tavainimene

Ilmselt on asi täiskuus

Posted in * by tavainimene on 15/11/2016

Juhtusin lugema mingit pressiteadet selle kohta, et euroraha eest hakatakse vähese haridusega täiskasvanute prioriteetseid võtmepädevusi arendama. Ei saanud jätta guugeldamata, mis imeasjad nood prioriteetsed võtmepädevused ka on. Selgus: õppimisoskus, sotsiaalsed oskused, digioskused, ettevõtlikkus ja (võõr-/riigi-)keeleoskus. See kõik on teoorias nii ilus. Aga praktikas kerkis mulle silme ette kujutluspilt: õhtukooli kaledalt valgustatud õppeklassi on abiraha kaotuse ähvardusel kokku kamandatud paarkümmend poriste saabaste, karedate käte ning lagunenud hammastega keskealist proletaarlast — mõni bravuurikas, enamik häbelikud — ning nooruke sotsiaaltöö bakalaureus, kelle hääl esinemisärevusest natuke väriseb, püüab välja pressida, mis on nende “ootused tänasele päevale”. 

Ega ma ei oska midagi asemele pakkuda ka. Kui, siis mingit teist kujutluspilti — täispansioniga rahvaülikoolist, kus õpitakse kuus tundi päevas kangakudumist, tisleri- ja sadulsepatööd, õunapuude pookimist ning juustuvalmistamist, õhtuti aga on koorilaul ja kinoseansid. Sihuke, ma ei tea, “Nils Holgerssoni” stiilis idüll. Samavõrd jabur ja naiivne, nagu too eelmine pilt oli ängistav. 

Tegelikult näib, et on vaid üks teema, mis kasinate võtmepädevustega täiskasvanud vabatahtlikult ja õhinapõhiselt õppeklassidesse kohale toob: esoteerika. Kahjuks on selle põhjal keeruline välja arendada ekspordivõimelist skaleeritavat ärimudelit ja teenused piirduvad harrastajate endi ringiga. Nagu üks netikommentaator, küll vähe teisel teemal, kunagi salvas: “Makske kaardiga. Küla ainuke kümneeurone hakkab muidu narmendama.”

P.S. Täna loen, et Indias teeb gurubisnis siiski kenakest kasumit. Võib-olla tuleks meil ikka ka EASi toel mingi nõiaklaster käima lükata? Rääkimata sellest, et õppimisoskuste kursust tuleks sihtgrupile turundada kui edumaagiat ja suhtlemisoskust kui armumaagiat. 

21 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. udupea said, on 15/11/2016 at 18:49

    Ja pooled neist kaledalt valgustatud õppeklassis kügelejatest ei ole kained

  2. tavainimene said, on 15/11/2016 at 19:26

    Raske on neid süüdistada.

  3. Kaur said, on 15/11/2016 at 23:10

    Keegi ei oska midagi asemele pakkuda. Trumpi võidu taga arvatakse olevat tehnoloogia. See, mis võimaldab inimmahuka töö masinatega ära teha. Ja toodetud kaubad mere tagant Ameerika poodidesse transportida. Ja see läheb aina hullemaks – kaevandusrobotid, põllumajandusrobotid, transpordirobotid.

    Kõige tõenäolisem lahendus on Huxley oma.

    • reet said, on 15/11/2016 at 23:31

      Et tuleks olla tõesti õnnelik beeta-olemise üle? Terve “minu” Internet on paksult täis “tagasi juurte juurde” inimesi, kes vaimustuvad mahepõllundusest, käsitsi valmistatud esemetest jne. Arvatavasti ei ole täiesti jätkusuutlik ei robotitel põhinev tööstus- ja tarbismiskogukond ega ökomökude kamp. Ma lähen panen nüüd nõudepesumasina tööle ja koon veel natuke käsitsi maavillast sokki.

      Aga tõsiselt: minu abikaasa on püüdnud esmaseid digioskuseid anda “vähese haridusega täiskasvanutele”. Umbes 50% koolitatavatest nägid arvutit esimest korda lähedalt, mõned olid lapselapselt natuke varasemat õpetust saanud, üks oli ebakaine ja üks võttis töötukassalt rõõmuga vastu lihtsalt kõik koolitused, mida vähegi anti, temast sai üks väheseid naispottseppi Eestis. Lisaks digipädevusele jagas Mees käigu pealt õpioskusi, sotsiaalseid oskusi ja elementaarset keeleoskust, juhuks kui guugel peaks inglisekeelne olema. Nii et mingil määral see asi juba toimib, pole eraldi projekti vajagi.

  4. tavainimene said, on 16/11/2016 at 05:18

    Sünged väljavaated…

    Õppimine on arvatavasti parem kui mitteõppimine ja guuglist on igaühele kasu. Aga kui mina oleks vähese haridusega täiskasvanu, kes kamandatakse õppimis- ja suhtlemisoskuste kursusele, siis oleks mul küll suur küsimus, kas ma ikka saan pärast parema ja tasuvama töö. Või ma pean oma vastomandatud õppimisoskustega alles kuhugi päriskoolitusele pürgima? Ja mida mul sel juhul oleks mõtet õppida, et tõesti saada parem ja tasuvam töö? Või läheb jälle nii, et kokaabid koolitatakse puhastusteenindajaks ja puhastusteenindajad kokaabiks? Minu andmetel motiveerib hilisõppijaid koolituma eeskätt see, et “mul on Soomes töökoht ootamas, aga seal nõutakse X kursuse läbimise tunnistust”.

    Mis siin praalida, kõrgharidusega täiskasvanul on paljuski samad mured. Et kui homme peaks hakkama Tartus tööd otsima, siis kas sihtida pigem puhastusteenindajaks või kokaabiks.

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 09:00

      Kõrgharidus annab Euroopa Liidu (või uusNSVL) oludes võimaluse otsida tööd mitte Tartust, vaid näiteks Prahast. Või Omskist. Kui Reeda internett on täis juurte-juurde inimesi, siis minu Skypes ongi Prahasse või Luxemburgi (mitte ülekantud tähenduses, vaid päriselt, sest Skype tegi oma uued arenduskeskused just sinna) kolinud itikad.

    • tavainimene said, on 16/11/2016 at 10:11

      Ma olen Pythonis ühe sõnamõistatuse programmeerinud, ei tea, kas Skype võiks huvitatud olla?

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 10:37

      Skypes on massiliselt rahvast, kes üldse ei programmeeri, nii et sõnamõistatuse olemasolek ega puudumine ei puutu asjasse. Hea disainer või UX spets või projektijuht võib täielik digivõhik olla. Kui ta joonistab-kujundab kauneid, töötavaid kasutajaliideseid – või teab SCRUM hämaraid, räpaseid nurgataguseid – või korraldab saja miljoni kliendi järelteeninduse tööd efektiivselt – on ta sama teretulnud kui assembleri-äss või pythoni-pede.

    • tavainimene said, on 16/11/2016 at 11:15

      Heheh, ma lõin guuglisse naljaviluks “UX for dummies”, ja kas sa saad aru! Ongi olemas päriselt selline asi!

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 11:34

      Miks ei peaks olema?

      Kui Skype ei meeldi, mine ERM-i. Neil on sellega täiesti pekkis ja vastavat asjapulka hädasti vaja. Küsi kasutajate käest tagasidet, jälgi-mõõda nende käitumist ja reaktsioone. Millistest eksponaatidest ei saa külalised üldse aru? Millistel ekraanidel klikkimine tekitab kõige rohkem segadust? Millistesse maja ossa ei satu keegi üldse? Millised tekstid tuleks tõsta kõrgemale, paremini valgustada, kirja suurust ja värvi muuta, teksti lühemaks või inforikkamaks teha? Mida peaks tegema eestikeelne külaline, mille eelmine klient on oma kaardiga inglisekeelseks lülinud? Kust leida kohviku silte? (Ja miks on tartu äärelinna kohvikus kohv kallim kui Madriidi kesklinna peenes restoranis??? Eelmisel nädalal käisin Tartus, täna olen Madriidis ja see väidetavalt kallis linn on selgelt odavam kui Tartu.) Jne.

      UX on mistahes teenuse osa. Blogi, kohvik, muuseum – nad kõik peavad mõtlema, kas teenindavad klienti parimal võimalikul moel. Kohviku-äri on nii küps, et seal on praktika ajaga välja kujunenud (ukse peal on hinnakiri, kaardimakse töötab jne). Videkõne oli maailmas midagi uut ja selle teenuse disain tuli eestlastel ise teha. ERM on ka uus, selle UX on hetkel pooleli, mine ja tee!

    • tavainimene said, on 16/11/2016 at 12:08

      Kui ERM peaks elama piletimüügitulust, siis nad võib-olla isegi oleks huvitatud sellisest asjast.

      PS. Muuseumi UX peaks olema Morgie teema? Kuidas sellega on, kas hoiab naha toore?

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 13:07

      Tulu tuluks. Kui etnograaf püstitas eksponaadi, mida keegi kasutada ei oska või mille kaasteksti lugeda ta ei näe, on tal meel kurb ka piletitulust sõltumata.

    • Morgie said, on 18/11/2016 at 11:09

      Etnograaf ei püstita teil neid eksponaate, etnograaf annab eseme või teema ja siis usaldab disainerit. Pluss teksti ja usaldab ehk kopiraiterit, kui eelarves on sellise inimese jaoks raha ette nähtud.
      Muuseumitöötaja usaldab ka disainerit, lootes, et ta saab eksponaati/vitriini vajadusel hõlpsasti hooldada.
      Siis tuleb disainer ja ei mõtle EI muuseumikülastaja EGA muuseumitöötaja peale ja ammugi ei mõtle erivajadustega inimeste ligipääsu peale. Aga biennaalid mõlguvad mõtteis küll. Eesti disainerid…
      /kaugusse vaibuv urin/

  5. Morgie said, on 16/11/2016 at 10:36

    Õpioskusi arendab juba see, kui inimene lihtsalt käib ja õpib ükskõik mida. Kui ta seda seni pole teinud. Sotsiaalsed oskused ja nende vajadused sõltuvad paljuski taustsüsteemist, seega peaks õpetaja kõigepealt endale õpilaste taustad selgeks tegema. Ja vajadused.
    Digioskused on üpris lai valdkond, nt selleni välja, et selgitaks inimestele, et “veeb” ei võrdu internetiühendusega ja internetti ühendumiseks on mitmeid viise ja et mõni neist maksab, mõni maksab kindla kuutasu, aga mõni kahjuks riisub rahakotti mahupõhiselt; et ei Google, neti ega Internet Explorer ei võrdu kogu internetiga. Tänapäeval on digipädevused rohkem taskuseadme teema ja seda, et netiühenduse paketi puudumine ei aita tingimata netiühenduse mahupõhiseid kulusid vältida, peaks kindlasti selgitama. Digioskuste ja sotsiaalsete oskuste vahelisel hallil alal on üks oluline valdkond, suhtlemine ametiasutustega ja dokumentide digiallkirjastamise treening; samuti sulle saadetud ametlike dokumentide lugemise ja tõlgendamise praktika. (Näitena ei olnud muidu pealtnäha võrdlemisi intelligentne meesterahvas võimeline kohtu saadetud e-kirjast välja lugema, et elatise summa vaidlustamiseks tuleb saata digiallkirjastatud avaldus ja saatis kohtule vastuseks tavalise e-kirja tekstiga “ma ei ole selle summaga nõus”; vaene tohman).
    Keeleoskuse õpetamine on vägagi konkreetne asi, kusjuures õpetada võiks ka muid keeli peale inglise.

    Aga kuidas õpetada ettevõtlikkust, seda minu pea ei võta. Mul pole endalgi seda.

    • Morgie said, on 16/11/2016 at 10:38

      Kui see ettevõtlikkuse alateema välja jätta, peaks kogu kursus kandma pealkirja “Tips and tricks anno 2017” vms. Ei olegi vaja mingeid üllaste aadete lippe lehvitada.

    • tavainimene said, on 16/11/2016 at 11:12

      Digioskustest

    • Morgie said, on 16/11/2016 at 11:16

      hm, seda et “kuidas vähese rahaga toimetades digimaailmast osa saada” ei olegi? Et nett maksab ja… mille tõttu ta maksab ja… blin.

  6. Morgie said, on 16/11/2016 at 10:41

    Aga igas muus mõttes – kui kogu tootmine läheb robotite peale üle, siis tuleb riikidel kodanikupalk sisse seada, muud väljapääsu pole. No kesse ostab seda toodangut, kui keegi palka ei saa? hea uus ilm.

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 11:04

      Praegune plaan on “las surevad vaikselt välja”. Mis, nagu USA näitest näha, viib imelike tulemusteni. Trumpi imelik programm ja meie uue valitsuse oma on üldjoontes samad. Midagi head ei tule ühest ega teisest. Meil on õnneks plaan B olemas.

    • Morgie said, on 16/11/2016 at 11:13

      Vaat ongi jälle see pisike nõks, et kui surevad vaikselt välja, siis kes ostab toodangut ja kes hoiab majandust ringluses? 4% rikkaid seda ei suuda. Vist.

    • Kaur said, on 16/11/2016 at 13:05

      Siin peab iga riik mõtlema, kuidas uues maailmas ellu jääda. USA näiteks rõhub IP (intellectual property) peale. Kui Raadio2 laseb Beyonce laulu või TV3 kasutab USA päritolu tasulist saateformaati, siis USA maksumaksja võidab. Nii et Ameerikal on ärimudel olemas. Meil? – ma ei tea.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: