tavainimene

Parameditsiin

Posted in * by tavainimene on 01/04/2013

Postimehes oli artikkel, kus hurjutati kiirabi “kuldkliente”.

Nojah. Aga ütleme, et te elate Antslas. Olete sihuke keskealine ja keskpäraste näitajatega kodanik. Ja reede õhtul kell kümme tunnete äkki hingamisraskusi, pulss muutub ebaühtlaseks, tekib peapööritus ja külm higi. Võib-olla on see paanikahäire. Aga võib-olla on infarkt?

Perearsti mobiiltelefoni numbrit teil arvatavasti ei ole ja ega ta sel kellaajal ei vastaks ka. Või kui vastaks, siis nähvaks, et telefoni teel panevad diagnoose ainult Pendli-Uunod.

Apteegist võiks ju küsida Validooli, aga apteek on kinni. Lähim valveapteek on Võrus. Lähim ööpäevaringne arstiabi üleüldse on Võrus, kuhu on 40 kilomeetrit. Autorooli istuda nagu ei julge. Sõbrad on kas Soomes või purjus. Prognoositav 80eurone taksoarve ei mahu eelarvesse.

Ikka helistad lõpuks kiirabisse. Eks nad umbes tunni pärast jõuavad kohale ka. Mõõdavad vererõhku, teevad EKG ning otsustavad, et infarkti ei ole. Soovitavad pöörduda esmaspäeval perearsti poole. Ning sõidavad minema, kirudes tobedaid hüpohondrikke, kes ei tee vahet eluohtlikul ja mitte-eluohtlikul seisundil.

Aga kuidas siis tegelikult peaks olema ja mida tegema?

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. Pets said, on 03/04/2013 at 08:25

    Tuleb lihtsalt vähem juua


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: