tavainimene

Omad ja võõrad

Posted in * by tavainimene on 12/09/2016

Lugesin Postimehest, kuidas sepakutsega pagulane kurdab, et ei leia Eestis tööd, ja näpud kibelesid juba kommenteerima, et meie sepikojad võiksid võõramaa meistri ometi palgale võtta — vast oskab teine tamasseri (damastseeritud, Damaskus, Süüria, noh) rauda taguda ja muid kavalaid kuntse. Aga siis mõtlesin, et viimati tekib kellegi peas mittevajalik seos kirikumõisa rentniku sauna aknaga. Jah, tuleb olla kaalutlev. 

Eelmisel nädalal sattusin niigi ühes mõttevahetuses libedale jääle. Presidendivalimistelt läks jutt sellele, kas Eesti president peaks olema eestlane, ja edasi sellele, kes on rohkem eestlane: Ilves või Kaljurand. Nojah, eks see eestlaseks olemine on sihuke kontiinum, millest moodustab kitsa lõigukese Eestis sündinud ja suureks kasvanud ning emakeelena eesti keelt kõnelev Mari või Jüri, kelle kõik kindlakstehtavad esivanemad kuni Põhjasõjani on samasugused Marid ja Jürid. Aga kui meil oleks selline hüpoteetiline presidendikandidaat, kelle vanemad oleks — näiteks — Eestisse kolinud brasiillased ja kes oleks küll Eesti kodanikuna sündinud aga siin kasvanud üles portugali emakeelega ning käinud Tallinnas venekeelses põhikoolis ja USA ülikoolis? Ja kui ta ise sealjuures kinnitaks armsa aktsendiga, et ta peab ennast eestlaseks? Kas ta ikka mõistaks kõiki meie südamete salamaastikke? Või kas peakski?

Minu vestluskaaslane väitis küll, et et eestlaseks saab hakata igaüks, kellel on motivatsioon meie keel ja kultuur piisava põhjalikkusega omandada. Ja et “me peaksime juurutama riigieestluse paradigma”. Hmh. Kas näiteks mina saaksin hakata mustlaseks või jaapanlaseks? Kas identiteet on tõesti ainult inimese enda peas või vajab see ikka mingit sotsiaalset kinnitust? Teiseks, ma pole väga kindel, et näiteks Eesti venelased või aserid või araablased üldse sooviksid, et neid eestlasteks peetaks. Ja kolmandaks, miks me ise siis kiidame neid, kes Rootsis, Kanadas või Brüsselis rahvus-eestlust elus hoiavad? 

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 12/09/2016 at 14:33

    Patriotism, rahvustunne ja eriti veel ilma ühise alg-ema-keeleta rahvuse tunne on nii veidrad, ebaratsionaalsed nähtused, et neid… analüüsida kahtlemata võib, aga mingile läbinisti kooskõlalisele tulemusele jõuda ei ole kuidagi võimalik.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: