Õudus ja kergendus
Oh sa taevane vägi. Lugesin postitust ja kommentaare ning adusin kohutava mõtteselgusega, kuidas mul on vedanud, et ma käisin põhikoolis enne väikeste ja odavate videosalvestusseadmete massidesse jõudmist. Päris kindlasti oleks keegi oma telefoniga filminud, kuidas ma ripun kekaõpsi nõudliku halastamatu pilgu all ronimisköie küljes, üritan tulutult füüsikaseadusi eirata ja prantsatan lõpuks matile, samal ajal kui ümberringi kogunenud pealtvaatajad vastavalt oma tsiviliseerituse astmele naerda ruigavad või pihku itsitavad. Ja siis oleks see video YouTube’i üles riputatud ja selle all oleks olnud kommentaarid stiilis “omglol kes ripputas tihastele pekki kuubiku” ja “plz kill urself”.
tavainimene 
Tehnikal on hirmus jõud jah. Kusjuures häda selles, et inimesed ei taju seda mingi jõuna, millega peaks vastutus kaasas käima. Et kui su võimuses on kellegi juttu või kujutist või videosalvestist metsikus ulatuses levitada, siis on halvemal juhul su võimuses inimene ära tappa.
Aga mine tea, vbla on asjal ka teine külg – kui kasutajad ei taju, et see oleks mingi jõud, siis äkki millalgi kohanevad sellega ka (potentsiaalsed) ohvrid. Õpivad haigettegevat infot välja filtreerima, sest seda võib nagunii iga hetk, igast uksest ja aknast tulla.
Nodsu, mulle meeldib, kuidas sa seal triangli blogi sabas arutled. Olen sinu (ja sinu mõtteviisi) poolt!
Ignorabo – kah nõus.
Teiselt poolt on võimalik, et pekised rippuvad isendid on youtube ja muu internetiga palju paremad sõbrad kui sportlased. Ehk, laps, kes vanal ajal oleks olnud kiusamise subjekt, võib nüüd tehniliste skillidega hiilata ja väga popiks saada. Ei jaksa joosta? Aga oskad minecraftis ender dragoni tapmise masina ehitada? WOW!!!