tavainimene

“Lingvistiline mets”

Posted in * by tavainimene on 01/08/2013

Inimene vajab müüti ja jõudu, mitte tõde ja armastust! See võiks ehk kõlada hirmutavalt ning tuua silme ette tõrvikute ja lippudega relvastatud ning “Veri ja vägi!” skandeerivad ülesrivistatud massid — kui see poleks nii mänguline, ulatudes ulakusest ull’useni:

“Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille viljad küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, universumi mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp.”

“Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks — flegmaatilisteks ja melanhoolseteks. Nende eristamiseks soovitas Baer eestlasele esmalt hoolikalt otsa vaadata: kui esimeste nägu väljendab nürimeelset tuimust, siis viimaste oma pigem varjatud nördimust. (Kõik need, kes on pidanud kulutama aega lõppematuna näivatele koosolekutele, mõistavad, et Baer oli geenius.)”

“Meie pardleid, saumiksereid ja trollibusse ajavad õigupärast ringi tillukesed lõunamere elukad. Meie elamist valgustavad ja soojendavad ürgolendid. Põlevkivi pärineb ürgvetikatest ja muistsest mereplanktonist. Nii me elame jätkuvalt vanaaegkonnas, elul Eestis on salapärane paleosoikumi vari. Trollibussi kiirendusega kaasnev ürgheli pärineb ordoviitsiumist, nõnda see mõjubki otse seljaajju. Eesti Energia on oma olemuselt veidi geomütoloogiline institutsioon, maa-aluste mõistatuslik kuningriik.”

“Paljudele inimestele on auto ikka rohkem nagu pereliige, midagi sõnakehva onu- või tädipoja taolist. Eestlane on kas alati teel või pakib asju, selles mõttes on ta igavene rändaja. Auto on eestlasele tegelikult väga oluline, aga meile oleks tarvis täiesti teistsugust autot, millega saaks vedada nii lapsi, seapõrsaid, mööblit, kardulaid, ahjupuid kui ka kalleid soome külalisi. Eestlase auto peaks õieti meenutama rehetuba.”

“Muumitroll on omamoodi evangeelne tekst. Paljud Nõukogude lapsed, nende hulgas ka mina, kuulsid enne Jeesuse ristilöömist orava surnust ülestõusmise lugu muumitrolli-raamatust. See avaldas neile tohutut mõju. Orava asemel oleks võinud olla vahest isegi lendorav ja ta võinuks otse taevasse lennata, kuid Soomes on lendoravaid vähe ja nii ei saanud Tove Jansson neile ka ülemäära panustada.”

“Turistid ei hakka ilmselt mitte kunagi täielikult mõistma kultuuri, kus verise odra toppimises sea peensoolde nähakse midagi sügavalt rahvuslikku. Teisest küljest võib aga asja võtta ka nii, et verivorsti manustamine on kõige efektiivsem oma kultuuri tutvustamise praktika. Inimene, kes on ära söönud suure klassikalise rõngasse keeratud verivorsti, ütleb tingimata mõne aja pärast ÕÕÕÕÕ! Üks rõngastruktuur formeerub loomuldasa teiseks ja kas saab olla veel paremat näidet semiootiliste mudelite omavahelisest interaktsioonist.”

“Kui nüüd tõmmata mõtteline joon seenevaikuse keskpunktist naela otsa torgatud musta meekärjeni ja sealt ussini, kelle suust käib vilkalt välja kaheharuline keel, saame enam-vähem täisnurkse kolmnurga, just sellise, mille abil püüdis universumi saladusi lahendada arvumüstik Pythagoras. Haarates kinni salapärasest kolmnurgast, naaldume hoogu võttes tahapoole ja heidame selle otsapidi metsa, ise samal ajal hüpotenuusist mõlema käega kinni rabades. Nii lendab inimene maa kohal nagu puri, ja see isevärki elamus sulatab meid kokku maagilise teadvusega. Inimene lendab, pea ees, sisse keele kõikjalolevasse käändesse.”

*

Valdur Mikita “Lingvistiline mets” on erakordselt võluv — lausa sulavõi ja kärjemesi! — mütopoeetiline esseistika, mis, väikse kavala tulukesega silmanurgas, üritab tänapäeva eestlast ühendada meie ülikauge mineviku (Baltika ürgmanner kuussada miljonit aastat tagasi) ja sama kauge tulevikuga ning teadvuse ja olemise erinevate tasanditega.

Siin rõhutatakse müstika ja kehalisuse tähtsust. Inimene on eeskätt tegija, mitte mõtleja. Et suuta olla, vajame puhkust semiootilisest lärmist, vahendatud kultuurist — tähenduse vaigistamist. Et anda inimesele tagasi tema sisekõne maagiline jõud, on vaja selleks sobivat keelt. Arhailise inimese jaoks oli selleks loits, laul ja tants. Tänapäeva inimese jaoks on arendamata ressursiks sünesteesia ehk mitmiktaju.

Tehnoloogia võidukäik muudab maailma järjest keerulisemaks ja kultuuri järjest üheülbalisemaks. Jätkusuutlikkus peitub puhvris, reservis — perifeerias, metsas, võsas. Eestlaste keel ja kultuur, maa- ja metsalähedus ning animistlik-maagiline mõtlemine teeb meid keskmisest eurooplasest erinevaks ning selles on suur potentsiaal. Metsikut maastikku ning arhailisi oskusi tasuks alles hoida.

Eestlane võiks mõelda metsakeeles. Mets võimendab ajutegevust, kontaktis “suure tundmatuga” töötab teadvus kõige vägevamalt, metsaserval on sündinud Baeri, Lotmani ja Einasto ideed.

Meie keel ja kultuur koosnevad 85-90% ulatuses laenudest. Meie olemus ongi olemuse puudumine. Eesti kultuuri keskmes on tühjus. Kohanemisvõimes ning keskse kultuurilise narratiivi puudumises on mitte meie valu, vaid võlu.

*

Ega suurt kommentaariks öelda olegi. Mets mõjub tõepoolest teadvusele: tajud teravnevad, et õigeaegselt märgata ohtu (koopakaru, mõõkhammastiiger). Mina ise paraku suur metsaskäija ei ole, kuna mulle ei meeldi puugid, parmud, põdrakärbsed ja teised teadvusekiirendi bug‘id. Aga rahvusvaheline suurte mõtlejate Metsaakadeemia kusagil Järvseljal — miks ka mitte, suure külakiigega teadvuseseisundite teisendamiseks rütmilise liikumise läbi.

Sellele olen ka mina mõelnud, et eesti keele tore joon on eristada sõnu nagu “kriiks”, “krääks”, “kriuks” ja “kräuks”. Soome keeles on igasugu ad hoc sõnu vist rikkalikumaltki kui eesti keeles. Ma justkui oleksin hiljuti midagi selle kohta lugenud (väljenditest nagu “tulla tupsahti”), aga kuidagi ei meenu, kus.

Mis puutub Kalevipoja päritollu, siis leedu sõna “kalvis” (sepp) on ilmselt suguluses slaavi sõnaga “kovat” (sepistama) ja sealtkaudu miks mitte volgasoome tüvega kova/kõva. Nii et kalev võiks olla lihtsalt kõva, vägev, tugev. Aga!  Paneme tähele, et “kalavijas” on leedu keeles mõõk. Siit aimub inetu tõde. Kui leedukad olid juba omandanud pronksisepistamise kunsti, sattus üks nende mõõk lätlase kätte, kes otsustas eestlaste kulul kurja nalja teha. Ta marssis mõõka pea kohal keerutades üle Pedeli jõe ja ähvardas hämmeldunud ugalasi: “Kalavijas!” Meiemaa-metsarahvas oma rahumeelses naiivsuses arvas, et võõras esitleb ennast, ja seda nad juba teadsid, et lätlase jutul tuleb alati “s” lõpust ära võtta. Nii oligi sündinud Kalevi. Ehk siis Kalevipoja isa võis olla lätlasest mõõgamees. (Kui just … Ma pean silmas, et Kalevipoeg sündis ju juba pärast vana Kalevi surma. Kas me võime ikka põdura rauga autorluses surmkindlad olla? Võib-olla oli Soome Tuuslar juba mõnel varasemal Viro-matkal Lindale silma visanud? Teadmatu isatapp oleks üliväga eeposelik ja üpris tähendusrikas oleks, kui meie rahvusheeros oleks n-ö soomlase tegu ja lätlase nägu.)

*

Lõpetuseks sellest vaimustavast raamatust veel üks tsitaat, mis tasuks lausa korraliku käekirjaga salmikusse üles kirjutada ja maalitud sirelioksakesega kaunistada: “Kui rumalal on vaja õnne tohututes kogustes, et ennast õnnelikuna tunda, siis targa õnnelikkuse lävi on nii madal, et kõik asjad tekitavad temas õnnetunde.”

4 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. lendav said, on 01/08/2013 at 15:13

    Aaah, Mikita uus raamat, nüüd on mul uus siht silme ees, raamatupoodi!

    • Anita said, on 04/08/2013 at 08:54

      Isegi ihukarvad reageerivad sellele tekstile :) Tänan soovituse eest!

  2. […] järjekordset taskurätikut otsima). Aga raamat on muidugi puhas sulavõi ja kärjemesi, nagu kirjutas tavainimene – kes, nagu teada, on sellistes küsimustes […]

  3. zenman said, on 18/09/2014 at 18:50

    Raamat on muidugi hea. Kuid “tavainimene” ei peaks tegelema etümoloogiaiga. Selle võiks ikka spetsialistidele jätta.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: