tavainimene

Ilma naljata

Posted in * by tavainimene on 01/06/2016

Delfi Noorte Hääles kurtis üks noor, et suvevaheaeg maakohas on talumatult igav ja põhimõtteliselt pole muud teha kui ennast mälukasse juua. Mitte nii noored anonüümsed netikommentaatorid kukkusid muidugi hurjutama, et “kussa kussa” ja kus ikka meie omal ajal. Pahameel on muidugi mõistetav. Aga katkestuste ajastul on täiesti ootuspärane, et sirguvad aastakäigud, kes pole orgaaniliselt sisse kasvanud onnide ja parvede ehitamise, kalal ja maasikal käimise, ratastega kihutamise, rahvastepalli, luureka ja tagumise paari kultuurisse. 

Kus pärimus ei toimi, seal peab appi tulema kirjasõna. Lühidalt, HTMi noorteosakond, Eesti Noorsootöö Keskus ja Tervise Arengu Instituut peavad kähku seljad kokku panema ja looma suvevaheaja veetmise soovituste äpi. Kus saab sirvida erinevaid suviseid tegevusi vanuserühma, osalejate arvu, asukoha (toas/õues), vajalike tarvikute või kulutuste ning teemade (sport, kultuur, äri, lõbu jms) järgi. 

Näiteks äri valdkonnas oleks muruniitmisteenuse pakkumine, saunavihtade valmistamine, ravimtaimede korjamine, maitsetaimede kasvatamine, metsaandide korjamine kokkuostu jaoks, käsitööesemete valmistamine, kodukohvik, kirbuturg jms. Kultuuri all oleks lugemine, pildistamine, filmide vaatamine ja tegemine, musitseerimine, tants. Spordi alla kuuluks tegevused alates kummikeksust ja koroonast ning lõpetades kaljuronimise ja kriketiga. Muude kategooriate alla saaks veel mahutada fotojahi, geopeituse, rattamatka, kabeturniiri, lauamänguõhtu, liblikapüügi, larbi, moedemonstratsiooni, kalaretke, playbacki, luuleöö — noh, minu fantaasia saab otsa, aga meil on ju kümneid kõrgharitud noorsootöötajaid ja rekreatsioonikorraldajaid, kellel tuleks ideid kindlasti varrukast.

Jjah. Tegelikult öeldakse ju, et igavus on lapsele hea, sest paneb tööle loovuse. Aga kui see loovus piirdub järgmise longero ära toomisega, siis tuleb ikka käsi vahele panna. 

7 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 01/06/2016 at 20:39

    paljude su soovituste häda on see, et nad vajavad rohkem inimesi (ja mitte lihtsalt inimesi, vaid selliseid, kellega on hea läbisaamine, et rahvastepall ei kujuneks lihtsalt reglementeeritud kiusamisvormiks).

    kas vanasti noored ei joonud? ma olen lugenud, et just tnp noored pidid varasemate põlvkondadega võrreldes vähem jooma.

    Delfi “lugejakirjadega” on muidugi üldse nii, et nende lugejasus on kahtlane.

  2. Pikajuukseline Ema said, on 01/06/2016 at 21:27

    Oli isegi mingi raamat mingid aastad tagasi, ikka paksem kui vihik, kus tutvustati erinevaid “vanu” mänge – trihvaast ja kapsapeast mädamunani… trepikojaluurekat, mida mina viiekorruseliste majade vahel mängida armastasin, seal ilmselt pole, aga noh, pole hullu :)
    http://www.apollo.ee/vanad-head-ouemangud.html näiteks.

    Noorte joomise kohta vanasti ma tõesti midagi ei mäleta, sest meie kantseldasime võõraid kassipoegi kuskil keldris ja enamus poisse parandas võrre. said nagu korda, tegid ühe tiiru, said jälle remontida. Või nii ülejäänud majarahvale tundus.
    Huvitav, kes tänapäeval neid võrre ümber ehitavad, autoteenindused või poisid ise? No et enamus võrridest peaks tehaseseadete järgi KUNI 45km/h kiirusega sõitma, aga no vähemalt pooled sõidavad küll 80ga…

  3. tavainimene said, on 02/06/2016 at 07:45

    Mis seltskonnasse puutub, siis napsutamine toimub ju eeldatavasti koos inimestega, kellega hästi läbi saadakse :) ja ebameeldivate tüüpidega pole keegi kohustatud palli mängima, võib selle asemel rattaga sõita või joogaharjutusi teha.

    Kui mina noor olin, siis suviti küll ei joodud. Polnud raha, polnud tänapäevaseid maitsvaid kihisevaid alkolimonaade, polnud autosid, millega kuhugi järvekese äärde tšillima sõita. Aga lapsi oli siis rohkem ja oli metsikuid reegliteta paiku, mis polnud autosid ja eraomandit täis.

    Võrre ehitavad vist ümber väiksed ühemehe-töökojad ja loodetavasti nende töömeeste pojad ja nende naabripoisid seal ikka ninapidi juures on. Kust need tulevased surimuri-kilakola-insenerid muidu kasvavad.

  4. nodsu said, on 02/06/2016 at 13:40

    mnjah, ma olen see põlvkond, kelle varateismeeas (nii 11-12-13) ilmus longero. a põhiline oli tglt Mehukatti Royali piiritusega. ma ise ei joonud, sest ma olen hullult korralik, vähesuhtlev laps ja tollal arvasin naiivselt, et ka teised ei joo, vaid ainult teesklevad, et on purjus (sest kesse ikka joob, keegi ei joo ju päriselt, mkmm). a hiljem järele mõeldes tundub loogilisem, et ju nad ikka päriselt purjus olid.

    • nodsu said, on 09/06/2016 at 12:54

      näh, Indigoaalane kirjutas just selle aja noorte õmmimälestustest ja kuidas nad olid oma teisel aastal väga erandlik rühm sellega, et ei joonud. nii et isegi igavuse puudumine ei aita, kui üldine trend on joomine.

    • nodsu said, on 09/06/2016 at 15:17

      Seda postitust pidasin silmas.

    • tavainimene said, on 10/06/2016 at 13:55

      Jah, ma lugesin seda. Ise ma õmmis ei käinud, aga üheltki tuttavalt mingeid joomiselugusid ka ei kuulnud. Pigem oli nii, et kui enne diskot suure kamba peale üks peedikas ära lahendati, siis oldi enda meelest juba hirmkõvad eluvennad.

      Kui järele mõtlemata hakata, siis minu töösuved olid sisuliselt ka nagu malev, ainult et ilma täiskasvanud komandörita. Me (vanus 14-16) elasime ja toimetasime kambaga töövälisel ajal täiesti omapead. Aga alkoholi no lihtsalt polnud võimalik maakohas kätte saada ilma et see oleks suure kella külge läinud.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: