tavainimene

Rahuvõitlus ägeneb

Posted in * by tavainimene on 18/11/2016

Ma olen varem mitmel korral kirjutanud, et ei saa aru, miks ääremaades (haja)asustuse säilimine on julgeoleku seisukohast oluline. Täna hommikul, mingis segases poolunes, käis lõpuks klõps ära: mida rohkem rahvast elab koos ühes suures linnas, seda lihtsam on neile kõigile ühe pommiga pihta saada. Ilmselt kõik need sõjajutud hakkavad alateadvusele vaikselt mõju avaldama. 

16 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Terje said, on 18/11/2016 at 09:00

    Mina olen ikka mõelnud, et kõik saavad aru, et riigi ääre asustustihedus on oluline, et ûle piiri tulevat vaenujõudu paremini ohjata ;)
    Aga jah, kui kõik elavad pealinnas, on vaenujõul palju lihtsam

  2. tavainimene said, on 18/11/2016 at 12:30

    Piiri ääres vaenujõudu ohjata? Ma olen küll militaarias võhik, aga ma arvan, et kui inimene ennast tanki ette heidab, siis tankile sellest kahju ei sünni.

    • Terje said, on 18/11/2016 at 15:01

      Nojah ma muidu mõtlesin talunikest kaitseliitlasi jms kes ikka teavad, mida teha. Aga neid nagunii seal eriti pole

    • tavainimene said, on 18/11/2016 at 19:35

      Nojah, Kaitseliit. Ilmselt see nii ongi. Aga minu — endiselt võhiku — silmis on see kuidagi nii … 20. sajand. Teises ilmasõjas veeresid vaenuväe voorid üle piiri ja partisanid ründasid neid võsast. Ma kahtlustan, et tänapäeval käib see sõdimine kuidagi teismoodi.

  3. Kaur said, on 18/11/2016 at 13:57

    1) Meie riigikaitse kontseptsioon põhineb heidutusel.
    2) Heidutust teeme koos Eestisse ümber asunud partneritega.
    3) Partneritele tuleb siin paiknemise eest tasuda.
    4) Üks tasu-viise on polügoonid. Lääne-Euroopas ei saa hävitajad maanteele maanduda ning kui Eestis see harjutus läbi tehti, olid partnerid vaimustuses. Ka meie keskpolügooni sarnast asja ei saa seal olla, sest kogu maa on kellegi oma.
    5) Seega – tühi maa on meie jaoks maksevahend.
    6) Seega – hajaasustus on kaitsevõime mõttes halb.

    (Ma fantaseerin samuti nagu blogipidaja seda teeb, eks.)

  4. Mnjah said, on 21/11/2016 at 13:54

    Tänapäevases rapsikasvatustalus ei pruugi olla suuremat toiduainete varu kui linnakorteris. Lisaks on metsad hõredaks raiutud ning vaenlasel on kõikvõimalikud infrapuna- jm seadmed õhust ja maalt jälgimiseks. Tasub meenutada sedagi, et kuni 1949. aastani olid talus alles, kuid metsavennad ei suutnud teha suurt midagi peale niisama redutamise.

  5. Morgie said, on 22/11/2016 at 09:47

    Mikita teab, et kultuuriperifeeria on ellujäämiseks hädavajalik. Kas omariiklus tähendab ka omakultuursust?

    • Kaur said, on 22/11/2016 at 13:25

      Mikita puhul pole selge, mida ta teab, mida arvab ja mida kirjutab lihtsalt tähelepanu saamiseks. Ma ise arvan, et tal on osakaalud nende kolme vahel vastavalt 0 : 0 : 100, aga kahtlemata on inimesi, kes usuvad (mitte ei tea!!!) teisiti.

    • Kaur said, on 22/11/2016 at 18:28

      Aga teine küsimus – “Kas omariiklus tähendab ka omakultuursust?”

      Jaa.
      Jaa, aboluutselt jaa.
      Mingit muud mõtet omariiklusel ei olegi.
      Kui me ei tahaks, vajaks, sooviks eestikeelset kultuuri, poleks meil mingit mõtet pidada eraldi riiki.
      Riik on jube kallis asi ja nii pisike riik eriti.
      Meil oleks palju kasulikum olla ANSV või oblast või lään või asumaa, ilma oma välispoliitika ja riigikaitseta, ilma omakeelse kirjanduse ja kooliõpetuse ja meelelahutustööstuse ja telekanalite ja muu sähandse jamata.

      Ja teiselt poolt vajab omakultuursus suveräänset riiki. Impeeriumi (mistahes impeeriumi) osana kaoks meie keel ja kultuur palju kiiremini kui ilma. Kaovad muidugi ikka, aga palju palju aeglasemalt.

      Ehk, Eesti riik ja eesti kultuur on üksüheselt üksteisele vajalikud.
      Mõlemad vajavad teist oma eksistentsiks.

  6. Maire said, on 25/11/2016 at 22:56

    Varasemate sõdade ajal on ikka linnast maale pakku mindud – kui mingid jamad hakkasid, siis lapsed/naised saadeti esimesena linnast maale. Üks asi jah see, et tiheasustus on tulusam sihtmärk, aga peamine siiski ehk toidupuudus, mis linnades tekib. Maal on vett, kütet ja toitu – paneelmajades kui kriisi ajal on elekter ära, ei saa isegi vetsus käia.

    • Kaur said, on 25/11/2016 at 23:28

      “Maal on toitu” aeg saab varsti läbi.
      BBC just täna kirjutas:
      http://www.bbc.com/news/business-38089984

      “In the not-too-distant future, our fields could be tilled, sown, tended and harvested entirely by fleets of co-operating autonomous machines by land and air.

      And they’ll be working both day and night.

      Driverless tractors that can follow pre-programmed routes are already being deployed at large farms around the world. “

      Kujutlus maaelust kui kanadest õrrel ja kartulist salves on varsti puhas ajalugu. Eks need protsessid võtavad Räpinas kauem aega kui Ameerika Kesk-Läänes, aga pääsu neist pole näha.

    • tavainimene said, on 26/11/2016 at 23:01

      Noh, robotiseeritud põllult saab ikka kartuleid ja ube varastada. Kui just vaenlane pole traktori programmi sisse häkkinud ja sundinud teda põldu üles kündma vms.

    • lugeja said, on 27/11/2016 at 01:39

      Kaasaegse vallutussõja eesmärk üleüldse peaks ju olema saada kätte kellegi teise robot-traktorid koos taristuga, kuna käib viimsepäevalahing viimse mittereostunud juurika pärast (per capita). Et kui need robotid lolliks ajada, siis pole ju ka sõdimisel suurt mõtet, selles mõttes ma oleks vallutajana väga ettevaatlik just nende traktorite osas

    • kaur said, on 27/11/2016 at 18:34

      Jaa.
      Targemad pead on selle ammu ilu- või hoiatuskirjanduse vormis kirja pannud:

      BUT WHO CAN REPLACE A MAN?
      by Brian W. Aldiss
      http://www.mooreschools.com/cms/lib/OK01000367/Centricity/Domain/3118/But%20Who%20Can%20Replace%20a%20Man%20by%20Brian%20W.%20Aldiss.pdf

    • tavainimene said, on 28/11/2016 at 12:45

      See on minu mäletamist mööda eesti keeles ka ilmunud, kogumikus “Lilled Algernonile”.

    • Kaur said, on 28/11/2016 at 13:15

      See on mul nii kapsaks loetud, et seda ei söanda enam soovitada. Lapsele andsin küll kätte, aga ohtrate vabanduste saatel.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: