tavainimene

Ei tee me ära

Posted in * by tavainimene on 30/05/2016

Ma ei kiida heaks rämpsu metsa alla vedamist. Ma ei ole seda kunagi teinud ega kavatse ka tulevikus teha. Ma ei kavatse isegi kasutada kohalike isehakanud jäätmekäitlejate teenuseid, kes paarikümne euro eest veavad sinu prügi “kuhugi ära”. Aga ma pean neid kolme lauset enda meelekindluse säilitamiseks kogu aeg mõttes üle kordama. Sest kui ma lõpuks, pärast järjekordset ootamatut kohtumist roomajate klassi esindajaga, otsustasin hakata krunti natuke koristama (teate küll seda maaelu, eterniiditükid ja katkine pliidiraud puukuuri taga, auklik plekkvann ja tundmatu sisuga vana värvipott sauna seina ääres, katkised pakettaknad lauavirna otsas — “ähk lähäb tarvis”; ei, ei lähe mitte kunagi tarvis), selgus, et see asi pole üldse nii lihtne.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda:
1) paber ja kartong;
2) pakendid;
3) ohtlikud jäätmed;
4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
5) biolagundatavad toidu- ja köögijäätmed (edaspidi toidujäätmed);
6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;
8) suurjäätmed;
9) metallid.

Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.

Et plast on “põlevjäätmed”, see tuli mulle üllatusena. Tapeeti ei tohi viia vanapaberisse, seda ma juba tean. Aga kuhu tohib, seda veel ei tea. Aga kas katkise klaasiga pakettaken on ohtlik jääde, probleemtoote jääde või suurjääde? Värvine purk — pakend, ohtlik jääde või probleemjääde? Poolik eterniiditahvel — probleemjääde või suurjääde? Ja mis siis saab, kui ma olen nad kõik liigiti segunemist välistavatesse hunnikutesse kogunud?

Kohaliku valla ega seda teenindava jäätmekäitlusfirma kodulehelt ei saa mingeid abistavaid vihjeid. Kõige paljulubavam link “Hinnakiri” avab veateatelehekülje. Lähim jäätmejaam asub maakonnakeskuses. Nende hinnakirjas on read “betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 170106”, “PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht”, “Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed”, “Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 170901, 170902 ja 170903”. No siin läheb ilmselgelt vaja rauakooli-haridust. Ja muidugi autot. Ilmselt veoautot. Paraku teatab hinnakirja viimane rida, et “Prügi (segaolmejäätmed) üldises korras füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt vastu ei võeta”. Olmejäätmete kohta leidsin lõpuks info hoopis rubriigist “Ehitusjäätmed”, kus selgus, et põhimõtteliselt tuleks mul rentida kuuekandine konteiner, mis maksab 19 eurot paigaldus, 4 eurot päev ja 151 eurot tühjendus.

Nii et laias laastus 200-eurose arvega tuleks arvestada. Nojah, eks ma hakkan raha koguma. Kunagi. Kui vanad võlad makstud ja talvepuud tellitud saavad. Seniks loodame, et see poolemeetrine susiseja seal mujal nimetamata koodinumbriga muu segaprahi varjus oli ikka nastik. Aga ma kardan, et kohalike libajäätmekäitlejate (“20 eurot ja ära küsi midagi”) äri jääb veel kauaks õitsema.

3 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Anonüümne said, on 30/05/2016 at 14:55

    Kas big-bag kott ei oleks alternatiiv konteinerile? http://www.ragnsells.ee/service/big-bag-kott/
    Eterniiti sinna muidugi panna ei lubata ja see on ka vähe ebaselge, kas nad ikka maapiirkonda tulevad järele, aga muidu vist ei pea nende prügiveopiirkonna klient olema…

  2. mustkaaren said, on 30/05/2016 at 17:03

    Ma olen pikad aastad kõige erinevamat prügi sortinud ja võiksin sellest põnevast ja erutavast tööst pikalt rääkida…
    Kas teil valla keskuses mingi nt korra nädalas valla kodanikele ohtlike, suur- jm jäätmete, rehvide jm vastuvõtupunkt on, nagu meil laupäeva hommikuti?
    Kui ei ole, siis ära kiirusta. Kui need artefaktid said 10-20-30 aastat maas vedelda, siis võivad veel mõne nädala ehk kuu.
    Pakettaknad on suur- v ehitusjääde, see oleneb vastuvõtupunktist, millised konteinerid neil on.
    Eterniit on ohtlik st probleemne ehitusjääde, seda igal pool ei võta.
    Vanad värvid – ohtlik.
    Jne.
    Olmejäätmetevedu peab KOV territooriumil olema valla yhtse hanke korras korraldatud. Sel juhul kodanik teeb olmeprygi jaoks talle sobiva suurusega konteineri ja veo tihedusega lepingu valla poolt valitud firmaga. Kuna inimesed reeglina kasutavad umbes 140-liitrist rendikasti, siis on see suht odav rõõm, meie vallas on 1 vedu koos kasti rendiga mingi paar euri. Mul on isiklik 240.
    Lollakaid, kelle jaoks ei ole probleemmetsa alla v naabri aia äärde oma sodi maha kallata, parandab ainult haud v surmahirm. Mulle väga tuttav teema.
    Aga jah, kellegi aastakymnete jooksul kogutut paari nädalaga ära ei lahenda, nii et naudi suve ja lase teadmistel settida.

  3. tavainimene said, on 30/05/2016 at 19:34

    Vallakeskuses ei toimu meil midagi …
    See suur kott on (koos transpordiga) tõesti konteinerist oma poole odavam, aga jah, eterniiti ja klaasimurdu sinna ei pane. Ja minul kui tavainimesel on endiselt raske mõista, mille poolest erinevad “majapidamises väärtuse kaotanud materjalid” (lubatud) olmejäätmetest (pole lubatud).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: