tavainimene

Oless mul olnu säändse vankri kui tal Preisi kunningal

Posted in * by tavainimene on 23/01/2014

Kirjanik ja diplomaat püüab tänases Postimehes Rail Balticu vastaseid naeruvääristada kui kirjaoskamatuid primitiive, kes pole Euroopas käinud ega rongiga sõitnud. Noh, mina olen rongiga sõitnud Nõukogude Liidus, Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis, Austrias ja Tšehhis; kahjuks pole see kogemus ilmselgelt mind piisavalt tsiviliseerinud, sest RB asjus jään ma äärmiselt skeptiliselt meelestatuks.

Jah, mulle meeldib rongiga sõita ja ma leian, et raudtee on tore transpordiliik, aga minu meelest on väike vahe, kas me räägime nendest Euroopa osadest, kus rahvastiku tihedus on 200-500 inimest ruutkilomeetril (Holland, Belgia, Saksamaa, Suurbritannia) või 100-200 in/km² (Prantsusmaa, Austria, Tšehhi, Poola, Taani, Lõuna-Rootsi), või siis nendest, kus see on 20-50 in/km² (Eesti, Leedu, Läti).

Lugesin puhtinimlikust huvist seda RB tasuvusarvestust. Prognoosi kohaselt sõidab aastal 2020 rongiga Tallinnast Pärnusse iga päev 4000 reisijat ja Pärnust Riiga 3000. Arvutuse aluseks on võetud hind 0,05 eurot/km, kuna see olevat “samas suurusjärgus praeguste tüüpiliste hindadega”. Hmm. Kus need küll tüüpilised on? Helsinki-Peterburi (u 400 km) kiirrongi teise klassi pilet maksab umbes 90 eurot, mis on enam-vähem neli korda kallim. Tallinnast saaks siis 160-170 euro eest kihutada Leedu-Poola piirini … ja olekski kõik.

Ma täitsa usun, et on olemas inimesi, kes sooviks 160 euro eest sõita kiirrongiga Tallinnast Leedu-Poola piirile. Ma lihtsalt, olemata küll mingi logistikaekspert, siiralt kahtlen, kas neid on iga päev mitu tuhat. Aga selle teada saamiseks oleks vaja valmis ehitada kolmemeetriste põdrataradega ümbritsetud ja ainult eritasapinnaliste ristumistega koridor, mille iga-aastased ülalpidamis-, hooldus- ja remondikulud tuleb väga suure tõenäosusega meil kõigil solidaarselt kinni maksta. Tühjalt seisval raudteel on ilmselt ka oluliselt vähem alternatiivseid kasutusvõimalusi kui näiteks tühjalt seisval lennujaamal.

Ma olen kuulnud sosinaid, et RB ainus mõte — mida avalikult muidugi välja öelda ei saa — on selles, et Eesti majandusse pumbata dopingusüstina mitu miljardit välisraha ning tekitada sellega majandusmull, mille sillerduse paistel võita mõned valimised. Las ta, tühi, hiljem seisab, ega ta leiba küsi, suure häda korral viime relsid vanarauda ja oleme topelt võidus. Aga kuulge, nii hull ei saa see asi ometi olla? Öelge mulle, et ei saa?

7 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Indigoaalane said, on 23/01/2014 at 13:54

    Mina olen RB poolt.
    1. see, kui haavatav on lennuliiklus, nägime siis, kui purskas vulkaan. Rongi ette saab (teoreetiliselt) kasvõi hobuse rakendada
    2. julgeolek. Võimalus toimetada täna siia pataljon mehi, tanke ja muud mudru on täna ainult ida poolt.
    3. oponendid räägivad ,et Eestis pole piisavalt inimesi. Just. Ja see ongi järgmine põhjus, miks raudteed vaja on. Et inimesed saaksid siia TULLA. ( äraminekuks leitakse võimalus ikka). Me oleme täna juba selline provints, et oi-oi… Korralik transpordiühendus Euroopaga annaks vähemalt lootuse, et ehk mõni tähtis firma teeb siia oma kontori või tootmise ja ehk mõni töötu poolakas- hispaanlane- kreeklane võtab vaevaks siin oma äri püsti panna.

    Eestis ei tasu praktiliselt mitte ükski asi rahaliselt ära. RB loob võimalused, mida täna pole ja mida täna ei saa kalkuleerida. Tartu-Tallinna vahel sõidab täna 4000 inimest.
    Mis takistab meil Lätist juurde hankimast nt 1000 üliõpilast? Täna saada Riia lennujaaamast tagasi Tallinna on praktiliselt mission impossible. RB annab võimaluse sõita kaugemale ja tulla kaugemalt, kui meie lennupark üldse kunagi võimaldama hakkaks.
    Oleks meil ainult tarkust näha suurt pilti ja oskust võimalused reaalsuseks muuta.

    mul on mõned tingimused ka.
    1. RB peab minema läbi Lõuna- Eesti (Tartu)
    2. RB võiks olla tehnoloogiliselt oma ( tänasest) ajast ees- näiteks otsi youtubest “Hiina rong, mis ei peatu”. See lahendaks kiiruse ja teivasjaamade probleemid. sellise investeeringu puhul miljon siia-sinna, on pisiasi. pole mõtet teha täna asja, mis valmis saades on üle-eilne päev
    3. RB -ga sama-aegselt peab valmima via-baltica, ehk siis korralik maantee Euroopasse.

  2. tavainimene said, on 23/01/2014 at 14:49

    Noh, see vulkaan purskas 2010 ära ja järgmine samaväärne tuhapilv võib tulla saja aasta pärast. Ma kaldun kahtlustama, et raudteed õhku lasta pole palju keerulisem kui lennukit alla tulistada. Ja raudteeühendus Euroopaga on meil ju tegelikult praegu olemas. Tundub ebatõenäoline, et NATO väed sooviksid meid kaitsma sõita tingimata otse Pariisist-Berliinist, mööda eurolaiust, ilma ümberistumiseta. Või et mõni töötu hispaanlane sooviks Tallinna sõita rongiga läbi Poola ja Leedu.
    Minu tavainimese-arvutuste järgi tuleks Rail Balticul ainuüksi Eesti piires reisirongide käigushoidmisele peale maksta nii umbes 30 miljonit eurot aastas. Et see rong Riiga ja edasi sõidaks, peaksid lätlased-leedukad samas suurusjärgus summasid peale maksma. Kas see laekub meile tänu paranenud ühendusele lisanduva rikkusena tagasi? (Selle raha eest ma paneks pigem rohkem lennukeid käima, sh Tartust.)

    Üliõpilased Lätist tulevad aga, ma arvan, siis, kui õpetuse ja elamise hinna-kvaliteedi suhe on atraktiivne.

    Siin on ka huvitavat lugemist.

  3. tavainimene said, on 23/01/2014 at 15:05

    Ega muud, kui tuleb asutada mingit sorti Raudtee Ehituse Rahva Aktsia-Selts. Võlakirjad, värgid — ma seda finantstehnilist poolt ei tunne. Siis saaks iga kodanik otsustada, kas rahapaigutus tundub perspektiivikas. Iseäranis annaks palju kindlust juurde, kui peamised otsustajad märkimisväärseid summasid isiklikku raha investeeriksid :)

    • Indigoaalane said, on 23/01/2014 at 15:10

      ma ju ütlesin, ära arvuta:) … nii ei saa midagi teha. ei koole, poode, lennuliine, apteeke, sularaha-automaate, haiglaid… kõigele maksame täna peale. Küsimus on prioriteetides.

      aga see RER AS on küll väga hea mõte:)

  4. tavainimene said, on 24/01/2014 at 09:05

    Tegelikult, kui need rööpad ja rongid valmistataks kõik Eestis kohalikust toorainest ja kohaliku tööjõuga ning vedureid paneks liikuma kohalik tuuma- või tuuleelekter siis oleks asjal nagu veel mingitki jumet
    (Sama on minu arust näiteks kaitsekulutuste protsendiga SKTst — kui meil olems mingi arvestatav kodumaine sõjatööstus, siis ei tunduks see nii valus.)

  5. Mnjah said, on 29/01/2014 at 10:47

    Mitte ainult rööpad ja rongid tulevad välismaalt, ka ehitajad tulevad. Praegust Eesti Raudteedki renoveerivad sakslased. Ehituse mõju Eesti majandusele on siiski olemas, muldkeha rajamisel saavad meie krusajuhid ja kopamehed kindlasti tööd.

  6. Mõtsik Kaaren said, on 06/02/2014 at 15:54

    Aga mina?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: