tavainimene

“Suvi sulab talvel”

Posted in * by tavainimene on 07/01/2014

Raamatukogutöötaja andis teada, et Kadastiku kaksikromaani teise osa lugemisjärjekord on esimesest poole lühem; see pidanuks mind vist valvsaks tegema.

Jah, paraku, minu meelest lippab autor lati alt läbi. Küsimus, miks vanemad mehed tihti tunnevad tõmmet nooremate naiste vastu — sellele on lihtne ühesõnaline vastus “menopaus”. Meestes on programm pidada atraktiivseks selgeid signaale viljakusest (suguküpsus, noorus, tervis, elujõud). Küsimusele, miks noored naised mõnikord tunnevad tõmmet vanemate meeste vastu, on ka lihtne vastus: sotsiaalne positsioon ning materiaalsed ressursid ehk labasemalt võim ja raha.

Selle pingevälja kirjanduslik kujutus jääb Kadastikul minu meelest vähemõõtmeliseks. Päeva- ja ajakajakalised kommentaarid rõhutavad seda veelgi ja mõned episoodid (“taverni eristab restoranist laudlinade puudumine”) on päris piinlikkuse piiri peal. Peategelases puudub õige intriig ja kõrvalliinid ähmastavad pilti veelgi. Milleks tuua sisse ebausutav (ärimoguli šantažeerimine lihtlabase alastipildiga) spiooniteema, kui see kuhugi ei arene? Ja patuta rasestuv Maarja kui üks imelik pisuhänd?

Noh, olgu, võib-olla pidanuks ma lugemist alustama ikka esimesest osast. Ja võib-olla tuleb veel kolmas osa, kus kõik asetub oma kohtadele. Ja võib-olla tuleb neljas romaan tagasivaadetega varasemasse aega, tegelaste professionaalse ja seksuaalse karjääri algusesse, küpseva eliidi esimeste kompromissideni võimu ja süümega. Ning lõpuks viies, mis ulatub otsaga poisiikka ja alateadvusse, mälu hämarate kardinate taha.

Aga praegu tundub küll kahju, et ilmselgelt andekas, informeeritud ja erudeeritud inimene raiskab aega vähenõudliku ajaviitekirjanduse tootmisele, samal ajal, kui MASER (Meie Ajastu Suur Eesti Romaan) on ikka veel kirjutamata.

P.S. Muide, sellest suurest romaanist. Võib-olla tõesti ei ole praegune ühiskondlik formatsioon oma tootlike jõudude ja tootmissuhetega enam sobiv selleks, et üksik loovisik nii vastutusrikast projekti ette võtaks. Katedraale ei kavanda ju ka enam ehitusmeistrid, vaid arhitektuuribürood; filmide puhul kulub kaasatud organisatsioonide tiitrites ära nimetamisele üha enam ekraaniaega. Seega tuleks välja kuulutada riigihange, mille tingimused soodustaksid kirjanduslike konsortsiumide teket, kus oleks ametis produtsent, loovjuht, tekstikirjutajad, toimetajad, konsultandid, testlugejad jts. Lähteülesande saab kindlasti vähese vaevaga kokku panna, kui viia läbi fookusgrupi intervjuu kümnekonna nimekama kirjandusteadlase, kriitiku ja kirjastaja seas. Ning viimase käivitava inspiratsioonisädeme võiks anda kodumaise idufirma loodud äpp, mis töötaks Rory jututäringute põhimõttel, aga märksõnadeks oleks “mets”, “talu”, “küüditamine”, “abielurikkumine”, “võim”, “veendumused”, “päevik”, “sünnitrauma”, “jääminek”, “kirikukell” jms.

4 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Bianka said, on 09/01/2014 at 10:26

    Esimese osa ostsin ma innukalt ära, sest Kadastik on mulle sümpaatne ajakirjandustegelane olnud ja põlvkonnakaaslane peale selle. Lugesin raamatu üsna ludinal läbi, see on minu jaoks päris hea näitaja, kui ei jää venima või lausa pooleli. Üht-teist täitsa meeldis, sest see et tutvustuses lubatud vanade meeste lohutamine noorte naistega polnudki nii valdav teema nagu kartsin. Aga nentisin endamisi, et arenguruumi kirjanikuna siiski on üksjagu ja lootsin, et ehk teine romaan tuleb sisukam. Kui aga kuulsin kriitikute ja muidu inimeste arvamusi, siis hakkas mulle tunduma, et Kadastiku teise romaani peale ma raha enam raiskama ei hakka. Sest see pole mitte parem, vaid nõrgem kui esimene. Aitäh sulle, et täiendavalt valgustasid, sest sinu arvamust ma usaldan. Eks panen kah enda kunagi raamatukogu järjekorda….

  2. tavainimene said, on 09/01/2014 at 16:09

    Olen usaldusest meelitatud, aga soovitan ikka endal vähemalt läbi lehitseda.

    Heheh, raamatutrükikodadel peaks olema selline tehnoloogia, mis võimaldaks panna sirvitava raamatu poes “juhuslikult” avanema autori või kirjastaja määratud kohast.

  3. Morgie said, on 14/01/2014 at 22:02

    Ära ütle, minu meelest Remsu “Kurbmäng Paabelis” on täiega Suur Eesti Romaan. Oleks see lihtsalt mõnes suures võõras keeles kirjutatud, siis oleks see juba ülemaailmne hitt. Ja Kallase “Kes tõttab öisele rongile” – oleks see võõras keeles kirjutatud, siis oleks selle järgi juba ammu kommertsfilm vändatud. Küllap mõne leiaks veelgi.

  4. tavainimene said, on 15/01/2014 at 12:03

    Hmm, peaks mälu värskendamiseks üle lugema.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: