tavainimene

Samkompunn

Posted in * by tavainimene on 28/04/2017

Hoh-hoh-hoo. Mari Suurmetsa anagrammid on Art Messiruum ja Eru Ristsumma. Nende kahe leidmiseks kulus programmil tubli pool minutit, siis ma lihtsalt halastasin ja vajutasin stopp-nuppu. Aga nüüd ma tean, et see on võimalik. 

Advertisements

14 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 29/04/2017 at 09:08

    oo!
    tegid päris ise ära?
    väga tubli!

  2. Kaur said, on 29/04/2017 at 09:19

    Ma olen ise vahepeal usinalt anagramminud, millalgi kirjutan omaenda blokki.

    Väga hariv ülesanne mitme nurga pealt, aitäh!!
    Mu pyytoni oskused on usina googeldamise läbi kaks korda kasvanud.

    Sul mõnda paremat sõnalisti ei ole? See lemmad.txt sisaldab palju kahetähelisi lühendeid (mis tuleb välja visata) ja kolmetähelisi mõttetusi. Tulemuseks anagrammid nagu Asume Musi Trr ja Asume Surm Tri.

  3. tavainimene said, on 29/04/2017 at 09:54

    Jap, ise tegin, spikreid üldse ei piilunud :)

    Sõnaliste leidub: http://www.eki.ee/tarkvara/wordlist/
    Ma väga ei ole asjasse süvenenud; võimalik, et sealt saaks mitme listi peale ka midagi kuidagi kokku kombineerida. Ja veel https://et.wiktionary.org/wiki/eesti_keel:S%C3%B5naloend.

  4. tavainimene said, on 29/04/2017 at 09:58

    Kolmetähelisi sõnu tuleks mõttetuste elimineerimiseks kaaluda mingi tavalise sisuga aga hästi pika teksti suhtes?

  5. Kaur said, on 29/04/2017 at 10:56

    Ma viskasin kahelised faili lugedes välja ja lisan mõned (asesõnad jne) ise asemele.

    Ja verbidest tegin programmis levinumad oleviku vormid. Kui loen lemmadest sisse “luge-ma”, siis lisan sõnadesse “lugeda lugen luged lugete”.

    Neid EKI jne liste vaatasin, Kõik on omamoodi imelikud.
    Näiteks:
    jõesuu
    jõesuue
    jõesuusse

    Miks just ja ainult sisseütlev, aga mitte jõesuu-d, jõesuu-dele, jõesuu-ga?

  6. tavainimene said, on 29/04/2017 at 11:35

    Kuidas su programm verbe ära tunneb, nt eristab “vananema” ja “vanaema”?

    • Kaur said, on 29/04/2017 at 15:41

      Üldse ei tunne. Kõike ka ei saa :)

    • Kaur said, on 30/04/2017 at 01:18

      Ah jah – lühikesed sõnad (kuni 4 tähte) loen mitte-verbideks.
      Nii et kama oma lähevad välja, utma ka.
      Dogma puuma lähevad sisse. Puute, puud – normaalsed sõnad tulevad ju :)

  7. tavainimene said, on 01/05/2017 at 19:09

    Nagu tellitud: https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused2/spring/Main/PART5Sr

    • Kaur said, on 02/05/2017 at 07:04

      Vot kui huvitav! Lugesin suure hooga kogu kursuse läbi ja veidi viidatud lisamaterjale ka. Ma tahaks nüüd ise ka IT-d õppima minna, nii põnev tundub.

      Kursus on tõeliselt hästi kokku ja kirja pandud – minu kui kiibitseja arust vähemalt. Mida (teised) õppijad ise arvavad?

    • tavainimene said, on 02/05/2017 at 13:47

      Neid teisi on seal ligi tuhat…

      Mulle küll meeldib, mis siis, et rekursiooni osa ma pean tõenäoliselt veel kolm korda ja OOP osa kolmkümmend korda üle lugema :)

      Kursuse foorumi põhjal jääb mulje, et seal on kaht sorti õppijaid — ühed on minusugused tavainimesed, kes pusivad ega virise. Teised on IT-inimesed, kes õpivad oma kolmandat või kümnendat keelt — nende jaoks on kõik liiga lihtne ja aeglane. Kõige rohkem rahul on arvatavasti need, kes õpivad uut oskust, mida nad ka reaalselt kasutada saavad — nagu üks seal kirjutas, et nüüd ta oskab paremini arendajatele ette näidata, mida ta neilt ootab.

    • Kaur said, on 02/05/2017 at 14:54

      OOP on ideeliselt lihtne. Kujuta ette, et oled kokk. Mees küsib ja saab süüa, aga retsepti ta ei saa. Kööki sa teda ei lase, külmkapi sisu ta ei näe. Kusjuures osa külmkapist on eri toitude vahel jagatud, soola pannakse nii pudru kui supi sisse. Osad toidud sisaldavad varem valmis tehtud komponente – nt on paned sa pudrule ka toormoosi. See, kuidas moos tekkis, palju sinna suhkrut läks, kust marjad korjati – pole jälle putru tegeva koka asi. Ammugi mitte seda sööva lapse v mehe asi.

      Ehk, OOP on detailide hoidmine sellel tasemel, kus neid on VAJA, ja väljapoole mitte andmine.

      Teatud tingimustel võib retsepti jagada sõbrannaga, toormoosi võib panna lisaks pudrule ka pannkookide peale – selle jaoks on termin “multiple inheritance” – jne. Aga see on juba detail.

  8. Kaur said, on 02/05/2017 at 14:56

    A foorumit ma ei leidnud. :(

    • tavainimene said, on 02/05/2017 at 17:18

      Ülesanded, testid, hinded, foorum – see on Moodle’is parooli all.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: