tavainimene

Kuuldemängud

Posted in * by tavainimene on 05/07/2016

Ühistransporti sobivad telefonijutud:
— “Jõuan kell neli, tule jaama vastu.”
— “Võti on mati all.”
— “Viisin vanaisa haiglasse, lase õhtul kass õue.”

— “Jahuta külma veega ja helista kiirabisse.”

Ühistransporti sobimatud telefonijutud:
— “… ja Hürrem ütles Suleimanile … ja Suleiman … ja Hürrem …”
— “… ja siis ma ütlesin Akslile, et helista Matile, ära sa ise tõstma hakka, sul käib ju pärasool välja, aga tema lubas, et läheb enne veel käib ….”
— “… ai fink zis prodakt uill bi riili greit änd ui mast gõu on uiz ze develõupment änd ui uill trai tu…”
— “raisk kus sai … nahh … ei jõudnud me kuhugi … ülemus oli sitaks närvis … ütles, et tuleb üle värvida … ei mingi viis viina oli … auto on jummala segi …”

*

Tegelikult on nurin hilinenud ja liialdatud, sest üha kasvav osa rongi- ja bussireisijatest suhtleb mitte rääkides, vaid sõnumeid tippides. Ja telefoni kaevunud sõitjate protsent läheneb jõudsalt sajale. Vanasti, kui inimesed reisisid, siis nad küll lugesid või kudusid või lahendasid ristsõnu või isegi mängisid kaarte, aga suure osa ajast nad siiski igavlesid, mõtisklesid, unistasid, planeerisid, fantaseerisid. Nüüd on nende teadvus täidetud kellegi teise loodud sisuga. 

10 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. mustkaaren said, on 05/07/2016 at 21:00

    Samas, wikipediast Laibachi elulooga tutvumine v sõbranna reisimuljete lugemine on samasugune kollektiivse mälu tarbimise akt nagu kudumine v ristsõna, mille samuti keegi teine loonud. Kiikuvas sõidumasinas ei saa ju millelegi sygavamale keskenduda. See on ainult hea. Nutist uudiste lugemisest veel halvem on tyhja pilguga lootusetult aknast välja jõllitamine.
    Kudujate vastu on mul muidugi isiklik huvi ja erialane armastus, paraku päris elus inimesed samuti koovad haruharva. Õnneks need yksikud panevad oma loomingu päris tihti justnimelt netti yles :)

  2. tavainimene said, on 06/07/2016 at 08:04

    No aga tühja pilguga aknast välja jõllitamine on ju nimelt toosama loovuse käivitumiseks hädavajalik igavus.

    • mustkaaren said, on 06/07/2016 at 17:25

      Osadele inimestele valmistab igavus ja pealesunnitud tegevusetus fyysilist piina, depressiooni ja minitraumasid. Arvestades, kui palju on nutitelefonidesse kaevujaid, on selliseid inimesi yldiselt enamus.

  3. Ivi said, on 06/07/2016 at 09:37

    Ühistranspordis toimuvad kuuldemängudele lisaks ka pilgumängud (otsa vaatamised, suisa jõllitamised, pilkude vältimised jms), aga ka need jäävad telefonide tõttu paraku harvemaks. Mäletan, et vanasti kui olin noor ja ebakindel, siis ma isegi punastasin mõnikord, kui keegi mind pikemalt vaatas :)

  4. nodsu said, on 06/07/2016 at 19:16

    jaa, ühistransas on vaja viisakat vahendit teesklemiseks, et teisi inimesi ei ole ebamugavas läheduses. Varem olid selleks tarbeks raamatud-lehed-kudumine, nüüd on lisandunud nutitelefonid ja tahvlid.

    • tavainimene said, on 07/07/2016 at 18:39

      Jaah, ma ütleks, et need, kes tund aega järjest häält tasandamata poole suguvõsa delikaatseid isikuandmeid ja maksusaladusi telefoni pajatavad, justkui pingutavad selle teesklusega väheke üle :)

    • nodsu said, on 08/07/2016 at 00:38

      ma arvan, et vanasti võtsid seda tüüpi inimesed endale reisikaaslase ja said sama tulemuse ilma nutitehnoloogiata. õigust öelda on mul endal olnud isegi oma elu jooksul kogemusi sellistegagi, kes üritavad minust sellist reisikaaslast teha. neil ei ole teiste inimeste läheduses ebamugav.

  5. nojah said, on 08/07/2016 at 16:19

    Siis on veel need, kes on pidevas ühenduses lennujuhtimiskeskusega: “Ma jõudsin nüüd Jõgevale!” – “Ma olen nüüd otsaga Tamsalus.” – “Järgmine on vist Tapa, ma mõtlesin, et helistan sulle” jne

    • lendav said, on 11/07/2016 at 15:49

      Sellest võib aru saada, kui kutsutakse kedagi jaama vastu. “Jõudsin Peedule, hakka vastu tulema, mõne minuti pärast olen Elvas”.

  6. reet said, on 09/07/2016 at 18:36

    Tjaa. Hiljuti saime meiegi tahtmatult osa pikemast vestlusest kellegi Indreku eraelu teemadel. Oluline küsimus, kas Indrekul on juba uus naine või mitte, jäi paraku vastamata, sest pidime maha minema. Ja tegu ei olnud telefonijutuga, kaks arvata viiekümnendates daami vestlesid lihtsalt valju ja selge häälega, nii et kogu buss kuulis


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: