tavainimene

Sompu mattes maa ja taeva

Posted in * by tavainimene on 07/04/2016

Rongis oli salkkond pidulikult riietatud ja elevil algkoolilapsi, kes vene keeles luuledeklamatsiooni harjutasid. Väga tunderõhuliselt ja pingutatult ilmekalt. Küllap mingi taidluskonkursi tarvis. See oli erakordselt armas ja hirmus tüütu. Toppisin klapid kõrva ja sukeldusin telefoni, jõudes enne mõelda, et kui erinev on nende stiil näiteks sellest, kuidas Aarne Üksküla ühel vanal vinüülil eesti luulet loeb. Guugeldasin huvi pärast mingeid märksõnu luule lugemisest, aga jõudsin hoopis artiklini luuletuste pähe õppimisest.

Vene keele tunnis tuli tõesti luuletusi pähe õppida ja meeles on nad suuremalt jaolt siiamaani. Õnneks ei sunnitud nii ilmekalt deklameerima. Aga inglise keele tunnis (ometi oli meil “kallakuga klass”) ei loetud luulet üldse mitte. Nii et kuigi ma teoreetiliselt pidin mõistma, et ka ingliskeelses maailmas kirjutatakse ja loetakse värsse, jõudis see mulle selgelt teadvusse alles keskkoolis, kui lugesin koolielu-romaani “Allakäigutrepist üles”, kus võetakse läbi Robert Frosti “Valimata tee” ja Edna St. Vincent Millay “Palve Persephonele”. Aga peast ei tea ma Keatsi ega Yeatsi, Coleridge’i ega Tennysoni. Ega ammugi mitte eespool viidatud artiklis mainitud Felicia Hemani “Casabiancat” (“Poiss seisis põleval laevalael …”).

(Too viimane luuletus on üks omaette huvitav tükk. Ingliskeelsetes maades olla ta kuulunud saja aasta vältel algkooli lugemiku raudvarra. Ülistades — jah, mida? Üllast meelekindlust? Pimedat arutut kuulekust? Lapse abitut meeleheidet ja paanikat?)

Eestikeelse poeesiaga on lugu nii ja naa. Laste luuleraamatuid ilmus palju, aga pähe on neist jäänud vähe. Võib-olla ongi lasteluule mõeldud rohkem vanematele, ette lugemiseks. Isegi keskkoolis, kus meil oli absoluutselt vaimustav kirjandusõpetaja, ei tulnud luuletusi pähe õppida. Need, mis tänaseks meeles, on ikka ülikooliaegsete veiniõhtute saadus. Mis paneb omakorda mõtlema, et kõige hiljutisemad luuletused, mida ma peast tean, pärinevad vist kaheksakümnendate lõpust. Ma ei väida muidugi, et viimase veerandsajandi jooksul poleks keegi kirjutanud eesti keeles ainsatki päheõppimisväärilist luuletust. Aga … mnjah. Ju nad on enterluule tsunami all kuidagi teadmata kadunuks jäänud.

(Järele mõeldes on see päris hea luuletuse kvaliteedikriteerium, ka autori jaoks enne avaldamist — kas see vääriks pähe õppimist.)

8 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. KK said, on 07/04/2016 at 10:48

    Seda postitust lugedes hakkas mul silmade ees jooksma stseen filmist “Dead Man”, kus loeti pidevalt Blake`i :)

    Mul on vahel nii, et “avastan” luuletuse alles siis kui too on laulu sisse pandud. Laul puhub luulele elu sisse. Eriti põnev kui viisistamisi on erinevaid tehtud, eri stiilis ja võtmes.

    • tavainimene said, on 08/04/2016 at 06:54

      Jaa, minu meelest üheks heaks näiteks, kus muusika annab luulele poole juurde, on Uusbergi/Liivi “Muusika”. Aga enamik/enamus (ma olen loobunud üritamast) laulusõnu, mida meedia meile pähe õpetab, on kahjuks stiilis “ma vajan sind / miks hülgasid mind”.

  2. nodsu said, on 07/04/2016 at 15:37

    Üks asi on päheõpppimise väärimine, aga teine asi on kerge päheõpitavus. nt Mihkelson on väga hea ja ka väga meeldib mulle, aga ta ei hakka iseenesest pähe nagu mõni teine.

    Ma lugesin lapsena meeletus koguses lasteluulet ja Ellen Niitu, Ott Arderit ja Hando Runnelit on sestsaadik hunnikute viisi peas; järgmine pähejäämise aeg oli teismelisena ja vbla veel ülikooli algul, mis ajast mul on meeles palju Trubetskyt ja Sinijärve. Aga selles, et mul hilisemast ajast enam nii palju külge pole jäänud, olen minu arust süüdi pigem mina kui luule – kui seda üldse süüks saab nimetada. Lihtsalt siis oli suurem luuleahmimise aeg, hiljem ei olnud.

    Hilisemas elus on mul meelde jäänud need värsid, mida olen üritanud tõlkida – originaal ja omaenda tõlge ka. Selliste puhul ei ole probleem ka see, et nad ei jää hästi pähe: mida tõlgid, see ka jääb.

    Koolis anti meile prantsuse keeles pigem laule kui luuletusi õppida; kuigi luulet oli natukene ka (mulle tundub, et “les sanglots longs des violons de l’automne” anti ikka koolis, mitte ma ei õppinud omal algatusel pähe).

    • tavainimene said, on 08/04/2016 at 06:57

      Mihkelson on kindlasti väga hea, aga kas ta nüüd just luule on. Kui ma võtan selle näite, mida Kunnus toob:

      Kui sind on löödud On sul mitu võimalust
      Ellu jääda Või kõndida eemale
      Ainult lööjal ei ole valikut

      siis minu meelest on see rohkem mittenormatiivse tüpograafiaga aforism.

    • nodsu said, on 08/04/2016 at 15:25

      ma pean nüüd selle üle natuke mõtlema.

      aga see jääb ju ikka, et riimita vabavärssi – mis on ikkagi luule kas selle kriteeriumi järgi, et keel ei ole seal n.ö läbipaistev või selle järgi, et tähendused ei ole nii lihtsad nagu proosas – on raskem meelde jätta. ja riimilisest luulest on pikkade ridadega värsse raskem pähe õppida; ja mulle tundub, et tänapäeva eestlasel on ka meetrikat raskem pähe õppida kui rõhulist-riimilist värssi.

  3. Hundi ulg said, on 09/04/2016 at 02:40

    Venelased, luule, esitamine. Mulle väga meeldib see nende näide luulerütmist. Et kui vene keeles oskad numbreid öelda, siis õigesti reastades saadki poeetilise rütmi:

    Puškin:

    17 30 48
    140 10 01
    126 138
    140 3 501

    Majakovski:

    2 46 38 1
    116 40 20!
    15 14 21
    14 0 17

    jne.

    • tavainimene said, on 09/04/2016 at 17:46

      Äge.

  4. Morgie said, on 10/04/2016 at 19:38

    Huvitav mõte iseenesest, et ingliskeele tunnis ei õpitud luuletusi pähe. Oleks ju võinud. Klassikuid. Ja Carrolli. Näiteks.
    “”Will you walk a little faster?” said a whiting to a snail.
    “There’s a porpoise close behind us, and he’s treading on my tail.

    See how eagerly the lobsters and the turtles all advance!
    They are waiting on the shingle—will you come and join the dance?

    Will you, won’t you, will you, won’t you, will you join the dance?
    Will you, won’t you, will you, won’t you, won’t you join the dance?”

    Tõlge on ka muidugi geniaalne.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: