tavainimene

Vaimuaadel

Posted in * by tavainimene on 30/09/2013

Postimehes lahkab teoloog Riho Saard küsimust, miks kristlus nii keeruliseks muutus. Minu vastusevariant: sellepärast, et inimkeel võimaldab lausungeid nagu “kolm on üks”, “sõna on jumal”, “narrus on tarkus”, “alandumine on ülendumine” jne jne (ning teatud tüüpi ajudes tekitab selliste asjade ütlemine ja nende üle targutlemine meeldiva kõditustunde).

Minu sellesisuline kommentaar kustutati Postimehest küll kiiresti ära, kuna see oli liiga silmnähtavalt pseudonüümi alt kirjutatud. Näib nii, et mõned pseudonüümid on võrdsemad kui teised. Võib-olla oleks pidanud varjunimeks võtma Risto Mehine?

Kommentaarides toodi veel välja mõte, et “tõeline kristlus on aristokraatlik”. No just. Kuivõrd aristokraat, see on teatavasti inimene, kes on isetult oma elu pühendanud teiste teenimisele. Säästmata selles raskes ja tänamatus töös, kui vaja, kantsikut.

 

 

13 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 01/10/2013 at 14:50

    see sinu pakutud vastus võiks küll seletada, miks kristlus keeruliseks muutus, aga ei seleta seda, miks just kristlus ja mitte islam -mis oli see, mida õigupoolest küsiti.

    A. räägib mul siin kodus, et kristlus on protoateism – paradokside abil tehakse selgeks, et transtsendentsest nagunii aru ei saa ja transtsendentsega ei tasu nagunii tegelda (“jumalariik on teie seas”, eks ole, mitte kuskil mujal) ja mis veel hullem, jumalikust perspektiivist täiuslikku elu ei suuda keegi nagunii elada (mistõttu ei või endale enam lubada rahuldust teisi jumala nimel kividega loopida).

    *

    Ega see aristokraatliku määratlus ortega-y-gassetlik ei olnud? noh, et eliit on see, kes nõuab endalt aina rohkem ja rohkem ja rohkem.

    • tavainimene said, on 01/10/2013 at 15:24

      Kas on ikka nii, et islam ei ole keeruliseks muutunud? Võib-olla me lihtsalt teame keerulisest islamist vähem kui kristlusest?

      Ortega eliidikäsitlus tekitab minus miskipärast judinaid. Eliit on kildkond, kes teenib kõrgemaid printsiipe. Kõrgemad printsiibid on need, mida teenib eliit. (Aga võib-olla on lihtsalt väljas jahedaks läinud.)

      “Aristokraatliku kristluse” allikas on siin.

    • nodsu said, on 01/10/2013 at 16:38

      Müstitsismi on ka islamis nagu kristluseski; aga kui kristluse keerukusi vaadata, siis intellektuaalsete keerukuste nautimine elab pigem muudes vooludes kui müstilistes.

      Väga asjatundlik ma ei ole, aga mulle on mulje jäänud, et kui müstikud kõrvale jätta, siis islami voolude vahelised lõhed on pigem poliitilised, noh, et kes milliseid usuisasid ja milliseid püharaamatuid tunnustab. nii mittemüstiliste sunniitide kui ka ši-iitide lähenemine tundub olevat pigem praktiliste küsimuste, ühiskonna korraldamise keskne. tülid pigem teemal “teie kaliifid on üldse valekaliifid” kui teemal “homousioon, mitte homoiusioon” või filioque.

    • nodsu said, on 01/10/2013 at 16:40

      a vbla seletab seda vahet põlvenmine: kristlus sündis hellenistliku judaismi kontekstis, kus askeetide ja müstikute kõrval käis ka suur intellektuaalne vaidlemine. islam sündis karjakasvatajate ühiskonnas, kes vast ületsiviliseerituse all hellenistlike juutidega võrreldavalt ei kannatanud.

    • nodsu said, on 01/10/2013 at 16:43

      (st islami sünnikontekst meenutas pigem vana testamendi varasemate raamatute aegset kultuuri, ega ka Moosese raamatutes logose ümber ei jahuta, vaid korraldatakse praktilisi küsimusi.)

    • Ramloff said, on 02/10/2013 at 12:51

      Eks neid kristlusele omandatud epiteete on palju. Minu jaoks on näiteks kristlus materialism, sest ta ei tegele sarnaselt budismile või muudele ida usunditele, mitte sellega, kuidas võimalikult edukalt maisest ja kehalisest eksistentsist eralduda (mitte mingil juhul tagasi sündida), vaid keskendub pigem ühiskondlikele ja maistele teemadele, eriti moraalile.
      Selle kirjutasin lihtsalt repliigi korras tõestamaks, et hinnang näitab sageli rohkem hinnangu andja kui hinnatava enda kohta.

    • tavainimene said, on 02/10/2013 at 13:18

      Ilmselt, jah, ütleb arvamus rohkem arvaja kohta. Mina olen just budismi rohkem materialistlikuks õpetuseks pidanud – tegeldakse praktilise kannatuste vältimisega ilma üritamata selgust saada, miks kannatamine on.

  2. nodsu said, on 02/10/2013 at 14:20

    ja mina arvasin, et budism ütleb, et kannatamine on sellepärast, et me elame eksituses.

    aga Ramloffi jaotus meenutab mulle Mälli oriendi-oktsidendi religioonijaotust. minale keskenduvad ja mina loobumisele keskenduvad usundid. kusjuures ma pole ka selle suhtes teab mis kindel – mina minetavaid müstikuid leidub de facto nii siin kui seal, ja samamoodi moraaliga sahmijaid.

    Aga skolastika on siiski kaunis kristlusespetsiifiline nähtus, see ei lähe õieti ei müstika ega ühiskonda korraldava moraaliusu auku.

    • nodsu said, on 02/10/2013 at 14:21

      (see-eest on skolastikal omajagu sugulust nt vanakreeka filosoofiaga, mis oli üldse religioonist kõrval.)

    • tavainimene said, on 02/10/2013 at 14:56

      Jaa, noo, inimene kannatab sellepärast, et ta elab eksituses, aga mispärast ikkagi üldse on (või siis ei ole)olemas/loodud/tekkinud kannatamine kui niisugune?

  3. nodsu said, on 02/10/2013 at 15:09

    ma ise ei tea eriti, aga sõbranna ep. (kes ütleb, et kui ta üldse mingi -ist on, siis budist) räägib umbes nii, et ega _päriselt_ ei olegi kannatamist, see on sellest, et me oleme asjadest valesti aru saanud. näiteks sellest asjast, et me oleme olemas. olemine kui niisugune ongi kannatus, aga olemine on illusioon, mitte päris, ja kui me sellest arusaamatusest üle saame, siis polegi kannatust.

  4. tavainimene said, on 02/10/2013 at 17:46

    Kui mina olen illusioon ja olemine on illusioon, siis kes või mis “on” see, kes/mis asjadest valesti aru saab ja seetõttu kannatab? Selle peale ütles Siddhartha Gautama vist, et “kui sind on tabanud mürginool, siis tõmba see välja ja ravi haava, mitte ära hakka uurima, kust see tuli, kes selle laskis ja miks”.

    • nodsu said, on 02/10/2013 at 23:03

      njah, see on küll mõnes mõttes praktiline, aga mitte selles tavalises ühiskonnaelu korraldamise mõttes, nagu sellest tavaliselt aru saadakse


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: