Elukooli füüsikatunnid
Mul on kaks televiisorit. Uuem neist pärineb aastast 1993. Vanem ja väiksem seisab köögis ning lõbustab mind kartulite koorimise ja nõude pesemise ajal. Seni veel. Sest digipööre jõuab nüüd lõpuks läbi kaabli ka minuni, aga vanal telekal on signaali jaoks ainult antenniauk.
Müügimees oli mulle jumalakeeli kinnitanud, et on olemas “jublakas”, mille abil saab digiboksi sinna antenniauku ühendada. Aga kohale tulnud kaablikutt vangutas pead ja teatas, et ei ole olemas sellist jublakat. Tüüpiline.
Guugli abiga olen saanud nii palju targemaks, et see jublakas, mida mul vaja, on RF-modulaator, mis teeb audio- ja videosignaalist raadiosignaali. Ja et mõnedele (vanematele, müügist väljas) digiboksidele on see sisse ehitatud.
Täna õhtuks on siis kavas praktikum:
1) Otsida üles vana videomakk.
2) Tuvastada, et sellel on lisaks scart-ühendusele nii TV IN kui TV OUT.
3) Panna makile scardi külge digiboks ja vedada antennikaabel telekasse.
4) Lülitada kõik seadmed sisse ning üritada leida telekal kanal, kuhu tuleb signaal.
5) Vaadata, mis juhtub.
6) Põhjendada teoreetiliselt. Püüda hoiduda ropendamast.
Ning küünlaid peaks igaks juhuks varuma :)
Kui meil vana telekas oli, siis selline videomakiga skeem igatahes töötas.
Sellised füüsikatunnid oleks täitsa lahedad olnud :)
Viska need riistad aknast alla (teoreetiliste selgituste saatel, las ropendavad need, kes all on) ja otsi kuldsest börsist v soovist kasutatud digidelekas. 20-tolline kineskooptelekas-poolpunnsilm maksab u 20 euri ja neile saab kylge panna kõiki digiriistu alates sellest poksist kuni fotoka ja videokaamerani. usb.yhendust ja arvutikõlblikkust sa praegu vist ei vaja.
Nojah, aga talupoeg minus tõrgub ära viskamast täiesti töökorras riista :(
Anna kusagile kogumispunkti ja säilita illusioon, et materjalid vähemalt läksid taaskasutusse.
Meil on samasugune süsteem, ehk digiboks käib skardiga videomaki külge ja videomakk omakorda miskiste juhtmetega teleka külge. Muidu töötab hästi, aga juhtmepundar on kole suur, kogub tolmu ja muud rämpsu.