“Ei ole meis austust, ei armastust”
Kui murelik kodanik kurdab: “Me oleme muutunud mutrikesteks, kes on kaotanud võime armastada ja vaimustuda,” siis mõtleb ta ju tegelikult: “Te olete muutunud mutrikesteks, kes kaotanud võime armastada ja vaimustuda”?
tavainimene 
Ma arvan just vastupidi. Enamasti mõtlevad nad:”MINA tunnen, et olen muutunud (või vähemalt muutumas) mutrikeseks, kes on kaotanud võime armastada ja vaimustada ja see hirmutab mind.”
Hmh, ei tea. Kui keegi ütleb, et “meie, eestlased, oleme ikka ühed külmad ja kadedad inimesed”, siis ju ta ikka ennast peab reeglit kinnitavaks erandiks.
Ma meietan küll oma vahetusõpilastega enesekriitiliselt ka. Ja isegi ei häbene, kui ütlen siin mõnele nigeerlasele, kes tervituseks kallistada tahab, et “Ei, MEIL SIIN ei kallistata.” Üks päev trennis üks itaallanna andis oma boyfriendile musi, sest see sai millegagi hästi hakkama, ja ma käratasin kohe:”No smooching at the wall!” Kuigi ma esitan seda muidugi pigem nii, et “me vajame rohkem isiklikku ruumi”, mitte “me oleme kõik nii külmad”, tähendab ikka sama asja ju.
Jahaa, siin on juba eraldi arutamise koht, et kas “me hindame tundeavalduste vaoshoitust avalikus ruumis” ja “me oleme tuimad ja tundekülmad” on ikka sama asi :)
sama lugu on “otsekohese” ja “ebaviisakaga”.