tavainimene

Pisiasi, aga tore

Posted in * by tavainimene on 28/06/2016

Kh-kh-kh-kh. Ülikool saatis mulle pakikese meenetega eduka osalemise eest programmeerimiskursusel. Ma säran nagu väike jõulupuu. Khmm. Ise sain just äsja teada, et Minecraft ei olegi Minesweeper edasijõudnutele. On veel asju, mida õppida. 

*

Farmi võiks nüüd oma hääldumatu nimega (šüür? skirr?) lüpsendihapendipaksendi pakendile Islandi jalgpallurite pildid trükkida. 

8 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 28/06/2016 at 19:56

    Minecraft on jube äge!!! Seda saab mängida sajal eri moel. Ja muidugi saab sellesse ära uppuda ja hullult liiale minna. Aga parajas doosis on see lastele minu arust väga arendav. Eriti just see redstone ja lõksude ja konstrueerimise ja loogikaskeemide pool.

    • lendav said, on 28/06/2016 at 22:16

      Mu tütar tegi minecraftis Tartu Kunstikooli sisseastumistöö (ühe portfoolio ülesande). Projekteeris ja ehitas ja :) Sai kooli sisse.

  2. nodsu said, on 29/06/2016 at 00:05

    oh, lüpsend, lüpsend!

    mul oli just paar päeva tagasi taipamine stiilis “banaanikoor on suurem kui banaan!” – et “emulsiooni” etümoloogiliselt täpne tõlkevaste oleks just nimelt “lüpsend”.

    kui just mitte arvestada, et see “muls-” seal sõnas on sama tüvi, mis inglise “milk”, st ladinlased ei rääkinud mitte lüpsmisest, vaid väljapiimamisest.

    • tavainimene said, on 29/06/2016 at 04:32

      Kas mulgere ja mulier on ka seotud?

    • nodsu said, on 29/06/2016 at 14:49

      kõige kättesaadavam etümoloogiaallikas wiktionary ütleb, et “mulier” on kunagi olnud “mollior”, mis on tuletis hoopis “pehmest”.

    • nodsu said, on 29/06/2016 at 14:50

      loogiline tglt, et ei ole mulg-tüvega seotud, kuhu see g sealt niisama lihtsalt kaduma peaks.

    • tavainimene said, on 29/06/2016 at 20:00

      Nojah, mul hommikul pole aega endal otsida ja päeva peale läheb meelest ära.

      Aga g võib ju kaduda kohe nii et et. 9. klassi alguses avaldas meie uus eesti keele õpetaja mulle sügavat muljet sellega, et seletas, kuidas muistsest vormist jalgoitamahõn* on saanud “jalutama”. (Praegu ma mõtlen, et enne kõiki neid häälikumuutusi arvatavasti siiski ei tuntud jalutamist kui mõistet.)

    • nodsu said, on 30/06/2016 at 01:23

      õigus, lms keeltes on tõesti mõnes tüüpkonnas kadunud. ma mõtlesin tol hetkel mõne teise peale, nt neile, kus on g-j-vaheldus.

      a ld keeles on rohkem just g-s-vaheldust. saapapoolsaarel ei ole g-l mitte kalduvus muutuda h-ks ega muuks hõngushäälikuks (mis on ise kerge kaduma), vaid susisevateks häälikuteks. klassikalisel ajal g-s, klassikalise ja keskaja vahel jälle (eesvokaalide ees) g-dž, gallialaste juures g-ž. ainult hispaanlased hakkasid hh-itama, aga see on vbla araabia mõju.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: