tavainimene

Jõulukampaaniate aeg

Posted in * by tavainimene on 04/12/2015

Euroopalike väärtuste üle arutledes küsib peapiiskop Viilma, kas väärtused saaksid olla euroopalikud ilma kristliku ajaloo, kultuuri ja väärtusruumita. Väga hea küsimus minugi meelest, kes ma ometi vist isegi kultuurikristlase mõõtu välja ei anna, kapikristlasest rääkimata. Alustada võiks sellest, et mis need euroopalikud väärtused siis täpsemalt on. Ja et kummal on euroopalikumad väärtused, kas kristlikul Venemaal või šintoistlikul Jaapanil. Ja et kas euroopalikke väärtusi, mis nad siis iganes ka poleks, defineerib rohkem kristlik väärtusruum või hoopis kreeka filosoofia ja rooma õigus. See lähenemine, et “paljud kunsti- ja kirjandusteosed kasutavad ju piibli ja kristluse motiive”, on mu arust natuke liiga pealiskaudne.

*

Tallinna praost väidab teises lehes, et eestlase hing olla kirju nagu Tootsi peenar. Veel ütleb ta, et andeksandmatus on üks vähi ja muude raskete haiguste põhjus. Ja pajatab sellise võluva memoraadi:
“/…/ peres oli mees tapetud ning maetud ilmalikult. Tapetu ema pani igal õhtul oma riidekappi kausitäie toitu ning ütles, et poeg tahab süüa. Ta oli kõigutamatu. Lähisugulased tulid nõu küsima, sest nad ei teadnud, mida peale hakata. Ma läksin koos nende inimestega ja õnnistasin selle mehe hauda ning palvetasin seal. Ema ei teadnud sellest midagi, aga sellest päevast ta enam toidukaussi kappi ei viinud. Kui ettevaatlikult küsiti, siis ütles lihtsalt, et pojal pole seda enam vaja.”

Kas see on jumalal maailma loomisest peale nõnda seatud, et andeksandmatus põhjustab vähki? Ja kas surnute hinged saavad tõesti enne viimset kohtupäeva ja ülestõusmist elavatega suhelda? Tõepoolest põnev peenar, midagi pole öelda.

12 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Ann Mustkaaren said, on 04/12/2015 at 12:03

    Kõige loogilisemalt ja vähim auklikumalt oskavad meile sellise valikulise usklikkuse ja isiklike veendumuste peenra kohta arvamust avaldada kultuuriantropoloogid ja kliinilise psyhhiaatria spetsialistid. maailmas, kus religioon pole enam kogu hariduse, poliitika ja jõustruktuuride tegutsemise absoluutne ja vaieldamatu alus, peavad inimesed endale eluga toime tulemiseks looma isiklikud tugimehhanismid e ebausud. Kui nende sekka satub mõni atraktiivne element kunagisest valitsevast ja represseerivast religioonist, siis ei ole see kirikute teene, vaid inimese enda vaimse immuunsysteemi valik. Mina olen ses suhtes paras skeptik, agnostik, loogik, muusik ja matemaatik, nii, nagu kõik teised inimesed vastavalt oma iseloomule valivad meediamaailma ettesöödetud kraamist meeldivaima, sest kohustuslikku ju enam pole.
    Samas, kirikud ei ole unustanud ona kunagisi sõjavägede poolt toetatud hiilgeaegu, kus iga inimene pidi igal juhul kuuluma kogudusse ja maksma maksud, kui ta ka riigimakse, st maaomanike koormisi ei tasunud. Sellest ka kirikutegelaste agressiivpatriarhaatsed sõnavõtud mistahes poliitilistel ja olmeteemadel, mis minu naisshovinistliku sea silme läbi on tihti kurramuse ebapädevad, ebainimlikud ja kohutavalt aegunud.
    Tootsi peenar on tore, kui selle aluseks ei ole mitte nõmeduse vabadus, vaid suur lugemus, mitmekylgne haridus ja kriitiline mõtlemine, loomulikult ka mõõdukas inimlikkus ja eneseväärikus. Minu kogemuste põhjal ei ole demokraatia ja inimõigused koos Powerhittraadio jm sõnniku peal yleskasvanud ja ilmselt kogu elu kontrollimatult pulbitsevate hormoonidega isikutega kuigi tervislik ega edasiviiv mitte yhelegi asjaosalisele.

  2. tavainimene said, on 07/12/2015 at 12:53

    Ei, aga päriselt ka. Mis on kristlikud väärtused?

    • nojah said, on 07/12/2015 at 17:56

      Mäejutlus. St teiste inimeste, sh vaenlaste ja patuste – eelkõige just nende! – tingimusteta armastamine. Kui sult küsitakse su särki, anna ka oma kuub. Teiseks: kurjuse vastu astumine mitte omapoolse justkui “õigustatud” kurjuse ja vägivallaga, vaid armastusega ja vägivallast keeldumisega. Kui sind lüüakse ühele põsele, pööra ette teine. Üliinimlikult rasked eesmärgid mõlemad, mida tegelikult saavutada on väga-väga keeruline, kuid mille poole tuleb püüelda. Näiteks praeguses pagulaskriisis pole mul kahtlust, et Kristus eeldab meilt kõigi pagulaste vastu võtmist, nendega kogu oma heaolu jagamist, isegi seejuures väga hästi teades, et nende hulgas on lihtsalt õnneotsijaid ja ka terroriste. Peame head tegema, mõtlemata homsele – saagu homme, mis saab (selles väljendub kolmas põhiväärtus, usaldus Jumala vastu).

      Ülejäänud osa Uuest Testamendist on selle tuuma kommentaarid. Vana Testament on aga lihtsalt ajalooline taust, mis suurt midagi ei maksa, ammugi mitte VT hoopis teistusugsusest eetikast kantud ja kohati vägivaldsedki osad. Ning kahe tuhande aasta jooksul välja töötatud kiriklik abrakadabra ja dogmaatika on mõeldud seda kristluse tuuma hoopis varjama ja moonutama (vt selle kohta Lev Tolstoi “Jumala riik on teie sees”).

    • tavainimene said, on 07/12/2015 at 20:29

      Mnjaa. Selles valguses ma ütleks, et Jeesus oli vististi viimane kristlane. Ja tema, nagu ma olen aru saanud, uskus ka, et meile (neile) tuntud maailm saab õige pea otsa. Mitte et kahe tuhande aasta pärast kiskleb särgi ja kuue pärast seitse miljardit näljast suud.

    • nodsu said, on 08/12/2015 at 21:50

      Individuaalselt võttes saab igaühe maailm suht lühikeses perspektiivis otsa.

    • nodsu said, on 08/12/2015 at 22:52

      Ma ei tea, kas sa seda Müürilehes ilmunud Tauri Tölpti artiklit oled silmanud, ma ise käsitan kristlust umbes samamoodi: et kuna kristlus ei ole pmst moraaliusk (ega ühiskonna korraldamise usk), on kristlased eri aegadel ja eri kohtades elanud enamasti tolle aja ja tolle koha moraali järgi – mis on vahel saanud endale “kristliku moraali” sildi külge ja millest tulevad need vaidlusedki, kui ühe jaoks on kristlik moraal üks asi, teise jaoks teine. See häda tuleb vist sellest, et ühiskonna asju siiski tahetakse kuidagi korraldada ja poliitikat teha ja isegi kui mingi usk ise poliitikast põhimõtteliselt eemaldub (vt “andke keisrile mis keisri kohus ja jumalale, mis jumala kohus” ja “minu riik pole siit ilmast”), siis kuskilt korjatakse need poliitika-asjade korraldamispõhimõtted üles ikkagi. Inimesed ei oska poliitikat tegemata olla ja mis see ühiskondlik moraal muud on kui poliitika.

    • nodsu said, on 08/12/2015 at 22:54

      katkend artiklist:
      Jeesus Kristus lüüaksegi risti peaasjalikult selle tõttu, et ta ei suutnud anda tolleaegsele ühiskonnale piisavalt adekvaatseid vastuseid selle maailma kohta. Rahvuslikult meelestatud juudid ootasid messiast (võitud kuningat), kes taastaks maise Iisraeli kuningriigi ja peksaks välja ülekohtused Rooma okupandid. Nii õilis ja arusaadav kui antud rahvuslik ootus ka ei tundu, jättis see piisavalt ükskõikseks Kristuse, kes soovitas anda keisrile selle, mis kuulub keisrile, ja Jumalale selle, mis kuulub Jumalale, ning hämas kogu aeg veidraid mõistujutte pajatades mingist taevariigist, esindades ennast Jumala pojana ning vältides samas tolle ajastu põhilisi ja olulisi ühiskondlikke teemasid. Tegemist oli ilmselgelt suure pettumuse valmistaja, rahvavaenlase ja kohalike traditsioonide reetjaga.

      pereväärtustega oli tal kah kehvasti, eks ole.

    • nodsu said, on 08/12/2015 at 22:59

      sama asja on inimesed, kes võtavad “religiooni” mõistet just nimelt kui kogukonna reeglite loomise mehhanismi (nagu mulle tundub, et ka Mustkaaren mõtleb), sõnastanud ka niiviisi, et “Jeesus ei tegelenud religiooni loomisega” (a inimesed oskavad igast asjast kasvõi nui neljaks religiooni püsti lüüa, sest ilma ei oska).

  3. Ann Mustkaaren said, on 07/12/2015 at 23:47

    iga religiooni sisuks on valitud seltskonna privileegide kaitsmine. Mõnikord on selleks lihtsalt ellujäämine, teinekord absoluutne õigus mitteprivileegeeritute elusid ja varasid võtta. Kristlike väärtuste summa on sama.

    • tavainimene said, on 08/12/2015 at 11:37

      “Iga religiooni sisuks on valitud seltskonna privileegide kaitsmine” — see on natuke sama, mis väita, et kirves on oma olemuselt mõrvarelv.

  4. Ann Mustkaaren said, on 08/12/2015 at 21:12

    Kusjuures nii see ongi – kirves leiutati sellepärast, et malakas ei olnud piisavalt tõhus asi loomakere tyeldamiseks ja naaberhõimu liikmete mahanottimiseks. Ja vanasti, kui elu oligi toores, kiire ja lyhike, pidi ka usk teenima selle haldajate ja valdajate elupäästmise huve.

  5. Morgie said, on 26/12/2015 at 10:24

    Nu need kristlikud põhiväärtused on lihtsad vanad üldinimlikud väärtused, mis teevad inimese kui ühiskondliku looma elu sootsiumis üleüldiselt võimalikuks. V.a. ainujumala kummardamise nõue, mis aga vist teenis ka omal ajal miskit kogukondliku ühtsuse ja vaimse hügieeni nõuet.
    Kümme käsku, ma mõtleb. Ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistusi, pühitse hingamispäeva, ära himusta midagi, mida pole viisakas himustada, jne.

    Või siis, Kristus teatas, et tema on tulnud käsuseadust tühistama ja nüüd kehtib ainult see reegel, et armasta oma ligimest nagu iseennast – ena hipi, kas ta tõesti lootis, et ilma täpsustavate reegliteta see asi töötab? Naiivik.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: