Pessimist
Iga kord, kui ma kuulen mõne visionääri innukat pajatust sellest, kuidas “kõik välismaa turistid on täiega sillas” meie kodumaa lamedast reljeefist, porikarva/hülgehalli värvigammast ning teeäärsetest pujudest ja pajudest, mis olla nii ürgsed ja ehedad, närib mind vaikne kahtlus, kas see tunnustus ei ole viimati mitte viisaka inimese hinnang interesting ebatavaliselt mittesöödavale toidule.
tavainimene 
Pasteltoonid. Need on niiiii maitsekad.
Aga “sillas olemine”, vabandage, ei ole maitsekas.
Pasteltoonid, just :)
See on muidugi märk selgest “arengust”, et keelküüned, pasteltoonid jms “sõnad” on kirjapildis (ja mitte ainult internetis) järjest sagedasemad.
Ole ikka, see oli taotluslik.
Siin ei tohi kalambuuritseda või?
no muist asju, mis meie jaoks tavalised, võivad kuskilt tihedalt asustatud kandist inimesele tõesti eksootilised ja põnevad tunduda. nt see, et linnas on palju puust maju. või see, et kui ühest linnast teise sõidad, siis peaaegu inimasustust ei näegi vahepeal – või nagu üks prantsusehispaanlasest sõber, kellega ma kunagi koos ungari keelt õppisin ja kes siin korra külas käis, ungari keeli oma Tallinn-Tartu sõitu kiitis – et “sok “puu” volt” (st palju “puusid” oli, selle “puu” sõna oli ta juba Ungaris minu käest ära õppinud. ja lõunapoolsetest maadest inimesed imestavad suvel, et vau, teil on isegi suvel rohi roheline (mitte kollaseks kõrbenud).
puitarhitektuur on ikka põhiline, see hämmastab ka neid, kes on metsikuid ja vähese asustusega kohti ennegi näinud.
aa, ja päris ungarlasest ungari keele õpetaja, kes siin kunagi külalislektor oli, rääkis, et muidu ei kannata toit küll Ungari omaga kuidagi võrdlust välja, aga vat üks asi on siin palju parem: saiakesed. mõni teine on jälle kohupiimatooteid fännanud.
Nojah. Aga kui me ise satume külaliseks kuhugi pehmelt öeldes mitte just muljetavaldavasse kanti, siis me ju püüame ka kenade inimestena leida midagigi head, mida öelda.
no aga ega see öeldud hea ju sellepärast veel ebasiiras ei pea olema. vähegi talutavas kohas ju ONGI alati midagi head, mida öelda. ja me ise ei tule nii kergesti selle peale, mis siin huvitav on, kui välismaalased. sageli on neile kõige huvitavam just meie tavaline, vbla sh just see, et midagi nii veidrat (nagu hõre asustus ja puumajad) saab üldse kuskil tavaline olla.
Eestis on küllaldaselt kauneid paiku. Lagedal maastikul on eriline võlu, ka hallid toonid on huvitavad. Miks mitte? Milleks kahtlustada kiitjat? Parem võtta soojuse ja tänuga kogu kiitus vastu ja olla rahul.
muide, just selgus, et Eesti rabamaastiku pilt tuli “Wiki loves earth” maastikupiltide võistlusel esikolmikusse, kõigi edevate mäevaadete vahel:
https://blog.wikimedia.org/2014/12/11/wiki-loves-earth-2014-winners-announced/
Ei noh, mina armastan Eesti pasteltoonides maastikke vägagi, sest nad on minu jaoks tähendusrikkad. Iga ruuttoll esivanemate pastlajälgi täis. Aga turistile … ma ei tea. Eesti kaunis loodus ei ole minu meelest külastusargument. Äravahetamiseni sarnast loodust on terve parasvöötme jagu.
sarnast loodust on, aga sama hõredat asustust, kuid samas mugavasti-ohutusti Euroopa Liidus ja laia levikuga wifiga nii palju ei ole. Soome on, aga seal on mõnevõrra teine maastik tegelikult. Läti on ehk kõige sarnasemate omadustega, aga ega see õieti välismaa ei olegi, ma olen vabalt nõus Läti arvele minevad komplimendid samuti tänulikult vastu võtma.
(nt kui mul on need tuurid peal, et ostaks ainult kodumaist kaupa, siis ma Lätiga ikka lepin, umbes et ma elan nagunii Liivimaal ja Liivimaa pealinn on nagunii Riia.)
ja ma olen Lääne pool Euroopas näinud, kuidas sellist keskmist tavalist Eesti tüüpi maastikku presenteeritakse erilise haruldusena, see on kuskil hästi kitsukesel looduskaitsealal ja peaaegu et peab pileti ostma, et sisse pääseda.
Sood ja rabad on tegelikult elamiskõlbmatutena vägagi romantilised. Nagu iga muugi mittetarbitav maastik.
jaa, just. muide, üks tuttav bioloog rääkis, et hollandlastel on mingi kahtlane plaan hakata nüüd tükk aega tagantjärgi oma rabasid taastama, nähtavasti tüdinesid oma ülioptimaalsest pinnakasutusest ära. aint et nüüd oleks see rabade taastamine pigem ise parasjagu keskkonnakulukas (ütles bioloog), mõistlikum oleks jätta nii, nagu on, ja käia rabasid kuskil mujal vaatamas, kus need veel alles on.