tavainimene

Ettevaatust, see lugu lehkab

Posted in * by tavainimene on 11/04/2016

Reede õhtul kaevasin aiamaa nurka suure augu ja likvideerisin sügisese töövõla, mis talvel endast ebameeldivalt tunda andis — tühjendasin kempsu. Nelikümmend aastat tagasi on see elutähtis ehitis rajatud ja maa-alused konstruktsioonid (rauast lampkast) on tänaseks arvatavasti amortiseerunud. Mis arvatavasti tähendab, et seadusetähte järgides ei tohiks seda kempsu kasutada. (Ma ei julge valla jäätmehoolduseeskirjast järgi vaadata. Samas, seda ma sain juba teada, et toidujäätmeid ei tohi visata kompostihunnikusse, vaid nende jaoks peaks olema kaanega komposter, nii et õigusrikkuja olen nii või teisiti.)

Naabrinaine vaatas minu tsibivedu kaastundlikul ilmel ja soovitas: lihtsam oleks ju kaevata kuhugi krundi tahanurka auk ja vedada selle peale putka; kui auk täis saab, siis muld peale ja viis meetrit eemale uus auk. Putkale saavat isegi rattad ja veoaisad külge ehitada. Mnjah. Ega neid sobivaid augukohti majast inimlikus kauguses nüüd nii palju ka ei ole. Ja tegelikult mulle ikka päris meeldib, kui kempsus on elektrivalgus. Nii et naabrinaise variant jääb ära.

Mis variandid siis veel on? Uurisin asja ja näib, et hetke kuumim sõna kuivkäimla-asjanduses on vedeliku eraldamine. Selleks omakorda on kaks lahendust. Esimesel juhul eraldatakse paks vedelast kohe poti ülaosas. Põhimõtteliselt on kaks auku ja pead väga täpselt sihtima. Mis näiteks laste puhul ei pruugi üldse õnnestuda. Ja ka mehed peavad sellise süsteemi puhul istudes pissima. Ja külalisi tuleb enne käimla kasutamist põhjalikult instrueerida. Isegi ökoinimesed on tunnistanud, et see kõik ei pruugi libedalt minna.

Teine variant on, et vedelik nõrutatakse paksust välja alles kogumismahutis, mis on siis vastavalt n-ö kahekordse põhjaga. Kuldsete kätega nokitsejad on selliseid süsteeme ka ise ehitanud — võetakse mingi paksust plastikust mördinõu, puuritakse põhja augud, pannakse alla veel üks vann jne.

Mõlemal juhul on asja iva selles, et vedelik kogutakse voolikut pidi eraldi nõusse (ja julgeimad pioneerid kasutavad seda lahjendatult aiaväetisena) ning paksule visatakse peale saepuru-turba segu, nii et piisavalt pika aja jooksul tekib sellest kupatusest muld. Mõned tootjad pakuvad kuivkäimlasüsteemi kahe mahutiga — üks on kasutuses, teine komposteerumises.

Haisu niisuguse lahenduse korral väidetavalt üldse ei teki, kui kõik on õigesti ehitatud, sh tuulutustoru jm. Aga. Aga. See sobib üldjuhul köetavasse ruumi. Sest väljas külmub voolik talvel lihtsalt kinni ja ongi krõška. Majas mul kempsu jaoks ruumi pole ja olemegi tagasi esimesel mänguväljal.

Eks siis tuleb lihtsalt üle elada. Ära muuda asju, mida sa muuta ei suuda jne.

5 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. udupea said, on 11/04/2016 at 20:02

    kui lampkast läbi roostetanud on, siis on ju kahesüsteemne kogumiskast juba olemas :)

    • tavainimene said, on 11/04/2016 at 20:25

      See võiks isegi nii olla, kui siin poleks nii savine pinnas :)

  2. lendav said, on 12/04/2016 at 14:10

    Oh, kui tuttav. Mind ootab see ees. Otsisin täna jälle fekaalivedajaid, aga paraku on siiakanti jäänud kaks teenust pakkuvat firmat ja üks erategija. Firmadel on uued ja liiga laiad autod, ei mahu väravast sisse, erategija aga lihtsalt on siin juba päris mitmel aastal käinud ja väldib mind, ei taha tulla (ütleb, et auto katki ja leiutab igasuguseid muid ettekäändeid). Liiga jube nikerdamine ja vaev läbi naabri kitsa värava, õunapuu ja kuurinurga vahelt igivana tünni tühjendama tulla. Ma ei saa midagi parandada ka, sest olen siin üüriline. Maja on n.ö. paarismaja, sissepääs on teise omaniku väravast ja ma ei saa ju võõrale maale ligipääsetavamasse kohta uut peldikut ehitama hakata… Algne peldik on ehitatud arvestusega, et tühjendatakse seda peenarde vahele väetiseks, isegi mädand varrega villkopp on asutuse taga säilinud. Masinaga ligipääsu pole arvestatud. Lahendus oleks kas vesi majja (minu poole peal poleks käimlale sellegipoolest ruumi) või uus kemps õue (naabri poolele…). Omanikel on aga täiesti suva. Nii et tuleb hakata auku kaevama. Ma ei ela isegi mitte maal, vaid nime poolest lausa linnas, tiheasustusalalas. Huvitav saab olema :)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: