tavainimene

“Varjus”

Posted in * by tavainimene on 05/01/2017

Ma ei tea, kas amatöör- ja hobikirjandust on üldse sünnis arvustada. See oleks ehk sama, kui minna Küladevahe küla jaanipeole, kus esineb kohaliku seltsimaja seenioride tantsurühm Tammisjalad, ja arvustada nende pöiasirutust rahvusballeti standardite järgi. Aga no ma ei tea. Kirjutada “Šveitš” ja “pakažuha”? Ilmar Särje romaani “Varjus” üldisest stiilist annab ettekujutuse lause “Saanud ülikooli lõpetamise järgselt koheselt mehele, ei olnud perel kusagilt võtta korralikke elutingimusi.” Saan aru, et kirjutaja-kirjastaja tõenäoliselt maksab nagunii oma loomingu avaldamisele peale ja tal pole kusagilt võtta tuhandekest eurot toimetajale maksmiseks. Aga veel kord — no ma ei tea.

Süžeed on romaanis kasinalt. Kes on viimasel paaril aastal poole kõrvaga Elva linna kommunaaluudiseid kuulnud, sellele ei tule miski uudisena. Omapärane suhe tundub aga autoril olevat naistegelastega. Ilmumise järjekorras on nad: riigireetur, viljatu, paks ja vana, riiakas ja truudusetu, peps ja laisk, vägivaldne laristamishull, räpakas vanatüdrukust käpardfarmer, võimujanune poluvernik, mehenäljas võõramaalasenillija ja eakas südamehaige. Ainus vähegi kabedam eksemplar on Läti liivlanna. Mehed on seevastu nagu mehed muiste, möllavad meeste mänge, ajavad äri ja teevad poliitikat, unistavad põlvkond noorematest naistest ja “teisest kurnast”. Tõsi, rohelise mehikese (kes peaaegu oleks juba ära integreeruda jõudnud) teeb lõpuks kahjutuks hoopis vene vanausuline. Võib olla on see mingi Kujund. Aga no ma ikka tõesti ei tea.

6 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 05/01/2017 at 23:59

    jälle märkus kõrvalteemal: ma ei ole toimetajatariifidega päris täpselt kursis, aga ma kahtlen, kas nad raamatu pealt tuhandekest saavad – arvestades, et ma ise tõlkijana olen saanud midagi kahe tuhande ringis ja toimetajatariifid on vähemasti bürootõlkes tublisti väiksemad. enam kui kaks korda väiksemad minu teada.

    • tavainimene said, on 06/01/2017 at 11:10

      Võib-olla tellija maksab büroole tuhat bruto ja toimetaja saab sealt selle, mis järgi jääb?

    • nodsu said, on 06/01/2017 at 17:31

      raamatutõlget ega -toimetamist ei aeta tavaliselt büroo kaudu. Bürood ei viitsi sellega üldjuhul jantida, liiga vähetasuv.

    • nodsu said, on 06/01/2017 at 17:32

      ps. vähemalt maksude mõttes oli see minu kahe tuhande ringis summa samuti bruto. kirjastajate palkasid seal jah sees ei olnud. aga kui autor on ise kirjastaja, siis pole tal kirjastajapalkasid vajagi maksta.

    • nodsu said, on 06/01/2017 at 17:38

      PPS: see, et ma sain ligikaudu 10-poognase raamatu eest 2000 ringis, paistab olevat kirjastamismaailmas isegi suht hea tõlketasu – viimati Rentsi pool selgus, et võib saada sama koguse eest ka 1500 ringis. Tõlkija. Bruto.

      https://rameshwar.wordpress.com/2016/12/25/tolkimine-see-on-imelihtne/#comment-54056

  2. lugeja said, on 06/01/2017 at 02:51

    See on nagu käsitööõlu või midagi, kasutagem ikka võimalust kuniks keegi end sellega veel vaevab. Järgmiseks nad panevad tehisintellekti raamatuid kirjutama, see saab veel palju õudsem olema


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: