tavainimene

Aiandusmärkmik

Posted in * by tavainimene on 26/08/2016
  • Põldoad pole muidu mu lemmikud, aga noorelt soolvees keedetuna on täitsa maitsvad näksida; kui nad kohe ära keeta ja sügavkülma panna, siis ehk õnnestub supikeet talvel vähema vaevaga.
  • Aedube tuleks külvata hõredamalt. Väga palju hõredamalt. Ja valida madalakasvulised sordid. Praegu läheb vaja matšeetet sellest oaliaanide džunglist läbi tungimiseks. 
  • See jutt, et kapsapeenra külgedele istutatud till takistab kapsaliblikate tegevust —  ma ütleks, et liblikad käsitlesid neid tilliridu ilmselt nagu maandusmistähist. Ei ole veel selge, kas midagi hapendamiseks alles ka jääb. 
  • Lillkapsad läksid untsu; kui üldse veel üritada, siis peaks ilmselt kevadel väga vara seemned kasvuhoonesse külvama.
  • Kaalikas, peet ja porgand see-eest paistavad traditsiooniliselt täitsa tublid. No nendega on ka raske mööda panna. 
  • Kurkidega on alailma mingi jama. Et sissetegemissuuruses kurke tuleks korraga sissetegemisvääriliselt palju, selleks peaks taimi — ja kokkuvõttes siis ka kurke — olema arutult palju. Ilmselt tuleks hakata kurke kasvatama ja marineerima üle aasta või isegi kahe. 
  • Tomateid, samas, ei saa kunagi liiga palju olla. Tomatihoidised süüakse alati ära. Paprikaga sama lugu. 
  • Sibulad tuleb kiiremas korras tomatihoidiste sisse keeta. Säilitussibul tuleb ilmselt Piirissaarelt osta, või Saaremaalt või Pakrilt kus need põuailmad olidki. Küüslauk paistis esmapilgul korralik, aga selle säilitamine on muidugi ka paras alkeemia. 
  • Tilli korduskülv oleks tulnud teha varem ja katteloori alla, et kass seda segamini ei kraabiks.
  • Kõrvitsaseemneid ei tohiks alahinnata, selles mõttes, et “panen igaks juhuks rohkem, äkki ei idane”. Idanevad küll, ja siis ei raatsi taimi ära visata, ja siis on sügisel kõrvitsauputus. Aga noh, nagu vanarahvas ütles — ega kõrvits leiba küsi. 
  • Poemeloni naljaviluks mulda torgatud seemnest kasvas pool kasvuhoonet täitev haljasmass, mis suutis lõpuks produtseerida ka ühe vilja. Parem oleks, et see kauaküpsenud eksoot oleks nüüd tõesti enneolematult hõrk. 
  • Paljukannatanud kartulimaa on taas vallutatud koloraado mardikate ja võõrkakarde poolt. Mnjah. Viis ämbrit sai maha pandud; peagi saab näha, palju sealt üles võtta on.
  • Maasikapeenrad tuleb üles kaevata, muld välja vahetada ja uued taimed hankida. Kunagi. Keegi. Tehtagu.
  • Marjapõõsaste arvu tuleks vähendada ja hooldust parandada. Õunapuud — sama. (Vt ka eelmist punkti.)
  • Kaalun järjest tõsisemalt ideed järgmisel kevadel kogu põld maaparanduse eesmärgil hernest täis külvata ja see sügisel maa sisse künda. Et saaks ometi ühel suvel ka õunapuu all võrkkiiges armastusromaane lugeda. Lõppude lõpuks olen ma endale tõestanud, et saan selle potipõllundusega hakkama ja ka kohalikult küla-autoriteedilt on ära kuuldud kõrgeim võimalik hinne (“sa olet iks tubli naisterahvas, kuigi linnainemine”).

7 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Morgie said, on 26/08/2016 at 10:21

    Aga melonite ja kõrvitsate haljasmassil on see voorus, et umbrohi ka ei kasva nende all.

    • tavainimene said, on 26/08/2016 at 11:18

      See kolm korda neetud võõrkakar kasvaks ilmselt ka Marsil :(

  2. miskae said, on 26/08/2016 at 11:42

    võõrkakar on ja üks nuhtlus. Enamik kapsalibikaid eelistas sel suvel lillepeenras olevaid ilukapsaid, nii et peenramaal olevad söögikapsad, kaalikad jäid peaaegu puutumata. Ilukapsad on küll rootsudeks söödud, kuigi korjasin röövikuid kokku ja ära mitu korda. Mul on 2 melonit, kummalgi taimel 1 aga ma ei tea täpselt, mis seemnest saadud taimed olid. Võrseid murdsin vähemaks.ja lühemaks. Kõrvitsataimi oli mul ka palju, komposthunnikusse istutatud on eriti hästi edenenud, aga palju seal neid kõrvitsaid saab, ei teagi veel. Turult ostetud lillkapsataimedest sai ka lillkapsaid lõpuks, aga lillkapsaga läheb aega jah, brokoli on parem valik ja saagikam ka kasvatamiseks. Romaani lugesin ka, eks see umbrohi kasvas, aedoad ja kurgid vananesid samal ajal.

  3. reet said, on 26/08/2016 at 14:21

    Siinkandis on porgandid läbimõõdult pirakad, kasvult lühikesed – nagu pealsetega munad tulevad maa seest välja. Porrulaugu, tilli ja patissoni võib ära unustada. Suhkruherneid mingil määral sai. Ubadega ma pole veel tegelenud, eelmisel nädalal olid nad veel kuidagi liiga noored ja süütud, et ära korjata. Tomatit tilgub vähehaaval. Kõrvitsad käituvad nagu alati – pool suve ei toimunud kompostihunnikus midagi huvitavat, nüüd, vastu sügist on karjaviisi emasõisi ja need teevad muudkui kõrvitsaid. Suvikõrvitsat kasvab meil alati täpselt nii palju, kui me süüa jaksame, ma ei saa üldse aru, miks teised inimesed suvikõrvitsauputusest räägivad. Kapsalisi ma parem ei proovigi kasvatada, küll need röövikud ilma minu abita ka söönuks saavad. Aga õunu on sel aastal üle mõistuse palju ja tikreid korjasin vist ka oma nelikümmend kilo … Nüüd lähen maasikapeenarde uuendamise juurde tagasi.

  4. mustkaaren said, on 26/08/2016 at 18:44

    Tere tulemast aiaplogijate hulka!
    Ei ole teemat, mis sinu kirja pandult ei muutuks ilusaks, põnevaks ja harivaks.
    Aed- ehk tyrgi uba on ka võimalik kupatatult sygavkylma panna.
    Ja maasikamaa lihtsalt lase muruks, lihtsam on piisavas kauguses uudispeenar teha kui mitu päeva kaevata, umbrohujuurikaid nokkida, istutada, kasta, kasta, kõblata, kõblata, rohida, rohida.

    • tavainimene said, on 26/08/2016 at 18:52

      Lihtsam oleks need vähesed maasikad poest ja turult osta :)

    • mustkaaren said, on 04/09/2016 at 22:27

      Võtmesõna on “väike”.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: