tavainimene

#EestiLaul2015

Posted in * by tavainimene on 08/02/2015

Kuulasin Eesti Laulu esimese poolfinaali esinejad veel korra üle ja tahtsin juba kivi haarata: et liiga palju sõnu, vähe dünaamikat, introvertne esituslaad, meeldejääva refrääni puudumine jne jne. Aga siis jäin mõtlema. Tegelikult on mõnel lool täitsa potentsiaali, aga tahaks neid kuulda kogenumate ja häälekamate artistide tõlgenduses.

Advertisements

4 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Maarika said, on 09/02/2015 at 10:22

    Jah, Osolini laulu võiks näiteks laulda keegi, kes peab viisi, mitte prl Vahtramäe. Viisipidamisega on paljudel tänapäeva noortel üldse raskusi.

  2. tavainimene said, on 09/02/2015 at 16:30

    Osolini lugu oli lööklauluks minu arust monotoonsevõitu, miski ei jäänud sealt meelde.

    Nojah, tegelikult jäi mulle üldse meelde ainult viimase laulu refrään ja pole selge, kas sellepärast, et see oli kõige nakatavam või jäi ta lihtsalt viimasena kõlama. Laul ise oli mitmes mõttes üsna pöörane, aga selle iva (ühtaegu vihane ja lõbustatud naine leiab, et tema eks nimetab kõiki pruute kordumatuteks, aga kustub neid täpselt samade hellitusnimedega) siiski kröömikese nüansikam kui poplaulude tavaline “sinuga koos on nii hea” või “miks küll hülgasid mind”.

    Ega ei tea, mis sõnumiga laulul euroareenil üldse šanssi võiks olla. Lõuna-Euroopa laulab “andesta veel, et ma nutma ei peaks” ja Põhja-Euroopa laulab “na-na, why don’t you get a job”.

  3. kaaren said, on 22/02/2015 at 18:45

    Eesti- ja eurulaul jooksevad minust kaugelt mööda nagu eesti raudtee, aga kõva rahvamuusikana leian, et uuema aja muusikaloomingu ja noorte lauljate ebamusikaalsus tulebki sellest, et juba terve põlvkonna jagu st lääne sodi poolt yleujutatud meie täiuslikult vaba meedia on ebamusikaalset s.tta täis, aga noorte energia tahab väljalaskmist. Kus on meie rockstaarid, kantritähed, ooperiprimadonmad, estraadidiivad?

    • kaaren said, on 22/02/2015 at 18:51

      Ise kysin, ise vastan. Probleem ei ole väikses ja vaeses tarbijaskonnas, vaid ebakvaliteetses bling-blingis, mis väga paljudele, sh meedias toimetajatele, ilmamudeliks ja iluideaaliks sai. Mäletan jõledaid 90-d ja selle tysistusi väga hästi. (lähen nyyd oma ämeerika elektrikitarrijuustu keeli vahetama, et toota yks ilus plaat väga alternatiivset lo-fi omaloomingut)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: