tavainimene

“Inglite keel”

Posted in * by tavainimene on 22/05/2016

Ei taivan olõ-i puudu
naist närtsest, räbälist.
Sääl om ka setot vaia
küll väegä hädälist.

Kakssada lehekülge! Aga aulik härra Friedenthal, see ei ole ju romaan, see on brošüür! Mis peab heatahtlik lugeja tegema, kui autor ta kättpidi pimedusse juhatab ja poolel teel sinna üksinda jätab? (Mis sai Joonase pükstest ja eriti nende taskus olevast (ristimärgiga!) noast? Kas deemonliku torupillimeistri nähtamatu kanneldajast inglike ilmub kulisside tagant välja? Mis sai Mariast/Mirjamist? Ja miks on ikka nii, et naised peavad nutma, kui mehed oma arkaanseid asju ajavad?) Romaani pikkus, härra Friedenthal, olgu tubli viissada lehekülge, ja mitte vähem. Muidu oleme sunnitud arvama, et Titivillus* on seekord suutnud pooled poognad teel trükikotta pihta panna.

Nojah. Üks kirjastamismaailma lähedalt tundev isik seletas mulle just äsja, et kakssada lehekülge on nii-öelda tööstuslik standard. Välismaa kirjastused ei hakka riskima tundmatu riigi vähetuntud autorilt viiesajaleheküljelise romaani trükkimisega. Kakssada on just paras. Ja paiguti vilksaski sellist välismaa kirjastustele sihitud šnitti; kodupublikule öeldaks ju lihtsalt “hruštšovka”, mitte “Nikita Hruštšovi ajal ehitatud silikaattellistest elamu tillukeste korteritega”. Aga pole õiglane selle peale nina kirtsutada, sest “Inglite keel” on iseenesest väga hea, ehkki umbes poole võrra lühem kui võiks.

(Mis puutub kodupublikusse, siis linnas käies jalutasin diagonaalis läbi ka sellest uuest Kvartalist. Jälle üks tükike Tartust, mis pole enam minu oma, kuhu minusugusel pole asja. Esprit ja Zara vahel laulis Jää-äär väiksest puust linnast — inglased ütleksid “adding insult to injury“.)

Üks mõte tuli lugedes veel; hiljuti juhtusin kuskilt kuulma või lugema filmimuusikast — et kuidas heli mõjutab pildi vastuvõttu. Et kui näidata täiesti triviaalset stseeni, kus keegi koorib kartuleid, siis, kui selle taustaks mängib pinev ja pahaendeline muusika, siis koondub meie tähelepanu sellele, et koorija käes on nuga. Romaanis saab ka luua sellise “helitausta”, et kui juhtuvad täiesti loomulikult seletatavad asjad, siis lugejasse jääb ikka kahtlus, et tegu on üleloomulikuga.

Okultsete harrastustega raamatumeistri Salomon Maiusega tuleb aga nõustuda selles, et teose sisu ja vorm on omavahel seotud otse hämmastaval viisil. Hiljuti sain, nagu kevadeti ikka vahel juhtub, abipalve ühelt tuttavatuttavatuttavalt, kes on hädas akadeemilise kirjutamisega — “lause ei moodustu”. Rahustasin noore inimese maha, kinnitades, et mul on kantseliidis must vöö, ja ütlesin, et löögu aga oma kirjatöö letti. Puistasin sellesse heldekäeliselt väljendeid nagu “eeltoodut arvesse võttes võime väita” ja “samas peame arvestama asjaoluga” ning küljendasin kõik kenasti ära. Vastuseks tuli eksklamatsiooniderohke tänukiri, mille lõpus oli postskriptum: “Äkki vaataksite empiirilise osa arvutused ka üle?”

____
* – Tunnistan ausalt, et lugesin sellest deemonist esimest korda; kindluse mõttes guugeldasin järele; umbusk oli lausa nii suur, et üheks lühikeseks jaburaks hetkeks olin valmis uskuma, et romaani autor on ka vastava Vikipeedia-lehe ise valmis fabritseerinud.

6 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Morgie said, on 23/05/2016 at 08:02

    Friedenthalil ongi veits lühikesed asjad kõik. Tema “Kuldse aja” eellugu, mille pealkirja ma enam meenutada ei suuda, ei väärinud üldse romaaniks nimetamist. Kuigi, minu meelest vist ilmus eraldi kaante vahel… aga võibolla siiski kogumikus.
    Aga aitäh teatamast! Nüüd on jälle midagi lugedaaaaaa….

  2. Morgie said, on 23/05/2016 at 08:10

    Kvartal on ilus ja sümpaatne. Selline hipsteriparadiis (noh, peaaegu, kui seal mõni Apple pood kah oleks), mis flirdib korraga nii maaläheduse, slummiläheduse kui ka rikkusega. Kvartali koht oleks õigupoolest Tallinnas, Telliskivi tänava kesklinnapoolses otsas. Aga kas Tartu tõesti peaks leppima suvaliselt valmis visatud koledate kaubanduskeskustega? Nagu Kaubamaja.

    Teine küsimus on, kas Tartu kogu selle kesklinna kaubanduspinna ära ka toidab.

    • tavainimene said, on 23/05/2016 at 13:16

      Nojah, aga Tartus ei ole ju eriti hipstereid? Ja kui oleks, siis, tegelikult, mis poed seal Kvartalis neid huvitada võiksid? Hispterid käivad ikka — ma ei tea — startup-taaskasutusmoe-butiikides?
      Kaubamaja välisilmega on minu silm aastatega ära harjunud, aga sinna sisse poleks ka asja, kui seal Apollo raamatupoodi poleks.

    • Morgie said, on 26/05/2016 at 17:43

      Võib ju olla, et hipsterid on nagu kured – ehita neile pesapuu ja nad tulevad.
      Kalleid kaupu ostavad nad ikka ka, need vanaema ruudulise pintsaku kandjad on kas vähemuses või vajavad selle pintsaku juurde moekat salli ja liibuvaid pükse.

  3. […] Tavainimese blogis […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: