tavainimene

Tere, kevad!

Posted in * by tavainimene on 07/04/2013

Mulle on kingitud viimastel aastatel erinevate inimeste poolt väga mitu sammulugejatloendajat.  Hakka või selle põhjal midagi arvama. Suurem jagu neist (loenduritest, mitte kinkijatest) on olnud üsna lihtsad ja mitte eriti töökindlad mudelid, mis on viimaks ikka vöö küljest lahti tulnud ja ära kadunud või sahtlipõhja seisma jäänud. Ma umbes tean, et ma kõnnin päevas keskmiselt viis kilomeetrit ja mis seal ikka rohkem lugeda.

Eelviimane mudel oli sihuke edevam. Too mõõtis lisaks sammudele ka läbitud vahemaad ja kulutatud kaloreid ning näitas keha rasvaprotsenti. Kasutusjuhendi järgi otsustades justkui mingil elektrijuhtivuse meetodil (“vajutage pöialdega 5 sekundi jooksul”), aga selles ma julgen vintske tarbimisskeptikuna kõvasti kahelda. Mul on tõsine kahtlus, et tegelikult arvutab vidin selle protsendi välja kasutaja enda sisestatud soo, pikkuse ja kaalu põhjal. Samas ei ole ma ka nii kõva skeptik, et välja mõelda eksperiment, millega masin n-ö vahele võtta. (Vahemärkus: nii kõva skeptik olen ma siiski, et mitte uskuda väidet, nagu muudaks klaasi põhjale joonistatud elulill vee tervislikumaks või nagu teeks korallkaltsiumiga rikastatud vesi vere pH tasemega midagi muud kui tavaline kaltsiumirikas kraanivesi, mis teekannu katlakivi tekitab.)

Minu viimane sammuloendur on eriti lõbus. Sellesse on eelsisestatud Ameerika juhtivate tervishoiuspetsialistide soovitatavad nädalased liikumiseesmärgid. Kui seitsme päevaga 20 metabool-treeningühikut täis saad, tekib ekraanile juubeldades käsi lehvitav kriipsujuku. Seda nalja ma lihtsalt pean oma silmaga nägema. Õnneks tundub, et eesmärk on täiesti jõukohane: eile käisin korra toidupoes, täna tegin väikse jalutustiiru Ihaste teel ja mul on praktiliselt pool nädala normist täis. Vaesed ameeriklased.

Kergliiklustee oli paremas seisus kui ma kartsin. (Vaat ei pane koma siia.) Asfalt on suuremas osas  kuiv, ehkki killuga kaetud. Ainult suure truubi järel puude vahel oli sadakond meetrit lumine ja jäine ning viimane sada meetrit enne lõppu on suurte teetöömasinate poolt porile aetud. Mõistlik ongi enne seda tagasi pöörata. Nägin kokku umbes kuut-seitset tervisejooksjat ja samapalju kepikõndijaid. (Viimastest täpselt 100% kasutas rangelt võttes keppe valesti, st lohistas neid järel või toksis niisama asfalti, mitte ei tõuganud sammule hoogu.)

neli kuldnokkaLõokesi ei kuulnud. Kaks varest ehitasid innukalt pesa. Ja ühe puu otsas istus neli kuldnokka, kelle laul ei kõlanud mitte nagu juubeldav kevadeülistus, vaid nagu kahe abielupaari nääklemine, kui nad on lennanud kaugesse kuurorti ja avastanud, et seal on üleujutus ja üldstreik.

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. Bianka said, on 07/04/2013 at 17:20

    See viimane võrdlus oli viimase peal ehk võrratu! :P

    Mina oma kõndimistiiru käigus jälle avastasin seda, et hiljem ehitatud kergliiklustee on parem. Nimelt laiutasid vanema tee peal lohukohtades veeloigud, aga uuem oli tehtud kuidagi nii, kas kaldu või kumer, et sulavesi oli sealt ära voolanud. See asjaolu andis lootust, et üldse meie elu läheb aina paremaks ja vigadest õpitakse :D


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: