Igal vennal vaateviis
– Ma ei saa aru sellest “proud to be gay”. Mille üle uhke? On see mingi saavutus või? Samamoodi ma ei saa aru neist “olen paks ja selle üle uhke”.
– Kuule, sa ei saa võrrelda gei olemist ja paks olemist.
– Miks mitte? Mõlemaga kaasneb sotsiaalne stigma, spetsiifilised terviseriskid ja komplikatsioonid paljunemisel.
tavainimene 
“Keskealine naine” olemisega kaasnevad samamoodi :D
Igayks, kes ei ole noor, ilus ja on liiga palju haritud, on automaatselt jobu, värdjas ja klimakteeriumis. See rahva tahe on kogutud pikkade aastate jooksul paljudest yhissõidukitest, kaubandus. ja lõbustuskohtadest, isiklikest ruumidest jm, kus võib suuremal hulgal kontsentreeritud rahva tahet kohata. Mulle on antud rahva seas elamisel tugevaks eeliseks keskmisest tugevam kehaehitus, tehniline taip ja omaenda põhimõtted. Soovin sedasama kõigile homoseksuaalidele, keskealistele naistele ja teistele, kes pole noored, ilusad ega piisavalt vähe haritud.
Ma ei saa aru, kui inimesed räägivad, et joovad taimeteed. Millist teed? Kuhu? Nagu Tartu-Tallinn teed või? Et nagu taimedega kaetud tee? Kuhu ta viib?
Okei, lõpetan sarkasmi ära, pole inimeste süü, et nad mõnikord ei saa aru tuttava sõna teistsugusest tähendusest neile võõras kontekstis ja seetõttu juhe kokku jookseb.
Mul on umbes intuitiivne arusaam olemas, mida see sõna selles kontekstis tähendab, väikese guugeldamise peale leidsin ka võrdlemisi hea sõnastuse(iroonilisel kombel artikli “Why I’m not proud of being gay” kommentaariumist). Eelistan siinkohal inglise keelt, kuna see fraas on algselt ingliskeelne ja tõlkimine on selliste nüansside puhul riskantne äri.
“Having pride” is shorthand for *actively* cultivating a positive self-image. This works to counteract the myriad ways we’re taught we’re not worthy: not worthy of happiness, not worthy of employment, not worthy of security from violence, not worthy to marry, not worthy to adopt children… in some extreme cases, not worthy to continue living.
The “pride” model works better than other stand-ins for positive self-image — “worth” or “dignity” — partly because it sounds stronger. It *feels* stronger. It’s more of a “single-positive” idea, rather than a “double-negative”. “Dignity” sounds more like we’re trying to compensate for a deficit or dig ourselves out of a hole — which, granted, we are. But that doesn’t make it a healthier or stronger idea to rally around.
By “taking pride”, we are holding up an aspect of ourselves — something which we have been told makes us shameful — and reclaiming it as part of who we are. Reclaiming it for good.”
http://blogs.scientificamerican.com/bering-in-mind/2011/06/06/why-im-not-proud-of-being-gay/#comment-4566
Eesti keeles on minu meelest sõnal “uhke” juures tähendusnüanss “(teistest) parem” (vrd “uhked rõivad” jms).
Õige ta on, inglise keelt rääkivad inimesed peaksid enne selliseid väljaütlemisi uurima, mis nüansid on kõikidel eestikeelsetel sõnadel, milleks mingit ingliskeelset sõna võiks kuidagiviisi tõlkida. Häbi neil olgu, kui nad sellise elementaarse asja peale ei mõtle.