Ütleb sulle seitse sõna ühe sõna vastu
– “Kui selgeltnägemine tõesti eksisteeriks, siis ei oleks aktsiabörse ega loteriisid olemas, nii lihtne see ongi.”
– “Kui selgeltnägemine eksisteerib, siis on vägagi selgeltnägijate huvides mitte minna börsil ega lotos nii ahneks, et sul võiks tekkida mingid kahtlused.”
tavainimene 
Kas selgeltnägijate kokkutuleku jaoks on vaja kuulutust või ei?
Minu arusaamise järgi pole selgeltnägemist olemas. On inimesed, kes näevad (või tajuvad) häguselt võimalike tulevike võimalikke variante. Nii et pigem hägunägijad. Targemad nendest on vait, rumalamad aga valivad võimalikkuse hägust ühe variandi välja ja hakkavad seda kuulutama.
Kas nad näevad/tajuvad võimalikke variante sellest, mille kohta neil on mingit informatsiooni, või nad näevad ka seda, “kas hoolmisaak planeet S põhjapoolkeral tuleb tänavu halb või hea” (ei saa praegu eestikeelsest tõlkest tsitaati otsida)?
A kust ma seda tean. Kustkohast võtavad fantaasiakirjanikud oma ideed? Kustkohast tulevad kõige absurdsemad unenäod? Kustkohast jookseb normaalsuse ja hullumeelsuse piir? Pole õrna aimugi.
Oh, hea, et meelde tuletasid. Peab lapse suunama Le Guini lugema. Ta on nüüd eesti keelde tõlgitud ja puha…
Le Guin? Ta on juba suht ammu eesti keelde tõlgitud ja puha. Või on midagi uut?
Kui mina ise teda lugesin, siis küll ei olnud. Seetõttu on mul kõik ta raamatud (peale Pimeduse käe) – 5x Earthsea, Dispossessed jne – inglisekeelsed.
Neli Meremaad oli juba 1994-1996 eestikeelsed.
Ma arvan, et ma ostsin enda omad 1992 Västerlonggatani second-hand sci-fi poest
Oh. Okei, sinu võit.
Ses mõttes võit, et ma olen vanem ja järelikult suren tõenäoliselt varem? :)
Deterministlikus maailmas ei erine selgeltnägemine selgest mõtlemisest, mittedeterministlikus aga pole selgeltnägemine põhimõtteliselt võimalik
On ka kolmas võimalus – selgeltnägemine läbi maailma muutmise.
“Sa oled homme haiglas, sest ma löön sul kohe hambad kurku.”
“Rail Baltica saab teoks, sest mina otsustan nii.”
Mhh, see deterministliku maailma asi jääb mind nüüd vaevama. Et kuidas siis ikkagi on. Näiteks kui rangelt deterministlikke kausaalsusahelaid on lõpmata palju ja nad on lõpmata pikad.
Kahtlemata jõukohane arutlusteema inimesele, kes ei ole suutnud siiamaani välja arvutada, kui pika perioodi pilet oleks rongis kõige kasulikum osta.
Mikrofüüsikaliste arutluste muretu ühendamine teadvuse, vaba tahte jne teemadega tuleb tegelikult jätta hulludele teadlastele Tõraverest (90ndate algul ilmus observatooriumi aastaraamatus hea näide selle kohta, aga ei leia viidet, digieelse ajastu asi)
“Varjatud parameetrite hüpotees kvantmehhaanikas”
Enn Kasak, cupsi joonistustega
Tähetorni kalender 1986
Kes tahab paberil – mul on, võtsin just riiulist välja ja on mu ees laual lahti.
Kes tahab arvutist lugeda – http://www.obs.ee/enn/Var_par.pdf
Aitäh! Mälu järgi küll see mida silmas pidasin ei olnud Kasak ja keskenduti rohkem kriminaalõiguse ja kvantfüüsika seostele, aga ilmselt oli seal terve koolkond selle teema kallal :-)
Hmm. Deterministlikkuse kohta on see Kasaku lugu mu arust kui rusikas silma. Aga krim õigus ja kvantfüüsika – ei tea. Undo Uus jauras seal patafilosoofilistel teemadel, ehk temalt miskit…?
jah, oligi Undo Uus, just nimelt
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=125
Click to access Rel-ja-fyys-maailmapilt.pdf
No näed, kamba peale leidsime üles.
Mis puutub “digi-eelsesse” ajastusse.
Kui mina 1988 ülikooli läksin, siis oli Tõravere kenasti UUCP otsas ja luges useneti newsgroupe.
Esimesed Eesti tcp-neti-pannid pandi Tallinnas KBFI ja Tartus Tähetorni katustele.
Ka tolle 1986. aasta artikl kirjutas Enn ilmselt arvuti peal, seepärast sellest praegu digi-variant olemas on :)
Ehk: Eesti “digi” algas fundamentaalteaduste organitest ning nemad olid muust ühiskonnast tol ajal vähemalt pool põlvkonda ees.
Reedel, 2. detsembril 2016 algusega kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas (Jakobi 2-336) Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev “On ju olemine …” :)
kas see argimaagia janunejatele liiga hardcore ei ole?
See oht on olemas.
Mina ei saaks Luigest lausetki aru. Samas mu progejast kolleeg vaimustus tast niivõrd, et lasi ta loengud raamatuna välja anda. Nii et mõned jaoks on hardcore ja mõne jaoks ei.
ma arvan miskipärast, et progejast kolleeg ei janune argimaagiat, aga ma võin muidugi eksida.