tavainimene

“Tigu nõlvakul”

Posted in * by tavainimene on 07/12/2015

Mõned nädalad tagasi oli linnaraamatukogu fuajees lahti löödud fantastikaraamatute lett, mille taga seisis stereotüüpilise fantastikalugeja välimusega kohmetu noormees. Ostsin kaks Strugatskite pehmekaanekat, mida ma varem lugenud polnud.

“Esmaspäev algab laupäeval” (kõlab nagu “reede öösel vastu pühapäeva”) ei jätnud mulle eriti sügavat muljet ja viimast kolmandikku kiirlugesin juba üsna pealiskaudselt.

“Tigu nõlvakul” oli üksjagu intrigeerivam. Romaan, mille kirjutamisloost on autorid ise üsna põhjaliku ülevaate andnud, koosneb kahest paralleelselt jooksvast liinist: “Mets” ja “Valitsus”. Valitsuse (metsa-asjade valitsus) poolel püüab lingvist Perets pääseda metsa, aga põrkab ühtelugu mingite kafkalike (ja fantastiliste, lõpuks suisa üleloomulikku varjundit omandavate) takistuste vastu. Metsast omakorda otsib teed välja sinna lennukatastroofis sattunud Candide (nimi!), keda takerdavad pentsikud (ja fantastilised, kuid lõpuks siiski mitte üleloomulikud) metsaelanikud.

Siin on sügavam plaan (mille puudumist ma eelmisele loetud raamatule ette heitsin) kahtlemata olemas. Võib-olla isegi mitu. Aga väga raske olnuks sellele näppu peale panna stiilis “sellega tahab autor meile ütelda, et”. Ühiskonnakriitika — jah, ilmselt. Nõukaühiskonna kriitika — see oleks liiga lihtne. Kuigi kahtlemata on nõukaühiskonnas elanule paljud detailid hõlpsamini arusaadavad ja äratuntavad.

Selle mõtte peale ma lõpuks ise ei tulnudki, et mets on ettearvamatu ja stiihiline tulevik, mis võib käänduda meile sootuks võõrale rajale, ja valitsus on olevik, millesse on kodeeritud tung jaburuseni säilitada oma struktuure ja protsesse. Üks inimene on vangistatud olevikku ja püüdleb tuleviku poole, teine on lõksus tulevikuarengutes ja püüab neile vastu seista …

Romaani algidee on aastast 1965; pool sajandit hiljem võib sellest soovi korral mõndagi enamat välja lugeda. Näiteks seda, kuidas tehnoloogiline lõhe jaotab meid kolonistideks ja pärismaalasteks. Või kuidas amatsoon-naiste ühiskond muudab mehed ülearusteks.

4 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. nojah said, on 07/12/2015 at 17:46

    “Kullake, kallike, sa ära püüa sisusse tungida, ma ise ei saa kah sellest midagi aru, aga see on isegi hea, sest sisusse tungimine sünnitab kahtluse, kahtlus sünnitab paigaltammumise, aga paigaltammumine on kogu administratiivse tegevuse hukk, mis tähendab, et ka sinu ja minu ja üleüldse… See on ju elementaarne. Mitte ühtegi päeva direktiivita – ja kõik on korras.”

  2. sehkendaja said, on 11/12/2015 at 10:38

    Minu lapsepõlvemäestuste hulka kuulub film “Чародей”, alles hiljem sain teada, et see on Strugatskite raamatu põhjal tehtud. Imestasin toona, miks seda lastefilmi alati õhtuti peale 9-t näidati. Imelikul kombel ei mäleta teised (väljaspool meie perekonda) seda filmi üldse. Sealt on pärit nii palju toredaid laule, mis mulle lapsepõlves meeldisid. Olete näinud? https://www.youtube.com/watch?v=eQzo0zyy3Xo


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: