tavainimene

Õpikukirjutaja paradoks

Posted in * by tavainimene on 13/09/2016

See, mis on põnev, on kõrvaline ja ebaoluline. See, mis on peamine — on igav. 

16 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Maia said, on 13/09/2016 at 06:05

    Aga see ongi ju õpikukirjutaja ülesanne ja ka väljakutse – teha oluline huvitavaks!

  2. tavainimene said, on 13/09/2016 at 07:27

    Jah, ja oma absoluutses enamuses kukuvad nad selle väljakutsega haledalt läbi.

  3. Kaur said, on 13/09/2016 at 07:55

    Oo, ma vaidleks selle viimase lausega. Lugesin lapse õpikuid ja tundusid täitsa asjalikud – olulised asjad olid mu arust täitsa toredalt ja põnevalt kirja pandud.
    A vbl nad siis polnud olulised?

    Viga, mida muarust (onju selline sõnaeks) tehakse, on “kõik kõik KÕIK on oluline”. Siis läheb hapuks. Ükskõik kas õpik või kõne või seadusetekst.

  4. tavainimene said, on 13/09/2016 at 11:49

    Võib-olla on viimase 30 aastaga asi paranenud.
    Minu meelest peaks õpikus olema selgelt eristatavalt välja toodud a) see, mida peab teadma iga normintellektiga inimene ja mäletama ka pärast kooli kogu elu; 2) see, mida peab teadma kolme saamiseks; 3) see, mida peab teadma nelja-viie saamiseks; 4) lisalugemine oivikutele ja olümpiadistidele.

    • Kaur said, on 13/09/2016 at 12:02

      Jaa see oleks tore.
      Aga selle aluseks oleks, et õppekava v ainekava võimaldaks nii jagada.
      Aga ainekava koostajad arvavad, et iga laps peab igaveseks ära õppima nii tsüaanobakterite paljunemise eripärad kui Termopüülide lahingu täpse käigu.
      Seega on KÕIK kõige olulisem.

      Tegelt, head õpikud teevadki mingil määral nii, nagu sa ütled.

      Ja veel tegelikumalt. Pikem mälu tekib läbi emotsiooni. Ehk, lugema peaks lugusid, ilukirjandust. Kui saaks koolist paar ajalootundi vähemaks ja kõik lapsed loeks selle ajaga “musketärid” läbi – võidaks kõik. Bioloogia teooriat vähemaks ja selle arvelt “Andromeda (strain, mitte udu)” või “Last chance to see” – jälle võidaks kõik.

    • nodsu said, on 13/09/2016 at 14:56

      kõrvaline märkus – mis sa selle all mõtled, et “paar ajalootundi vähemaks”? paar konkreetset tundi ära jätta või paar tundi nädalast vähemaks? neid ongi nädalas üks või kaks.

    • Kaur said, on 13/09/2016 at 15:14

      Et paar konkreetset tundi vähemaks.
      Ei, ma ei tea, kas-kuidas see reaalselt võimalik oleks.
      Näiteks nii, et kirjanduses (on selline õppeaine) võetaks mõni vastavat ajastut käsitlev teos ette.
      Ja ajaloo tund omakorda toetaks kirjandust sellega, et pühendaks veidi rohkem aega vastava ajastu kirjalikule kultuurile.

      Aga noh, värskelt facebookist loetud jutt, kus keemiat õpetab geograafia õps, sest geograafias käsitletakse õhu koostis-gaaside omadusi enne kui keemias elemente, ei ärata lootust.

    • nodsu said, on 13/09/2016 at 15:48

      ma olen aru saanud, et vähemalt idee järgi ongi suund suuremale integreerimisele, nii et ained ei oleks liiga jäigalt lahutatud. praktikas oleneb selle rakendamine arvatavasti konkreetse kooli õpetajaskonnast.

      ma praegu ei mäleta, kus oli see artikkel, et põhikooliõpetaja peaks pmst olema suuteline õpetama suvalist ainet. sest kamoon, see on põhikoolitase. ja see, et praegu on võimalik õppida üldiseks põhikooliõpetajaks, ehk ongi selle mõttega, et sealt tuleks õpetaja, kelle teadmised ei piirduks kitsalt oma tunneliga.

    • nodsu said, on 13/09/2016 at 15:50

      või noh, tglt peaks puhtalt teadmiste poolest suutma põhikoolis mida iganes õpetada suvaline haritud inimene, kui talle natuke ettevalmistusaega anda, et asjad jälle meelde tuletada; ja põhikooliõpetaja spetsiifiline väljaõpe võiks siis olla peamiselt õpetamistehniline. crowd control jne.

    • Kaur said, on 13/09/2016 at 16:11

      Praktikas näeb lõimitud õpe välja nii, et emakeeles peavad lapsed värvima ja matemaatikas täislauseid kirjutama. Sest käelised oskused. Ma pole kohanud juhust, et see integreerimine aine SISUNI jõuaks.

  5. nodsu said, on 13/09/2016 at 14:58

    Põhiteemal: ma mäletan, et omal ajal läks mul keemia huvitavaks, kui õpetaja rääkis asjast sisuliselt, mitte ei piirdunud teatamisega, et “selle laeng on see ja selle laeng on see ja happest + alusest tuleb sool ja vesi ja nüüd tasakaalustage võrrandeid”. Ma pakuks, et sisuline on umbes sama, mis oluline (sest need päheõpitud asjad haihtuvad meelest kohe pärast kooli), aga jumala huvitav oli.

  6. tavainimene said, on 13/09/2016 at 18:23

    Minul on selline pollyanna-usk, et ka põhikooli keemiaõpetaja peaks ikka oskama kogu keemiat, kuigi ma mõistusega saan aru, kui totakas on arvata, nagu oleks üldse olemas mingi kogu keemia.

    Tegelikult võiks keegi välja anda sihukese kompendiumi, kus oleks kirjas kõik, mida põhikooli õppekavast peaks ka kolmkümmend aastat hiljem mäletama. (Mis see keemiast võiks olla? Aga keskaja ajaloost?)

    Tegelikult võiks kogu riikliku õppekava sisu olla wikina lahti kirjutatud.

    • nodsu said, on 13/09/2016 at 21:26

      minagi pooldan seda, et iga õpetaja valdaks oma ainet märksa kõrgemal tasemel. mismoodi ta muidu õpetakski. ega õpilased pole kah kõik ühel tasemel.

      Aga ükskõik kui hästi nad igaüks oma ainet valdavad, oleks nadi, kui neile muude ainete programm põhikooli tasemel üle jõu käiks. Juba seda silmas pidades, et kuidas nad saaks üldse oma ainet põhjalikult vallata, kui nad sellega külgnevaid erialasid üldse ei tea? kuidas saaks olla keemiaõpetaja, kes ei jagaks ka füüsikat?

  7. tavainimene said, on 13/09/2016 at 18:26

    http://oppekava.innove.ee/

    Hakkame uurima …

  8. Kaur said, on 13/09/2016 at 23:19

    Õpikukirjutajatel on aine- ja õppekavad vast niigi peas. Mitte et ma saaks aru, mis on mis. Kas õppekavad on vanad ja ainekavad uued, kas kehtivad mõlemad – ei saa sest saidist aru. (Ma olen seda innove lehte varemgi puurinud.)

    Vt ka: http://opleht.ee/15414-riiklike-ainekavade-korrastamine-on-lopusirgel/

    Aga kavad ise on armsad.
    Tsiteerin:
    “Rivi- ja korraharjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised.”
    Tõlgin:
    “MINA PIDIN VENE AJAL SÕJALISE TUNNIS RIVIS KÄIMA JA TEIE, ****, KÄITE KA.”

  9. tavainimene said, on 14/09/2016 at 10:44

    Njah, väljendusin ebatäpselt; minu sooviks on, et kogu minimaalselt kohustuslik õppesisu oleks ühte kohta kokku koondatud, ilma kellade ja viledeta.

    *

    Töö juures toimus dialoog:
    Mina: “Mis peaks igal inimesel 30 aastat hiljem koolist meeles olema?”
    Kolleeg: “Klassijuhataja nimi.”


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: