tavainimene

Anglofoonia

Posted in * by tavainimene on 16/06/2016

härmalõng, keks, kissell, koger, kubujuss, laudalakk, lepik, naat, nari, pimesikk, prügikühvel, purre, rangid, rästas, sepik, soemüür, tahmane, tangupuder, tuhkur, vapsik

28 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 16/06/2016 at 10:00

    Testisin. Google Translate oskas tõlkida kaheksa sõna kahekümnest. Sõnastikku pole tööl käepärast, aga kodus vaatan, mis see arvab.

    Samas. Mis sõnad need sellised üldse on? Milline arenenud ühiskonna kodanik vajab nime sellise nähtuse nagu “lepik” või “soemüür” jaoks?

    Kohane artikkel on nt Oxfordi lastesõnastiku muutuste ümber käiv lärm:
    https://www.theguardian.com/science/the-lay-scientist/2015/mar/03/why-the-oed-are-right-to-purge-nature-from-the-dictionary
    The deletions included acorn, adder, ash, beech, bluebell, buttercup, catkin, conker, cowslip, cygnet, dandelion, fern, hazel, heather, heron, ivy, kingfisher, lark, mistletoe, nectar, newt, otter, pasture and willow. The words taking their places in the new edition included attachment, block-graph, blog, broadband, bullet-point, celebrity, chatroom, committee, cut-and-paste, MP3 player and voice-mail.

    Ehk. Võilille asemel lairiba, ülase asemel manus. Unustage oma rangid ja pudrud, need on möödanik.

    • Ivi said, on 16/06/2016 at 11:01

      No mine tea, mine tea – rehielamud pidid hetkel suvekoduna väga nõutud olema, küll naasevad rangid ja laudalakadki :)

    • nodsu said, on 16/06/2016 at 16:25

      mul on soemüür, väga lahe asi on.

    • nodsu said, on 16/06/2016 at 16:25

      ja ma usun, et tüübilisel hipsteril on ikka soemüür. keskküttega elamine on nii meinstriim.

  2. tavainimene said, on 16/06/2016 at 10:03

    See on tore asi: https://et.glosbe.com/et/en/

    Mõte maailmast, kus võilille asemel on lairiba, teeb omaenda surelikkusega leppimise kuidagi kergemaks.

    • Kaur said, on 16/06/2016 at 10:36

      Tore sõnastik, aitäh. Aga soemüüri ega lepikut ei tunne seegi.

  3. tavainimene said, on 16/06/2016 at 10:31

    Apropoo: kuidas on eesti keeles iterable? Palun mitte pakkuda “iteraabel” ega “itereeritav”.

    • Kaur said, on 16/06/2016 at 10:40

      Kas pingutus kõikide erialade kõik terminid emakeelde ümber panna on ikka ennast väärt?

    • Maarika said, on 16/06/2016 at 14:26

      Miks ei või pakkuda itereeritav? Mis on sel juhul kontekst?
      http://www.eki.ee/dict/ies/index.cgi?Q=iter*&F=M&C06=et

    • tavainimene said, on 16/06/2016 at 14:47

      Ma lootsin, et tuleb midagi toredat nagu “viisard”, “suvand”, “kuvahõive” vms :)

    • Kaur said, on 16/06/2016 at 15:01

      Sarimenetletav?

  4. lendav said, on 16/06/2016 at 11:26

    Ma ei kujuta ette elu soemüürita! Aga et lastesõnastik ei tunnista enam saart, sõnajalga ja paju, haigrut ja saarmat, võilillest rääkimata, ajab nutma.

    Lepik on meie kultuuris veel tavaline, aga arenenud maades haruldane igand. Pole ju seal enam õieti metsikuid metsigi, mis me siis lepikutest-võpsikutest räägime… Sitalepik on ka siinmail juba iganenud sõna, selle kadumise aeg algas umbes 100 aastat tagasi, kui peldikuid hakati kasutusele võtma.

  5. tavainimene said, on 16/06/2016 at 13:42

    Mh-mh-mh-pup-pup-pup

    bad hair day – “nagu saripeaga oinas”, “pea nagu harjumehe läätsakoorem”, “pea kui herne hangutäis”, “pea justkui seitsme valla sitalepik”. No kuidas ei ole rikastav?!

    • mustkaaren said, on 16/06/2016 at 18:21

      Kas pole.
      Ma olen veendunud maakas ja selle yle uhke.
      Kuigi suudan arvutis ja netis yles ja alla laadida, riistvara ja tarkvara töös hoida, tänapäeva muusikariistade ja nende kymnete tarvikutega toimetada, jne jne, on armas, sydamelähedane ja toekas tunne, kui õues toimetab kodulinde, sõbrannal on jorjenid, ja kuuri all on kuusemalgad no näiteks luuavarreks.
      Lõuna-eesti oskussõnavara ehitus-, metsa-, tekstiili – jm tööde jaoks on omaette teema… Aga lairiba -värk kuulub ulmeilma. Hea, kui moblalevi ja elekter on.

  6. Rents said, on 17/06/2016 at 12:17

    Paneb mõtlema küll keeletunnetuse peale. Mul oli eelmises suhtes selles mõttes väga mugav, et kui ma mõnda sõna inglise keeles ei teadnud, siis proovisin eestikeelset varianti läti aktsendiga. Nii et mul on elu lõpuni ilmselt meeles, et “kissell” on läti keeles “ķīselis”, sest see on meil jutuks tulnud. :D

    Aga suurema osaga nimekirjas olevatest sõnadest on see jama, et ma ei oskaks neid eesti keeleski õigesti kasutada. St ma tean, et koger on mingi kala, aga milline täpselt, pole õrna aimugi. Lepa ma VIST tunneksin ära, aga ma ei ütleks iial “lepik”, ma ütleks lihtsalt “võsa” või “mets” – mis on naljakas, sest “kuusik” või “männik” ütleksin ma küll, aga “lepik” lihtsalt kõlab pigem nagu “võsa” (diskrimineerimine ilmselgelt stiilis “ah, mis puu see lepp ikka on”). Pidin tükk aega mõtlema, mis on laudalakk, enne kui aru sain, et ahjaa, vanaema juures maal oli ka lakk, küünis küll, nii et midagi pööningu taolist vist. Naat on vist mingi umbrohi – taas, ma ei ütleks ka eesti keeles naat, sest kust ma tean, kas on just naat või malts vms. Ma olen linnainimene. Vapsik – ma ei tea, mis on vapsik, võpsikut tean küll. Arvasin, et vapsik on ka midagi puudega seotut, nii et ÕS üllatas mind selle sõna osas korralikult. Härmalõng – see vist on see, mis ripub puude küljes külmaga? Ma olen lihtsakoeline inimene, taas ei meenu, et oleks ühegi kaaslasega iial jutuks tulnud (nad on kõik peale ühe eestlased olnud, aga ma olen alati öelnud lihtsalt, et “puud on härmas” vms).

    Ja paljusid asju nimekirjast (sepik, soemüür, rangid) oskan ma öelda selle pärast, et a) ma olen tõlkija/toimetaja, olen oma töös nendega kokku puutunud ja b) mu bestikas on hobusearst, ikka tuleb jutuks hobusekraam vahel. Ja kui me midagi arutame, siis ikka jagame ingliskeelseid artikleid jne.

    Tuleb vist ikka tunnistada, et ma olen lihtne inimene. Nii parimate sõprade kui kaaslastega saan üldiselt kõik jutud aetud mõnesaja sõna piires, sest see on see, mis on oluline ja millest elu koosneb. Kui vahepeal on vaja veini juurde sügavamõttelisemat juttu veeretada, siis saab sellega hakkama igas keeles, sest küll see vein juba loomingulisuse eest hoolitseb. :D

    • Kaur said, on 17/06/2016 at 14:10

      Ma olen ka läbi linnainimene. Aga ma söön sepikut umbes üle päeva ja kasutan sõnana ka. Mul on poolteist soemüüri. Vapsikutega ja naadiga on suvilas kogu aeg häda ja neid sõnu kasutan kah kogu aeg.

      Jookseb ikkagi sinna, mis ma ütlesin. Arenend linnastund ühiskonna liige (rents) selliseid sõnu ei vaja. Minusugune vanur iseendaga suheldes mõnikord vajab, aga mitte välismaalastega suheldes.

    • nodsu said, on 17/06/2016 at 14:26

      ma olen mitmendat põlve linlane, aga mul on aed, seega tean ma naati nägupidi väga hästi. Esiteks on ta õudne nuhtlus seal, kus teda vaja ei ole, teiseks on ta noorelt päris maitsev, nii et kevadel teen ma kogu aeg naadist süüa. jällegi, ma usun, et noorema põlvkonna hipsterite hulgas võiks see päris in olla.

      ja vapsikud tulevad vahel siia maja (linnamaja!) juurde elama ja siis on natuke hirmus, sest nad ei ole küll ekstra agressiivsed, aga kui peaks sutsaka ära panema, siis tunduvalt ohtlikumad kui päris herilased. tõsi, ma tean vapsikut inglise keeles ka, hornet peaks olema. a naati tean lambist küll ainult ladina keeles, kuigi pagan teab, äkki ongi inglise keeles ladinaga sarnaselt.

      Tglt pidurdab mind võõrkeeles suhtlemisel kõige rohkem hoopis see, et ma olen harjunud jutu sisse kirjanduslikke allusioone põimima, nt parafraseerin või tsiteerin tähtsaid asju. Ja ma ei tea kahjuks neid tähtsaid asju nii hästi isegi mitte originaalkeeles, veel vähem tõlkes mingisse kolmandasse keelde. Ma ostsin osalt sel põhjusel ungarikeelse “Karupoeg Puhhi”, et ma saaks vajadusel järele vaadata (teine põhjus oli see, et see on ühe kuulsa ungari kirjaniku kuulsas headuses tõlge, võrreldav Tuglase “Seitsme venna” tõlkega), ja mitu ung. k Shakespeare’i näidendit.

    • nodsu said, on 17/06/2016 at 14:27

      aga seda, et ma naadist pirukat teen, on mul küll olnud vaja välismaalastele selgitada. kuidagi podagra kaudu lähenedes käis see tuvastamine. nemad teadsid seda ise ka – iga aiapidaja teab ja küll neid leidub -, lihtsalt kahe keele kokkuajamise peale läks aega

    • Rents said, on 17/06/2016 at 14:48

      Täiesti siiras küsimus – kas vapsik on ehk vaablase sünonüüm siis? Sest vaablast tean ma küll ja just vaablase kohta ütleksin ma hornet.

    • nodsu said, on 17/06/2016 at 15:11

      jah. kui sa vaablast hornetiga tõlgid, siis raudselt (vaablane tähendab muidu mingit ohutumat putukat ka, keda ma ise nägupidi ei tea). murdeerinevus nähtavasti siis.

      mul tuli ette olukord, kus ma olen päriselt olnud või siis olen seda ette kujutanud – ma kujutan vahel treeningu mõttes võõrkeelseid vestlusi ette ja tagantjärgi on mõnikord raske vahet teha, kas mu tõlkeprobleem tuli ette kujuteldavas või pärisvestluses – nimelt, kus mul on tahtmine öelda inglise keeles midagi, mis oleks “priljuveeridega prosse” ekvivalent. hea tõlkija saaks piisavate ressursside juures kindlasti hakkama – see peaks olema tsitaat, olgu kirjandus- või filmiklassikast; ja see tekst peaks tulema tegelase suust, kes on ise harimatu, aga õudne snoob, fännab tuliselt rikaste inimeste elustiili ja eputab sõnadega, mida ta ise korralikult ei oska. Ma olen kindel, et see ekvivalent on olemas, aga ma ise lihtsalt ei oska keelt piisavalt hästi – ning sel juhul tähendab piisavalt hea keeleoskus seda, et ma tean piisavalt hästi sellekeelset kirjandust.

  7. Kaur said, on 17/06/2016 at 15:42

    Vapsikute ja vaablaste segi ajamine tuleb minu arust ühest konkreetsest raamatust – “Vapustav Tulikametsa lugu”. Samas kõik “Kuidas elad, Orav?” lugenud teavad käguvaablast, mis peaks vapsik == vaablane võrduse kahtluse alla panema.

  8. lendav said, on 17/06/2016 at 22:49

    See läheb samasse auku, nagu sammal ja samblik. Samma on sammal. Samblik on botaaniliselt vetika ja seene sümbioos. Neid segaseid nime paare on peale vaablase-vapsiku ja sambla-sambliku kindlasti veel, hetkel lihtsalt ei meenu. Ainult lasteraamatu süüks seda vaablase-asja ajada ei saa, sest mu isa nimetas neid ka vaablasteks, aga lasteraamatutega polnud tal küll olulist kokkupuudet. Ju vist L-Eesti murdeline eripära.

  9. Tühi said, on 18/06/2016 at 01:19

    Vapsik on hornet (european hornet), vaablane on sawflie, lõppude lõpuks annab kõike tõlkida nii, et täpne tähendus säilib. Paraku on asju mis tõlkes kaovad ja need on just need narmad, mis määravad sõna emotsionaalse tähenduse.
    A selleks ei pea omavahel võõrkeeles rääkima.
    Üks ütleb “koger” ja tema jaoks on see kuldset litrit meenutav kala, keda lapsena sai salaja naabrite tiigist õngitsemas käia. Kastene rohi, püksiperse külge kinni jäänud õngekonks, naabri koera vandeseltslaseks meelitamine… Teisele on koger vastik restoranikogemus halvasti valmistatud viletsast kalast. Ühendnimetus koger, crucian carp.
    Sõna tunnetuslik tähendus on samas täiesti erinev isegi sama keelt kõnelevate inimeste jaoks.

    Või mida ma nüüd öelda tahtsingi…

    • tavainimene said, on 18/06/2016 at 07:59

      Laik.

    • Rents said, on 18/06/2016 at 12:04

      Just, SEE oli see koht, kus mul näiteks Austraalias oli USA venelasega hulga lihtsam ühist keelt leida kui sakslannaga, sest Ida-Euroopa taust on Ida-Euroopa taust, teed korra mingi “moskvaa slezam ne veerit” nalja ja kohe oletegi ühel lainel.

    • nodsu said, on 19/06/2016 at 01:41

      jaa, ma mõtlesin ka, et eestlasel võib olla idabloki inimestega ka inglise keeles kergem suhelda kui pärisinglaste või ameeriklastega, sest ühist kultuuritausta on rohkem. inglise keel on neil ehk piiratud, aga see-eest saab venekeelseid kilde sekka visata.

  10. muhukadri said, on 20/06/2016 at 01:34

    Etnograafilistel teemadel ekskursioone juhtides on mul teinekord mõnesid neist sõnadest tarvis läinud. Eluline tõde on see, et isegi neitivspiikerid ei tunne neid ja asi lõppeb lihtsalt poolpika seletamisega, et heinad pandi “katuse alla loomalauda kohale”. Kaduv kunst.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: