tavainimene

“Kirsitubakas”

Posted in * by tavainimene on 04/11/2014

ehk variatsioonid Nipernaadi teemal.

Mina olen nii vähenõudlik kinokunstitarbija, et kui mul saalis kordagi igav ega piinlik ei hakka, siis olen juba täitsa rahul. Ja “Kirsitubakas” mulle lausa meeldis. 

Tundub, et Eesti filmitegijad on lõpuks omandanud põhilised professionaalsed nõksud (mis ongi eelduseks, et ei hakkaks igav ega piinlik). Tore, et juletakse teha kvaliteetmeelelahutust ilma salapretensioonideta võõrkeelse filmi Oscarile ega üritata igasse võimalikku kaadrisse mingeid metafüüsilisi ja psühhoanalüütilisi allusioone sisse sokerdada. Las piip ollagi lihtsalt piip.

Et siis noor neiu ja küpsem (abielu)mees. Siin on paras oht evolutsioonipsühholoogia-bingokaart kolme lausega täis tõmmata. No umbes et meestes on programm külvata oma seemet võimalikult paljudesse noortesse ja tervetesse emastesse ning naistes omakorda programm valida oma järglasele isa, kes on tõestanud oma toimetulekusuutlikkust. (Ka traditsioonilisi pereväärtusi kandev maarahva kollektiivne aru on pidanud vajalikuks tunnistada, et “poiss on loodud pettijaks, tüdruk vasta vandujaks”). Nii et püsisuhte ja kodukolde säilitamise nimel pigistab tark naine oma kalli kaasa süütumate ulakuste suhtes silma kinni ning ootab teda kodus kuuma supi ja puhta pesuga. On oma reviiri kaitses murdumatult väärikas.

Sellest filmist võib olla rõõmu teise ringi meestele, kes nurisevad, et potentsiaalsed pruudid neid ainult rahakoti lahjuse järgi hindavad. Ei pea olema aktsionär ega miljonär, võid olla ka karjapoisina kuningas ja suure valla valitseja, kui sul on õige atitüüd. Ja — kuidas see oligi — õige mees pole see, kes annab õigluse nimel vastu hambaid, vaid see, kes ei karda õigluse nimel vastu hambaid saada. Veel võib rõõmu olla vanemale generatsioonile, kes hädaldab, et kõik noored on ühtviisi hukas. Ei ole; igaüks on hukas täiesti omamoodi.

Mis neist edasi sai? Ma arvan, et Laura läheb oma eluga edasi. Lõpetab kooli ära ja sõidab välismaale tantsu õppima. Lööb mõnda aega kaasa erinevates truppides Berliinis ja Londonis. Tuleb veidi pealt kolmekümnesena kodumaile käima. Otsib üles ka Joosepi, aga tõdeb, et säde on kustunud ja tuhk vaevu leige. Kohtub Meritiga, kes pärast mitut nurjunud suhet on kokku kolinud Egertiga ning teeb nende kahe väikses perefirmas (jaekaubandus, ehitus, transport) raamatupidamist. Ebamaise olendi taasilmumine äratab Egerti südames rahutuse. Tema ja Laura juhuslik kohtumine päädib kaitsmata üheöövahekorraga. Laura sõidab Londonisse tagasi. Kõik peavad kuidagi edasi elama.

Üldiselt, äratundmismuhelust jagus mitmesse kohta. “Seenelkäik” ja “Kirsitubakas” — kolmas kodumaine kuluks ka ära, siis saaks kena kinkekomplekti Eesti asjast huvitatud muumaalastele.

 

P.S. “Nii näiteks leidis Tšehhis Karlovy Vary filmifestivalil üks Belgia ajakirjanik, et „Kirsitubakas” on soo justkui naise keha sümbol” — heldene aeg, no ma olen ikka tavainimene suure t-ga ja see ei ole uhke tunne. Lähän panen parem kardulad pliita piale. 

9 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. ethel7 said, on 04/11/2014 at 13:28

    Kas “Kertu” selleks kolmandaks ei kõlbaks? Või “Sügisball”, mis on küll juba vana film, aga ikkagi minusse mingisuguse erilise jälje jätnud.

  2. tavainimene said, on 04/11/2014 at 20:20

    Hmmjah, “Kertu” kuulub mu meelest pigem komplekti “Surnuaiavahi tütrega” ja “Sügisball” jällegi “Püha Tõnu kiusamisega”. Tegelikult, keegi võiks Eesti filmide olulisuse ja omavahelise hingesuguluse graafiliselt ära kujutada, nagu kunagi tegi Liveplasma. (Nüüd on selle asemel vist Musicovery)

  3. ethel7 said, on 04/11/2014 at 21:15

    Ma huupi pakkusin. Ma Kirsitubakat ei ole veel vaatama jõudnud. Homme parandan selle vea :)

  4. Maarika said, on 05/11/2014 at 09:03

    Äkki kolmandaks sobikski “Nipernaadi”, kui võtta hingesuguluse aluseks “Eesti kaunis loodus ja mõnda”?

    • tavainimene said, on 05/11/2014 at 13:32

      “Nipernaadi” on ikka klassikalise kirjandusteose ekraniseering ja sellisena natuke teises klassis.

    • Maarika said, on 05/11/2014 at 15:23

      Asjast huvitatud muumaalane ei pruugi seda ju teada, et klassikaline…

  5. Ralf said, on 05/11/2014 at 10:43

    Väga ilusti kirjutatud.

  6. Kaur said, on 05/11/2014 at 10:59

    Jaa. Ma täiega laigin seda filmi. Ja sinu kirjutist. Aga eriti filmi. Peategelased on väga head (ja kenad), kõrvaltegelased on väga head, kordagi pole igav, ehkki kogu aeg on piinlik. Kogu aeg peab nuputama, kus üks või teine kaader tehtud on – mul üldiselt ei õnnestunudki, ei tunne Lõuna-Eestit rabu nii hästi. Kohati on päris tõde kunstitõele ohvriks tehtud, aga kus seda poleks. Kõik kinno, kes vähegi saavad!

  7. Siller said, on 05/11/2014 at 18:04

    „Malev” on triosse paras kirss.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: