tavainimene

Ajab pinde

Posted in * by tavainimene on 14/08/2016

Jajaa, ma olen paks, kole, kibe ja kadestunud. Kade ja kibestunud. Mida iganes. Lisaks olin ma halvasti maganud, kõvasti külmetanud ja mul valutasid jalad.

Niisiis, seekordse Arvamusfestivaliga ei jäänud ma rahule. See oli selline … peenhäälestajate festival. Polnud liiga keerulisi teemasid ega ettearvamatuid esinejaid. Publikus andsid tooni hipsterid, kes usuvad, et inimesed on ilusad ja head ning Eesti maaelu tulevik peitub käsitööõlles.

Minu jaoks saabus madalpunkt vist sel hetkel, kui tuleviku tööelu arutelul olid panelistid tükk aega tümitanud meie üliviletsat haridussüsteemi, mis ei suuda igast marakratist teadmustöötajat voolida, õigemini lasta igal marakratil teadmustöötajaks vormuda. Ja tähtis tööhõiveametnik oli ilma punastamata kinnitanud, et kahtlemata on võimalik arvutihuvilistest bussijuhtidest täiendkoolituse abil programmeerijaid teha. Ja haridusametnik oli publiku hulgast püsti tõusnud ja meelde tuletanud, et Eesti tööjõud on juba praegu üks Euroopa üleharitumaid. Ja see suutis panelistide valmismõeldud mõttevoolu häirida täpselt sekundi murdosaks; nad kogusid ennast imekiiresti ja jätkasid sädistamist sellest, kui oluline ja tähtis oleks nimetada Töötukassa ümber Töökassaks.

Jah. Vaadake, kulla tööhõivevisionäärid. Teie kuulute 5% kõige targemate ühiskonnaliikmete hulka, aga viibite sellegipoolest kahetsusväärses arutus väärkujutelmas, et enamik inimesi on umbes samasugused nagu teie. Ei, nad ei ole. Ei, isegi arvutihuvilisest bussijuhist ei saa ümberõppekursustega koolitada programmeerijat, kui see bussijuht pole just endine läbipõlenud matemaatikaõpetaja, mis on juba hoopis teine teema.

Kuitahes hea haridussüsteem ei tee kõigist lastest teadmustöötajaid. Ning haritud vanemate tarka last ei sega arenemast kuitahes vilets kool. Teie lastel võis tõesti kaduda koolirõõm, sest nad tahtsid esimesse klassi minnes õpetajaga diskuteerida dinosauruste, kosmoserakettide ja hambaharjadisaini üle. Aga õpetajal pole aega, sest klassis on veel 20 last, kes on vaja õpetada lugema. Keda on vaja vähemalt üritada õpetada lugema.

*

Kui me leiame, et reaalainete õpetajate puudus on reaalne probleem, siis vajab see ka reaalseid lahendusi. Lausungid “peame tõstma mainet” ja “vajame rohkem koostööd” võrduvad “mitte midagi ei juhtu”, samamoodi nagu 3/3 = 1. Lepime näiteks ühiskonnas kokku, et matemaatika, füüsika ja keemia õpetajate palk on koefitsiendiga 2 või 3. Pluss muud meetmed. Näiteks loobume kodulähedasest põhikoolist ja läheme üle kodulähedasele 6-klassilisele algkoolile ning suuremates keskustes asuvatele keskkoolidele (7.- 12. klass), mis suudavad tagada aineõpetajatele normaalse töökoormuse ja -tingimused.

(Kas 3/3 on täisarv? Miks negatiivseid arve ei esitata standardkujul? Oot ja kas te üritasite mulle just väita, et kosmoses on inimene kaaluta olekus, kuna seal pole õhku, mille raskus teda allapoole suruks? Nagu päriselt ka?)

*

Kui mina 30 aastat tagasi TPLis käisin, kestis tööpäev 8st 16ni ja kui ma kell 7 jalul ei olnud, tuli ema või isa ja lõi mind maast üles ja kupatas bussi peale. Ma ei saanud saata brigadirile SMSi, et “ma täna ikka ei tule”. Tänapäeva tööelu on muutunud nii amorfseks, et teismelise vanematel pole aimugi, kas ta peaks kuskil kindlaks kellaajaks kohal olema, sest kõik on ju nii projektipõhine ja kodukontor ja vaba graafik ja “järgi oma südame kutset”. Ja muidugi nõuab tänapäeva töö loovust ja ettevõtlikkust ja säravaid silmi ja peaks kattuma lemmikhobiga, ja oh siis seda üllatust, kui selgub, et tuleb hakata kalapulkade karpe külmletti laduma, kuupalk 400 eurot. Kusjuures tulevikumaailmas on see veel hea ja kindel töökoht, sest klassivendadel on ette näidata ainult projektipõhised poolvabahtliku-sutsud (platsikoristaja ja flaierijagaja kalapulgafestivalil, sümboolset tasu maksti kalapulkades; sellega ei saa isegi telefoni järelmaksu peale, rääkimata korterilaenust).

*

Kui inimesed surevad hooldekodudes lamatistest tekkinud sepsisesse, siis küsimus, kas neile on ikka tagatud usutunnistuse kohane matusetalitus, tundub mulle isiklikult teisejärguline? Aga sirme-kardinaid ei teki hooldusasutustes voodite vahele selle pärast, et puudub seadus või riiklik standard, mille alusel oleks inimesel võimalik nõuda ja järelevaleasutusel võimalik kontrollida võimalust privaatselt oma ihuhädasid õiendada. Kusjuures tundes ametnikke ma tean, et ei piisa, kui kirjutada seadusesse “privaatselt”, vaid tuleb lahti kirjutada “visuaalne, auditiivne ja olfaktoorne privaatsus kohtkindlalt paigaldatud ruumijaotuselemendi abil” vms.

*

Tore on targutada, et “maailma päästab holism”, aga kuidas te kavatsete miljardile hiinlasele selgeks teha, et kõik on kõigega seotud ja seepärast ei tohiks nad tahta saada sama rikkaks kui ameeriklased?

*

Majandusliberaalsus jah just edendabki sotsiaalkonservatiivsust (“kui vallasemasid enam mitte vallasematoetusega premeerida, küll siis naised õpivad paremini mehi valima ja hoidma”).

*

Mis mõttes “tõe juurde tagasi”? Mis mõttes “tõde on absoluutne”? Absoluutset tõde saaks teada ainult omnistsientne entiteet või kuidas? Ja mida tähendaks personaalse vastutuse tagasi toomine praktikas — liiklusmärkidest loobumist? Või haigekassast? Palun võtke ennast kokku ja räägime asjast; see käib ka teie kohta, Lobjakas ja Pajula, ei ole vaja loopida krüptilisi vaimukusi stiilis “Eesti Bullerby Selts”.

*

Kokkuvõttes: kas lõputu vindumine on kestlik?

*

Aga no eks järgmine aasta ikka jälle.

13 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. mustkaaren said, on 14/08/2016 at 21:15

    Maslow pyramiid on mõne jaoks liiga madal, tahaks kaunilt hõljuda sõnnikuse maailma kohal ja ymiseda oma võlusõnu.
    Ja seal all trambime meie, praktikud.

  2. mustkaaren said, on 14/08/2016 at 22:15

    Arvamusfestivali kohta on nt err-i kodukal kymmekond lugu, aga Eesti majanduse yhe tugevama kivi, puidutööstuse, yhe toreda haru nagu puust (praktilise otstarbega) kujude v muidu käsitöö kohta mitte sittagi. Kusjuures sõnavahtu ajavad arvamismeistrid ei vastuta mitte millegi eest, ei eelduste ja faktide korrektsuse ega järelduste kalkuleerituse eest, aga puusepp, tisler ja skulptor peavad oma töö õigeks ajaks ja korralikult valmis tegema.
    Mis on pildil valesti?

    • tavainimene said, on 15/08/2016 at 06:51

      Puidutööstust mainiti vähemalt üks kord väga kiitvas võtmes ja käsitööõlut ka :)

    • mustkaaren said, on 15/08/2016 at 10:39

      Ma pidasin silmas reaalset uudist reaalselt toimuvate tegevuste kohta, käisin nimelt Varbola Puupäevi vaatamas. Nädalane väga professionaalsete osalejatega yritus.

    • tavainimene said, on 15/08/2016 at 12:04

      Ahaa, sellest ei ole tõesti palju kuulda olnud. Võib-olla korraldajad ise pole meediatähelepanust väga huvitatud?

  3. Morgie said, on 14/08/2016 at 22:42

    Lugesin: kas lõputu vingumine on ketslik; ketsid päästavad vingu käest. Jooksmine teeb inimkonna kaunimaks.
    Aga vindumine on vaieldamatult kestlik elustiil kuivõrd kallid esivanemad vindusid täiesti edukalt põlvkondade viisi oma kümne sünnituse, mis viisid umbes kahe üleskasvanud lapseni, metoodikaga, viletsa toidu ja raske tööga.

    • tavainimene said, on 15/08/2016 at 06:58

      Võib küll olla, et me elame ühe ajalooliselt erandliku mulli-ajastu paisumisfaasi lõpus. Küsimus on nüüd selles, kas mull tühjeneb kiiresti ja pauguga või pikalt visisedes.

  4. poliitiliselt korrektne printsess said, on 16/08/2016 at 09:15

    Väga ilus postitus.

  5. Kaur said, on 17/08/2016 at 09:50

    Hm.
    Aga millise (arvamus)festivaliga sa OLEKS rahul?

    • tavainimene said, on 17/08/2016 at 10:41

      Sellisega, kus lavasid oleks mitte rohkem kui tosinkond. Kus teemad oleksid tõesti suured ja olulised ja poleemilised. Kus arutlejaid oleks ühel laval mitte üle nelja ja nad oleksid huvitavad inimesed ja säravad esinejad ja esindaksid samas selgelt erinevaid vaatenurki kas ideoloogiliselt või ametipositsiooni poolest (nt pankur, kiirlaenuvõlglane, võlanõustaja ja eetikaprofessor; või siis libertaarlasest iduettevõtja versus konservatiivist piimatootja vms). Kus moderaator juhiks arutelu aktiivselt ja sisuliselt, katkestaks heietajaid, lõikaks läbi demagoogia, paluks keerulisemat mõttekäiku lahti seletada, kaasaks publikut (“kes on sellega nõus?”, “kas on küsimusi?”, “mis mõtteid see plaan teis tekitab?”).
      Sellist, kus mõjuvõimsatelt inimestelt julgetaks küsida ka keerulisi küsimusi — aga mitte mõnitaval ega tänitaval toonil — ega lepitaks retooriliste vastustega. Mis muidugi eeldaks, et need mõjuvõimsad inimesed oleksid üldse kohal.
      Meelelahutuslikumaid teemasid, estraadi, komejanti, kontserti ja häbitut reklaami võiksid meediaettevõtted, erakonnad jts pakkuda õhtul ja öösel oma klubides-kohvikutes.
      Umbes nii.

    • Kaur said, on 18/08/2016 at 01:18

      Miks need moderaatorid siis ei teinud seda kõike…?

      Aga eks me saame seda, mis me oleme. Kui meil pole säravaid isikuid (või nad ei taha tulla) ja häid moderaatoreid, siis saame sellise poolpiduse palaveri.

      Ma pole elu sees head “paneeli” kohanud, ehkki konverentsidel olen käinud miljonil. Kes tahab olla viisakas, kes ei saa oma ametiga käivast rollist või seisukohtadest lahti, kes on pika mangumise peale kohale tulnud ja tahaks lihtsalt koju ära, vms.

    • tavainimene said, on 18/08/2016 at 08:18

      Jah, ja moderaator kas ei valda piisavalt teemat või on esinejatele liiga hea semu või tunneb nende ees liiga suurt aukartust.

  6. Liis said, on 17/08/2016 at 10:49

    Mulle tundub, et võtmeks ongi moderaator, kes juhib, ei lase heietada ja sõnavahtu ajada.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: