tavainimene

Sageli metsades hulkudes meenub mul

Posted in * by tavainimene on 13/10/2016

Andsin sümboolse tasu eest ära hiiglasliku kuhja kõrvitsaid ja ülekasvanud kabatšokke. Nagu elu ennegi on näidanud — kasvatamine on lihtne, säilitamine on üks peavalu. Iga kord, kui mõni netikommar leiab, et vaesed maapered võiksid ju ise endale tasuta toitu kasvatada, ohkan ma raskelt. Veel kord, kasvatamine on lihtne. Augustis-septembris on sul tohutu kogus aed- ja puuvilju. Et nad säiliksid järgmise aasta juuni-juulini, on vaja teha hoiustamisele ja hoidistamisele märkimisväärseid kulutusi, mille eest saaks poest vabalt aasta ringi süüa osta. Seda enam, et ega ainult kapsast-peedist nagunii ei ela, aga loomapidamine (piim, munad, pekk) on vaese pere jaoks juba kaugelt liiga kallis hobi.

*

Nii palju siis isetoimetulemisest. Kangesti tahaks kinno “Captain Fantasticu” filmi vaatama minna, aga autota maainimese jaoks on see keerukas. Sama teemat lahkas ka eelmise suve Pärnu festivalil üks Tšehhi dokk — “Alati koos”. Ka seal oli habemik patriarh, kes kaitses oma järeltulijaid korrumpeerunud tsivilisatsiooni eest (keeldumata siiski tarbimast selle paljusid vilju). Aga kui ameeriklaste kunstfilmis on kõik natuke üle võlli keeratud — Noam Chomsky sünnipäev jõulude asemel ja kaheksa-aastased atleedid-erudiidid — siis tšehhide päriselus oli kõik palju kurvem ja armetum. Lapsed kihutasid küll metsas ringi ja kiikusid köite otsas, aga Dostojevskit nad päris kindlasti ei lugenud. 

Mis sa siin oskad kosta. Ühest küljest kipub nagu peale tulema solvumine, et “ah et meiesuguste seltskond pole teile küllalt hea”. Ja “kui te juba nii sõltumatud olete, eks siis hankige ise merest soola ja soost rauda ka; ja mis pagana sotsiaaltoetus, kui te ise end antisotsiaalsetena defineerite?”. Aga teisest küljest, mõeldes selle meiesuguste ühiskonna arvukatele väärnähtustele … kes julgeb defineerida, mis on need “lapse parimad huvid”? Elurikkuse huvides on ju vaja igasuguseid alternatiivsete elustiilide harrastajaid. Iseasi, kui jätkusuutlik selline mikrokooslus on, st kust need õilsad metslased endale samaväärsed partnerid leiavad ja kui palju neid meie kahanevatesse metsadesse küttima ja korjelema mahub. 

Nagu ma aru sain, jättis kapteni-film lõpus avatuks kolmanda tee võimaluse — et elatakse küll maal ökoelu, aga lapsed tohivad siiski kogukonnakoolis käia. Nojah. Vast tolle küla raamatukogus on ikka Chomsky teoseid ka. Meie küla omas ei ole, ma kontrollisin. 

22 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 14/10/2016 at 03:02

    pmst ma muidugi mõistan sälilitamisprobleeme (oma õunahunniku otsas), aga konkreetsetest asjadest rääkides… kas kõrvits ei säili lihtsalt niisama enam-vähem kevadeni välja? iseasi, kui palju inimene suudab kõrvitsat ühe talve jooksul ära süüa.

    ma mäletan, kuidas mu aiaprodukte toovate vanematega sõbranna, kelle pool ma elasin, pidas kõrvitsat soojas elutoas talv läbi. lihtsalt kapi otsas, meil ei olnud ühtegi piisavalt suurt jahedat kohta.

    • tavainimene said, on 14/10/2016 at 07:47

      Säilib küll, aga mulle mahub tuppa kapi otsa ka äärmisel juhul üks väga väike kõrvits :) Ma pigem püüan ta kiiresti ära marineerida.

  2. Kaur said, on 15/10/2016 at 10:25

    Meil on kapi peal kaks värsket muskaatkõrvitsat. Minu arust on nende plaan saada püreeks ja siis minna sügavkülma puhkama. Ja talvel vaikselt kastmete vms kujul tagasi imbuda.

  3. Kaur said, on 15/10/2016 at 10:30

    A see “fantastic”. Populatsioonis peabki olema mutatsioone. Tavaliselt on nende elu väga halb ja nii peabki. Aga suurte järskude keskkonnamuutuste puhul võivad nemad olla need, kes liigi säilitavad.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Peppered_moth_evolution

    St friikide elu peabki ongi halb. See on hind, mida nad maksavad võimaluse eest, et ühel hetkel võtavad nende järglased liigi üle või siis vähemalt on on neil suur eelis tavakodanike ees.

    • nodsu said, on 15/10/2016 at 15:11

      kust see “peabki” tuleb? evolutsioonijumala käsk?

    • kaur said, on 15/10/2016 at 18:27

      Enam-vähem. Kui mutantide elu oleks hea, hakkaks kõik selliseks (või õigemini teised sureks välja / paljuneks vähem edukalt). Risk on alati kallis.

    • mustkaaren said, on 15/10/2016 at 21:08

      Ma pakun, et mittefriigid ARVAVAD, et friikide elu on halb. Pole suuuurt telekat, kaubamajad on 50 km kaugusel, puukyttega pliidi kytmine on raske, must ja nõme jne. Aga kysige mõne veendunud veidriku, nt minu käest. Minu elu on lihtsalt natuke ebamugav, aga muidu ilus, põnev ja kunstipärane ning musikaalne 😀
      Need, kes arvavad, et ise toidu tasuta kasvatamine on nagu roosi nuusutada, ei tea botaanikast ega taimekaitsestki midagi, lisaks keldri ja purgistamise probleemidele. Kartulit nt peab suve jooksul mitu korda muldama, kevadine 2x vaoajamine, sygisene ylesajamine ja selleks vajalike haakeriistadega traktori olemasolu jne. Jne. Toidu ise kasvatamine on ilus, aga palju aega ja vaevanõudev hobi. Ja nagu iga kunstiliiki, saab ka seda viljelda mikrokogustes ja praktiliselt paljakäsi, aga mingist tasemest alates on suured kulutused vältimatud.

    • nodsu said, on 16/10/2016 at 00:21

      Kaur, sa saad ju aru küll, et ma norin Hume’i habemenoa kaitseks. “Peab” on preskriptiivne keelepruuk. Evolutsioonil pole aga mingit huvi midagi preskribeerida, kuna – juhul kui tõesti pole kuskil evolutsioonijumalat – pole tal tahet. Evolutsioonil ei saa seega olla huvi või tahtmist anda korraldust, et friikidel oleks halb. Mõnel mutandil on algusest peale halb, mõnel algusest peale hea; ja ka algusest peale mugavalt elanud mutant võib paljuneda nagu küülik. Seal ei valitse mingit õiglust, vaid juhus.

      Eriti kui me geenitriivi (sorry, ma olen nõus, et kehv termin, aga sellisena ta praegu kehtib) mängu toome, kus see, kelle liin edasi läheb, ei sõltu absoluutselt nende omadustest-mutatsioonidest-millestiganes, vaid on puhas loterii.

    • nodsu said, on 16/10/2016 at 00:56

      ja samamoodi sisaldab riski kontseptsioon üldiselt valikut. aga oma mutatsioone ei valita, need tulevad juhtumisi – muist kohe kasulikud, muist kohe kahjulikud, muist selliseid, mille kasulikkus-kahjulikkus oleneb keskkonnast, muist selliseid, mis on ühtpidi kasulikud, teistpidi kulukad (nagu händikäp-tunnused).

      ühtlasi ei pruugi ka kasulik mutatsioon sugugi lihtsalt oma kasulikkuse najal valdavaks saada ja muid variante välja suretada. kui see on küllalt haruldane mutatsioon, ei pruugi see populatsioonis erilist mõju avaldada, eriti kui avaldub nt emasisendil, kelle järglaste arv on paratamatult piiratud. või avaldub isendil, kelle paljunemisvõimalused on kunstlikult piiratud, jne jne.

      a kui me kultuurist ja selle evolveerumisest räägime, siis siin on mitmesuguste variatsioonide esinemine palju kiirema kasuga. kui kultuur on liiga üheülbaline, eriti veel kui isolatsioonis, siis võib mingi rumal idee seal servast servani vohada – või vajalik oskus ebatrendikaks muutuda – ja pärast pole kellegi teise käest vigade paranduseks infot võtta. selle arvele pani Jared Diamond selle, miks Tasmaaniasse jõudnud inimesed tule tegemise oskuse minetasid. samamoodi nagu mõnel teisel saarerahval on tulnud pähe, et miski koduloom on paheline või roojane, nad on näiteks kõik sead maha löönud-matnud ja pärast, kui see tabu on juba ununenud, pole olnud kellegi käest seakasvatust uuesti üle võtta.

    • Kaur said, on 16/10/2016 at 21:18

      Jaa, notsu, jaa. Aga ENAMIKUL mutantidest on halb. Enamikul on nii halb, et nad lihtsalt süüakse ära või koolevad ise enne järglaste saamist.

      Riski ei võta mutandid muidugi ise, loodus teeb seda nende eest, aga maksavad selle eest küll.

      (Hunt küll, miks vaidlen ma keset ööd internetis mingil teemal, millest ma midagi ei tea? Vist seepärast, et mu laps teeb homseks mata ülesannet, ma istun tal kupjana kukil ja pean oma frustratsiooni ta aeglase edenemise üle kusagil välja elama. Järgmisena lähen delfisse trollima või miskit.)

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 02:54

      jah, aga see, kui ON halb, ei puutu kuidagi sellesse, kas PEAB olema halb, on mu point, kui eriti lühidalt öelda.

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 02:57

      (Hume’i habemenuga nazõvajetsja, eks ole.)

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 03:10

      Vabandust, mitte habemenuga, vaid giljotiin.

      Rahvahariduse huvides:
      https://en.wikipedia.org/wiki/Is%E2%80%93ought_problem

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 03:15

      tõsi, ma unustasin muidugi ennist üle küsida, kas su “peab” on moraalne “peab” või mõeldud tähendama hoopis “on paratamatu” – kuigi teatud mööndustega, nagu “on üldjuhul paratamatu” – või siis üldse ringdefinitsioon – kõigepealt määratleme friigi kui kellegi, kelle omadused teevad tal elu ebamugavaks, seejärel väidame, et friigil on ebamugav, justkui see väide tooks mingit uut infot.

    • Kaur said, on 17/10/2016 at 07:53

      Ää-ähhh, ma peaks oma lausekesed enne nupu vajutamist üle läbi lugema kontrollima. Sest praegu, iseend tsiteerides, olen ma öelnd
      “Friikide elu peabki ongi halb.”
      Ma tegelt tahtsin selle “peabki” “ongi”-ga asendada, aga alles jäid mõlemad, ja nüüd on see alatoimetatud fraas sattunud kakluse tulipunkti. Ei pea, muidugi ei pea, ja mõnikord ei olegi.

      Ja jah, see “peab” tähendas “on üldjuhul paratamatu”.

      Ka friik pole defineeritud kui “elu on ebamugav”, vaid “… teistsugune kui enamikul”.

      “Hea” või “hästi” on minu arust tõesti selline ringdefineeruv või isedefineeruv mõiste. Igaüks tahab, et tema elu või eluviise või eesmärke peetaks “heaks”. Seetõttu on “hästi” defineeritud läbi “samasugune nagu minul”. Või siis “samasugune kui naabril”. Seega ei ole võimalik, et vastuvoolu elaja elaks hästi. Sest kui friik elaks hästi, elaks ülejäänud ühiskond halvasti, või valesti, ja sellega ei saa ju keegi nõus olla!

      Kui vaadata süsteemi kaugemalt või väljastpoolt, siis on lood muidugi teised. Siis võib tõesti leida, et taimetoitlased või feminatsid või iseseisvuslased vms olid õigel teel. Aga konkreetses hetkes on nad ikkagi erandid ja nende elu kas on või tehakse või defineeritakse halvaks.

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 13:59

      üks täpsustus veel – isegi kui taandada ühiskond korraks arutamismugavuse huvides tõesti mingile ühele voolule (selle võistlevate-lahknevate-vastuoluliste veendumuste puntra asemel, mis päriselt valitseb), siis ei maksa unustada, et “ühiskonna arust hea” on kaht sorti: ühiskonna arust õige (see, mida tuleks teha või kuidas tuleks olla); ja ühiskonna arust mõnus (see, mida avaliku arvamuse järgi kõik päriselt teha tahaks).

      need on kaks ise asja ja sageli lausa vastandid, sest mis mõtet oleks ühiskondliku moraaliga õigeks ja vooruslikuks kiita midagi, mida kõik niigi mõnu pärast teevad. lambikas näide: meie ühiskonnas paistab olevat valdav veendumus, et end magusatest asjadest paksuks süüa on hea selles mõttes, et mõnus, aga halb selles mõttes, et ei tohi.

      ma oletan, et maailmast äraminemise õpetused püsivad selles pingeväljas – ühest küljest tundub valdavale arvamusele ühiskonnas elamine ja sellega pärivoolu olemine mugav, igatahes mugavam kui sellest eemaldumine, seega tekib kahtlus, et see pärivoolu minek ei saa olla päris õige asi, küllap on ikka patune mugavus, pugemine, lömitamine jne; teisest küljest on küllalt palju neid, kelle jaoks individuaalselt tundub, et ühiskondlikkus tekitab neile ebamugavust (vähemalt seni, kuni selle sees elada, eemaldudes hakkaks enamikule teisiti paistma) ja siis on mõnus unistada äraminekust.

      kui keegi päriselt ära läheb, siis on neil, kes ei julge, mõnus tema peale oma äraminekuihasid projitseerida ja panna tema arvele omadusi, mida enda arvele ei saa. olgu siis vooruseid, mida tahaks endal näha, või pahesid, mida tahaks teha.

  4. nodsu said, on 16/10/2016 at 01:13

    igatahes, kui kellelgi on Tartus ülearuseid kõrvitsaid, siis ma vabastaks ta mõnest heameelega.

    • Kaur said, on 16/10/2016 at 21:14

      Ütleme, et meil on 1000 tavainimest (T) ja üks friik (F).
      1000xT elavad tavalist elu, on mõnikord õnnelikud, mõnikord ei. Aga nad arvavad, et F elu on väga väga halb.
      F ei arva T kohta midagi. Aga ise on ta silmini õnnelik. Ta elu on parim. T-dest võrreldamatult parem.

      Kas F elab nüüd hästi või halvasti?

      Muidugi halvasti. Ühiskond kehestab “elab hästi” jaoks mingi normi ja see ei ole teps mitte “inimene ise arvab”. “Hästi” koosneb, näiteks, sellistest komponentidest nagu sissetulek, valikute paljusus, mõjukus, endast palju noorem (meestel) või palju rikkam (naistel) partner, jne.

      Kui “elab hästi” oleks subjektiivne, siis lendaks ühiskonna mõõdupuud kõik uppi ja ühiskond koos nendega. Mis saaks, kui inimesed tahaks värviteleka asemel ahju kütta? Kapitalism ju hukkuks!

      Nii et ühiskond ise hoolitseb, definitsioonide ja eesmärkide seadmise kaudu, et friikide elu oleks (defineeritav kui) “halb” ja tavakodaniku oma kui “hea”.

      Kaaren, tuhat jaad sulle toidu kasvatamise kui hobi osas. Selleaastased porgandid tulid väikesed ja kibedad. Õuntest jõudsin aga ära korjata umbes kümnendiku. Ülejäänud ootava puu all kevadet.

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 02:59

      on väga mõjukaid eetilisi koolkondi, kus “ühiskond” on ise defineeritud kui halb. või siis miski, mille määratletud hüved on suure algustähega Hea-Halva skaalal ebaolulised.

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 03:01

      errata: “või siis [defineeritud] KUI miski, mille määratletud hüvde on suure algustähega Hea-Halva skaalal ebaolulised.”

      marginalia: kui mõtlema hakata, siis mõjukamad religioonid sõidavad enamjaolt selle idee peal. rikas ei saa jumalariiki jne.

    • nodsu said, on 17/10/2016 at 03:05

      (paradoksaalselt on sedasorti õpetustel väga suur _ühiskondlik_ edu olnud, millega käib muidugi kaasas etableerumine, ühiskonnastumine ja sedakaudu mahakäimine, nii et tekib – jälle paradoksaalselt – ühiskondlik nõudlus uue maailmast äraminemise õpetuse järele.)

  5. tavainimene said, on 17/10/2016 at 07:31

    Teie kommentaarid on järjekordselt sisukamad kui minu postitus :)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: