis seal eelarves kõik veel sees on.

    Siis on veel riigieelarve seletuskiri, kus seisab kirjas, et riigieelarves on ette nähtud sotsiaalkindlustustoetusteks 2 mrd eurot ja et 2016. aastal maksis riik erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt 2000 eurot elaniku kohta (see on siis u 167 eurot kuus).

    Ma ei viitsi KOV sotsiaaltoetuste kohta kogu riigi andmeid otsida, aga Tartu linna 2017. aasta eelarves on sotsiaalse kaitse valdkonna eelarve 10,6 mln eurot, millest toetused 5,4 mln eurot, millest omakorda riigilt saadav toimetulekutoetuse raha 1,7 mln eurot.

    Ja ma saan nii aru, et kodanikupalka makstaks ikka lastele ka.

    Ja ma saan aru, et kodanikupalk asendaks ka praegust vanaduspensioni? (Mis teisest sambast saaks?) Keskmine vanaduspension oli esimeses kvartalis 390 eurot ja peaks väidetavalt selle aasta lõpuks tõusma 416 eurole. Kas kodanikupalk tähendaks, et mõni pensionär võiks ka sissetulekus kaotada?

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:19

      Ühes su enda lingitud artiklis oli öeldud, et ainult täiskasvanutele.

      Teine sammas ei käi praegu vist maksude alt niikuinii?

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:21

      aa, ei, riik maksab osa teist sammast ka sotsmaksu arvelt. aga mitte kogu teist sammast. mul endal seda sammast ei ole (kas sul on?); ja ausalt öeldes olen ma niikuinii arvestanud, et kui pensioni saamine käib senise mudeli järgi, et sõltub tööjõumaksudest, siis minu põlvkond pensioni enam saama ei hakka.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:23

      … olenemata rahvaarvust ja noorte osakaalust – sest lihtsalt suurem osa töid kaob ära.

      Seda positiivse stsenaariumi juures, kus selline ühiskond, nagu me teame, ökokatastroofi tagajärjel üldse kokku ei kuku.

    • tavainimene said, on 26/07/2017 at 18:24

      Kodanikupalk ainult täiskasvanutele; ja see asendaks ka kõiki lastetoetusi? See ju halvendaks suhteliselt lastega perede olukorda?

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:28

      nii või teisiti on mumst parim, mida tulevikult tahta, see, et ei lähe VÄGA palju halvemaks. ja selleks ongi vaja neid eri kestliku kahanemise stsenaariume nuputada ja püüda tuleviku sotsiaalseid kataklüsme ära hoida või vähemalt leevendada.

      ega Bismarck omal ajal pensionisüsteemi heast südamest loonud, vaid pragmaatilistel põhjustel, sotsiaalseste pingete leevendamiseks.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:31

      a mu arvutused ei olnud nagunii detailsed kodanikupalga süsteemi kirjeldused, vaid vastuseks Indigoaalase arvutusele, kus terve sotsiaaleelarve jättis ära jagades igaühele 800 aastas.

      selge, et maksustamise loogika peaks mingil määral muutuma (Bill Gates soovitab roboteid maksustada), sest “kodanikupalgast” rääkides kõneldakse siiski umbes praeguse keskmise pensioni kaliibris numbritest.

  4. tavainimene said, on 26/07/2017 at 18:30

    Mis puutub sellesse, et suur osa töid kaob ära — vaat mina ei tea, kuidas sellega on. Ühed ütlevad, et pooled inimesed jäävad tööta; teised ütlevad, et praeguste tööde asemele tulevad mingid muud. (Ja et kas me peaksime maksustama kombaine, kuna nad võtsid ära sirbiga vilja lõikajate töökohad.) Ja teised jälle ajavad vastu, et ei, praegune olukord on ikka ajaloos enneolematu ja hoopis teistsugune. Ja nii edasi. Ökokatastroofi stsenaarium on muidugi kurvastavalt palju tõenäolisem kui post-scarcity.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:32

      no igatahes tõsi on, et tööstusrevolutsiooni algul tõid masinad enneolematu efektiivsuse – aga ka enneolematud sotsiaalprobleemid. eks praegu üritatakse leiutada mooduseid, kuidas seda ära hoida.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:48

      uus varauusaeg üle elada tundub küll päris kole perspektiiv.

  5. tavainimene said, on 26/07/2017 at 18:42

    Robotite maksustamisega aga läheb tõenäoliselt nii, et robotite toodetava kauba hinnale keevitatakse lihtsalt see maks otsa, mis nullib ära maksuga rahastatava kodanikupalga efekti.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:46

      sama peaks kehtima ka tööjõumaksude kohta, nii et vahet pole. ka tööjõukulud sisalduvad kauba hinnas.

    • nodsu said, on 26/07/2017 at 18:48

      aga ma pole samuti kindel, kuidas robotimaksud töötama peaks, alustades sellest, mida pidada robotiks.

      seda usun ma küll, et kui ökokataklüsmi ei tule, siis robotiseerumine võib lõplikult rohkem töökohti kaotada, kui omal ajal lihtsalt masinad. masinad tekitasid uusi töövõimalusi masinate juhtimisel, aga kui masinad suudavad juba ise masinaid juhtida, siis?

      ja praegu on ka rohkem inimesi.

    • _kaur_ said, on 27/07/2017 at 09:50

      Huh mis? Roboti üld-aktsepteeritud definitsioon on selge ja lihtne. Programmeeritav, mitut operatsiooni järjest tegev, füüsilist keskkonda tajuv (st sensoritega) ja selle järgi ise otsuseid tegev / tööprotsessi muutev masin.

      Pesumasin on kõikide tunnuste järgi robot.

  6. tavainimene said, on 27/07/2017 at 11:37

    Jaa, ja mõtle kui paljudelt pesunaistelt on pesumasinad juba töö ära võtnud.

    Eks see robotimaks oleks ilmselt mingisugune ettevõtte tulumaks. Enne tuleb muidugi piirid kindlalt sulgeda, et need sindrinahad siit jalga ei laseks. Maksuparadiiside ennetavat pommitamist võib ka kaaluda.

    • nodsu said, on 27/07/2017 at 17:18

      nii või teisiti, nagu ma enne ütlesin – tulevik ei ole tõenäoliselt nii mõnus nagu olevik, küsimus on selles, kui palju halvem ja kuidas teha nii, et võimalikult vähe halvem.

    • nodsu said, on 27/07/2017 at 17:19

      apropoo, kasumimaksude mõttes oleme me praegu ise maksuparadiis.

    • tavainimene said, on 27/07/2017 at 18:50

      Paradiis …

    • Kaur said, on 27/07/2017 at 21:39

      Optimismi sälitamiseks võiks ülesande püstitust muuta. Individualistlikumaks. Küsimuse “kas tulevik tervikuna on parem või halvem kui olevik” asemel lahendada probleemi “kas MINU / MEIE tulevik on parem”. Hea näide sedasorti tööst on “Alistumine”, kus autor pmst konstrueeris enda klassi (vananev valge mees-intellektuaal) jaoks maapealse paradiisi.

  7. Anomaalica said, on 28/07/2017 at 20:48

    Kodanikupalk ehk sotsabi suuremad kodanikus saavad suuremat palka :)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: