tavainimene

“Globaalpohmelus”

Posted in * by tavainimene on 19/02/2013

Lugesin Kaupo Vipi “Globaalpohmelusest” umbes kolmandiku läbi ja lõin raamatu plaksuga kinni: aitab! Mulle aitab teadmisest, et selleks ajaks, kui väljaheide ventilaatorisse jõuab, tegelen mina loodetavasti juba karikakarde upitamisega.

Lugu lühidalt järgmine: majandusareng ja inimeste heaolu tase sõltuvad kasutada olevast energiasisendist. Inimene > veoloom > kivisüsi > nafta. Lõpmatu kasv on loodusseadustega vastuolus. 20. sajandi teisel poolel arenenud läänemaailmas nauditud elatustase oli odavast naftast toituv ajutine anomaalia. Odav energia võimaldas pidada ülal ühiskonna struktuure ja süsteeme, mis võimaldasid äärmiselt keerukat ja ulatuslikku globaalset tööjaotust, mis omakorda võimaldas massiliselt kättesaadavaid odavaid kaupu ja teenuseid.

Nüüd, kus odavalt kättesaadav nafta on ammendunud ning iga järgmise barreli kättesaamiseks tuleb rohkem raha/energiat kulutada, lõpeb ka kasv. Täpsemalt, kasvamist jätkavad hinnad, aga mitte sissetulekud. Igal aastal peab enamik inimesi varasemast natuke kiiremini jooksma, et paigal püsida. Rohkem töötama, rohkem maksma, vähem tarbima. Mingil hetkel on jooksjatel võhm väljas ja läheb mässuks. Kui ei jõuta enam ülal pidada mitteproduktiivsete korraldajate-koordineerijate-vahendajate armeed, variseb kokku rahvusvaheline tööjaotus. Hõõglambitehasesse ei jõua enam ei volframniidid ega hõõglambitootmismasinatele vajalikud mikrokiibid jne. Sivilon kaputt. Ees ootab naasmine tööstusrevolutsiooni eelsesse ajastusse, ainult uueks tõusuks pole kusagilt enam energiat võtta — maapõu on tühi.

Taastuvenergiale, nagu selgub, ei maksa eriti loota. Et tuulest või päiksest üks vatt kätte saada, tuleb esmalt poolteist vatti kulutada. Fusiooni ja igasugu tokamakkidega kipub olema sama lugu. Ei ole odavat lahendust. Kui oleks (stiilis “assa mait, tuli lihtsalt valge juhe sinise klemmi alt punase alla ühendada!”), oleks see juba tehtud.

Saabuva pimeduse palge ees ei ole suurt midagi teha. Varusid soetada? Aga, palun, mida? Kuld ei kõlba süüa, naftatünne ei suudaks me oma tugevamate naabrite eest kaitsta. Isegi hästi, et me oleme suhteliselt vaesed ja vintsked, lähedalt tuttavad koriluse ja algelise maaviljelusega. Rahvaülikoolid peaks veel hakkama korraldama kursusi “Kuidas valmistada pajukoorest aspiriini” jts. (Hmm, huvitav, kui kaua püsivad uusmetsluse ajastul sellised raamatutarkused nagu “katku levitavad rotikirbud”?)

Esimesi märke uuest normaalsusest võib siin-seal juba näha. Käsitsi valmistatud nahksaabaste paar maksab keskmise töölise kuupalga — umbes nii see esimesel keskajal ehk olla võiski. Valitsuse plaan legaliseerida väikeulukite vibujaht on ka enam kui asjakohane.

Minu lemmikprojekt on aga Eesti Rahva Muuseum. Ma loodan, et see saab olema minimaalse entroopiaga, hermeetiline ja metslaste rünnete eest efektiivselt kaitstud varamu, mille maa-alustesse hoidlatesse toimetatakse varjule ka geenipank. Nii et kui Aimajad või Klingonid ükskord saabuvad, on neil muuseumi talletatud rahvas kenasti riiulist võtta.

19 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 12:43

    Pean tunnistama, et ei ole enne näinud nii head ja vaimukat üldistavat kokkuvõtet oma raamatust. Tekkis tahtmine (lohutuseks?) märkida, et meil siin põhjamaal ei ole perspektiivid siiski päris olematud, kui saaks ühiskonda pisutki ette valmistada. Kui korraldada planeeritud taganemine paanika ja kaose ennetamiseks. St ei tasu ju karikakarde upitamisele enneaegu keskenduda. Eriti veel nüüd, kui isegi vibujaht legaliseeritakse :) Parimat võimalikku soovides, Kaupo.

  2. tavainimene said, on 20/02/2013 at 13:31

    Tänan, lohutus kulub igati ära.

    Seda planeeritud taganemist ma siiski väga hästi ette ei kujuta. Kogukonna rahumeelne koostöö toimib, ma kardan, niikaua, kui keegi pole otseselt näljas. Kui talvele vastu minnes on sada suud ja kott kartuleid, siis sinna see koostöö lõpeb.

    Täitsa huvitav oleks lugeda detailsemaid stsenaariume: missugust tehnoloogist taset ja ühiskonnakorraldust miljon eestimaalast meie kasutada olevate ressurssidega säilitada suudab. Elukutselised sümfoonikud-filharmoonikud, soovolinikud, suhtekorraldajad jts kaovad ilmselt kiiresti. Surmanuhtlus taastatakse, vangidele kehtestatakse sunnitöö. Vanurite ja haigete eutanaasia muutub igapäevaseks. Aga kui mitu puugaasil töötavat traktorit me suudame ehitada ja käigus hoida, kui kõigilt olemasolevatelt vrakkidelt on varuosad juba ära kasutatud? Kuidas on elektrijuhtmetega? Mikrokiipidega?

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 14:36

      Jah, ega see protsess kerge olla ei saa. Aga inimesed võivad ohuolukordades, oma ja järeltulijate elu säilitamiseks, sageli ennastületavaid tegusid korda saata. Kui kogukond suudab organiseeruda ja olukorra endale teadvustada, siis on selle liikmeil eraldivõetuina maksimaalseim võimalik tõenäosus saabuvat kaost üle elada. Meieni on uduselt jõudnud ka mõni näide taolisest elukorraldusest. Näiteks Ruhnu saare kogukondlik elukorraldus enne II ilmasõda. Riigiinstitutsioonid ei suuda kindlasti üle elada komplekssuse järsku kollapsit. Vähemalt pole seni suutnud, ühegi varasema analoogilise sündmuse käigus inimkonna ajaloos. Enamus teoreetikuid on veendunud, et põhirõhk igasuguses elu korraldatuses langeb seetõttu mikrotasemel territoriaalselt nö rohujuure tasemel organiseerunud ühendustele – mõned külad, mingi vald, saar, väikelinn jne – lähtudes geograafilisest asendist, eelkõige aga kaitseparameetri organiseerimist võimaldavast maastiku eripärast.
      Tänases mõttes mõistetuna teeb humaansus küll ilmselt vähikäigu. Traktorite või elektri peale ka ilmselt loota ei tasu. Kui ajaloo reeglid endiselt toimivad, hakkame nägema järjest sagenevaid häireid kommunikatsioonide ja taristute töös ammu enne lõpplahenduse saabumist, hoolimata neid süsteeme haldavate institutsioonide asumisest kõigi aegade tehnilisel tipptasemel. Energianappuses süvenev moraalilangus, korralagedus ja kuritegevus koos korrakaitse lagunemisega nullivad tehnilised taristud ja varustusliinid ära, hoolimata nende tänasest tasemest. Kõigiks neiks arenguiks peab kogukond suutma end ette valmistada. Samal põhimõttel, nagu talveks kartulit varutakse ja see konkreetsetes oludes säilimist tagaval moel kõrvale pannakse. Muidu tuleb tõesti nälg. Või tuleb (suurematest linnadest) mingi aktiivsem kogukond (või bande) ja konfiskeerib need varud – neil ka võib olla omad lapsed-naised toita.
      Selleni, et tekiksid taas mingid riike või feodaalomandeid meenutavad komplekssusastmed, läheb ilmselt min põlvkonna jagu aega. Umbes nagu Lääne-Rooma lagunemise järel. Aga kokkuvõttes, paradoksaalsesl moel, võib inimeste elu muutuda hoopis täisverelisemaks, eneseküllasemaks, teadlikumaks, omaenda elu ja ligimesi väärtustavaks. Näiteks kaovad kindlasti mitmed tänased põhimured – et inimestel on igav või tervis kannatab liigsöömise al vmsl… Pole halba ilma heata :)
      Selle tõenäolise tuleviku korraldamise kohta on päris palju huvitavat materjali olemas. Proovin seada kokku järje “Globaalpohmelusele”, mis võiks siis loogiliselt olla “Lokaalravitsus” ehk. Liiga palju on etteheiteid, et näe, kõneled saabuvast hädast ega näita, milles võiks väljapääs seisneda. Õige kriitika muidugi. Moodne inimene kipubki ootama valgustusajastule omaseid juhiseid kõrgelt ja kaugelt või vähemalt kelleltki “teadjalt” või enamusevalitult. Selle asemel, et ise tegutsema asuda. Proovida naabrite, sõprade, tuttavatega nõu pidada. Muidugi, kardetakse, et kui hakata “autoriteetse” toeta sellist umbluujuttu ajama, peetakse napakaks. Hirm lolliks jääda/nimetatud saada, üldse hirm olla massist teistmoodi, on tihti nii suur, et kõik muu takerdubki selle taha. Paraku. Aga seda ei saa inimestele süüks panna…

    • tavainimene said, on 20/02/2013 at 14:44

      Ega määramatuse olukorras väga pikalt “ette tegutseda” ei saa. Kui praegu kohe lapsed koolist ära võtta ning panna soomaagi sulatamist ja vibujahti harjutama, ei pruugi see tagada nende geenide edukat edasikandumist kesklühikeses perspektiivis.

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 14:53

      Õige jah. Küll aga saab moodustada kogukonna või tuumiku, mille raames asjadest ühtmoodi aru saadakse ja seetõttu õigel hetkel kiirelt organiseeruda suudetakse. Luuakse vähemalt võimalus hakkama saada. Vastasel juhul näib geenide edasikandumine juba ette kindlalt välistatud.

  3. planeet said, on 20/02/2013 at 15:48

    milleks üldse muretseda oma geenide edasikandumise pärast? valmistuda viimseks võitluseks ja ellujäämiseks?
    inimkond ja selle säilimine ei ole mingi väärtus planetaarses kontekstis

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 16:08

      Refleksid…

    • tavainimene said, on 20/02/2013 at 16:12

      Kust sa tead, et inimkond pole mingi väärtus? :)

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 16:26

      Väärtus on mingist eesmärgist lähtudes antav hinnang. Kui loodusel/kõiksusel oleks Hegeli stiilis teleoloogiline eesmärk, siis võib olla, et oleks mingi väärtus ka inimkonnal. Mina seda ei tea, ja ei saa ilmselt kunagi teada. Vahest Kõiksuse Looja teab, kui ta olemas on. Ma ei saa selleski kindel olla. Võin ainult uskuda. Ja võin loota ja armastada… Teistele seda peale sundida ei saa ja selleks refleksid mind ka ei sunni. Enese (ja geenide) säilitamiseks aga küll. Raamatu kirjutamise mõte oligi ainult see, et asjade teadvustamise kaudu tõsta ühtlasi iseenese geenide śansse – ma vähemalt arvan nii. Lihtsad refleksid loovadki üldkokkuvõttes väärtusi/väärtushinnanguid sellele, kes neid tajuvad – ei midagi muud.

  4. Mihkel Kunnus said, on 20/02/2013 at 16:34

    Tore sissekanne, jah.
    Aga ajakirjandus on “GP” kohalt küll kummaliselt vait olnud… hakka juba või teadlikku ignoreerimist kahtlustama

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 16:57

      Võid küll täitsa julgelt kahtlustada. Isegi üks Rooma Klubi Eesti haru liige on mulle öelnud, et ei ole mingit mõtet laiemaid masse toimuvast informeerida. Et niikuinii sellest mingit mõistlikku tolku ei ole, pigem vastupidi. Poliitikud lihtsalt keelduvad teemast avalikult kõnelemast, kuigi mõned on (minu jaoks) hämmastavalt teadlikud olnud. Seega loomulikult ei ole oodata vastukaja ka massimeedias. Teatav kontrolli ja enesetsensuuri udune segu siiski valitseb meie kommertskanaleis. Aga eks näis…

  5. Punane Hanrahan said, on 20/02/2013 at 17:01

    No&h, minu jällegi arvan sarnaselt kommenteerija planeedile, et inimkonnal väärtus puudub, iga inimene eraldi vb ju enda jaoks mingi väärtuse välja mõelda, mis inimkonnal justkui on, aga konsensust ses osas pole. Mdgi pole konsensust ka inimkonna väärtusetuse osas, aga et suhtun Globaalpohmeluses kirjeldatusse fatalistlikult, siis pakub mulle väikest lohutust hetkel, kui ma nälga surema hakkan või mõni jõuk mind toiduhankimise vms. eesmärgil maha lööb, teadmine, et ega inimkonnal ega ka minu elul eraldi tglt. mingit väärtust olnudki:)

    • Kaupo Vipp said, on 20/02/2013 at 17:21

      Ma siiski usun, et sa ei suuda jääda, käed rüpes ja klaasistunud pilk silmis, pealt vaatama, kuis sinu nt pere maha notitakse. Isegi kui nende eksistentsile mingit tõestatavat filosoofilist mõtet või õigustust ei oska leida. Või kuidas?

    • nodsu said, on 20/02/2013 at 23:37

      maidea nüüd, ma arvan, et väärtustest rääkimine võikski jääda inimeste asjade piiresse ja sel juhul pole mõtet rääkida, et “planeedi seisukohast pole inimestel väärtust”, kui me just antropomorfismi ei libise (isegi väärtus “planeedi elurkond on tähtsam kui inimkond” on inimlik väärtus). Pole põhjust arvata, et planeedil on mingid väärtused, aga on põhjust arvata, et inimestel on.

      Isegi pisukesi konsensusi leiab, ega nad ei pea sul globaalsed olema.

  6. Mnjah said, on 20/02/2013 at 18:09

    Ameeriklaste leiutatud prepparlus on nüüd meie maile jõudnud?

  7. tavainimene said, on 20/02/2013 at 19:39

    Meie mailt ta pole osaliselt veel ära kadunudki. Metsataludele pole nädalane elektrikatkestus mingi teema; küllap saaks hakkama ka pikemalt. Vesi on kaevus, puud metsas ja kartul keldris. Noh, sool saab otsa, see on jamasti.

    Ameeriklaste õpetused jäävad pahatihti poolel teel pidama. Mis on kasu tuulegeneraatori valmistamise oskusest, kui vajalikke juppe pole enam kuskilt saada. Õppige parem kohe lambarasvast küünlaid valama jms.

    Muidugi oleks inimlikult kena panna asjale positiivne spinn. Et tulevikuühiskonda ette kujutades ei kerkiks silma ette mitte niivõrd nälg ja tapatalg, kui haljas laanes lõbusa lõkketule ääres oktoobriõlut kummutavad ja hirvepraadi vitsutavad vahvad vabatmehed vms.

  8. nodsu said, on 21/02/2013 at 03:02

    Positiivsed spinnid ja “pole halba ilma heata” meenutas seda:

    “Whatever the privations of this world were, she went to sleep every night profoundly grateful for the fact that whatever she had to face in the morning it wouldn’t be a hundred almost identical photographs of moodily lit tubes of toothpaste.”

  9. planeet said, on 21/02/2013 at 15:33

    ainult inimene, kes on välja mõelnud väärtuse kategooria, ise arvabki, et tema eksistentsil on mingi väärtus ja planeedil, universumil ei ole või me ei tea seda ja anult enam või vähem antropomorfne looja teab…
    ainult inimene üritab enda reflekse ja instinkte kaunistada “filosoofilise” vahuga, veelgi hullem, mingi moraalse ja eetilise eesmärgiga
    tunnistagem, et oleme pelgalt biomass, kes tegutseb intsinktide ajel ja reflektoorselt reageerib välistele stiimulitele, kes on endale lohutuseks välja mõelnud hinge ja vaimu jne, kelle kultuurkiht on hirmus õhuke ja kerge purunema väiksemagi kriisi puhul
    kosmilises plaanis pole mingit vahet, kas ühel planeedil on biomassi rohkem või vähem, veel vähem, mis olekus see orgaaniline mass seal on ja kas üldse on
    inimene hindab enda väärtust hirmsasti üle, olles välja mõelund looja, kes võttis vaevaks teda luua… ja püüab kaunistada oma ellujäämisinstinkti mingi kõrgema moraalse vastutusega

    • Kaupo Vipp said, on 21/02/2013 at 18:53

      Absoluutselt nõus…aga mida see “taedmine” muudab?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: