tavainimene

“Jakubijani maja”

Posted in * by tavainimene on 29/01/2013

Alaa Al-Aswani “Jakubijani maja” kohta ütleb kirjastuse lühitutvustus, et kasutades eri ühiskonnakihtidest pärit tegelasi, käsitleb autor Egiptuse ühiskonna vastuolulisi teemasid. Noh, minu meelest oli neid vastuolulisi teemasid (korruptsioon, Lääs vs islam, naiste olukord, geid) ühe romaani jaoks liiga palju. Kõikidest libiseti üle, aga ühtki ei avatud kirjanduslike vahenditega sügavamalt. Publitsistlikul tasandil kujutame me ju seda, kuidas eduvõimalusest ilma jäetud ja ühiskonnas pettunud noored vihased mehed džihaadivärbajate saagiks langevad, üldjoontes ette niigi.

Stilistika tundus võhikust lugejale üpris traditsioonilises araabia jutuvestja laadis. Ühest arvustusest lugesin, et romaan olevat meisterlikult üles ehitatud ruumilise struktuuriga — katus, maja, tänav, linn, riik. Mina seda meisterlikkust omal käel kahjuks ei avastanud, üldine eksootika jäi domineerima. Huvitav oli lugeda muidugi, aga rohkem antropoloogilises mõttes.

Romaani üks tegevusliin on sellest, kuidas vana elupõletaja, napsu- ja naistemees päästab täbarast olukorrast noore süütu neiu, kellest saab talle õnnelik armunud mõrsja. Miskipärast tundus, et autorile on see kuidagi eriti südamelähedane olnud — et nagu lootustandev teetähis omaenda vanaduspõlve või nii. Ja see viis nukrale mõttele, et pealt seitsmekümnene naine ei looda vist küll naljalt enam kellegi kõhus liblikaid lendama panna, ei Egiptuses ega Eestis. Oh jah. 

4 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. bunsen_lamp said, on 29/01/2013 at 23:35

    Veel nukram on mõelda, et näiteks Eestis on tohutu hulk inimesi, mehi ja naisi, kellel ei ole ka kahe- ja kolmekümneselt lootust kellegi kõhus liblikaid lendama panna.

    • tavainimene said, on 30/01/2013 at 08:57

      Kahekümneselt vist ikka usutakse ja kolmekümneselt vähemalt unistatakse? Traditsiooniline moraalipedagoogika on ju teinud nii suuri jõupingutusi, panemaks neid uskuma, et võid olla umbkole ja kottkohmakas, aga kui oled lahke ja virk, siis leiad varem või hiljem oma eluõnne.

  2. Mõtsik Kaaren said, on 30/01/2013 at 08:43

    Kuna ma võtan kangeid rohte (AD-d ja valuvaigistid) ja seetõttu töövõime nimel pidevas teatavas nirvaanas olen, siis liblikate teemal saan ainult inimestele nende kurbuses ja haavatavuses kaasa tunda…
    Oleks aeg hakata kypsetama ylemaailmset revolutsiooni patriarhaadi (sh dzhihaadi) kukutamiseks ja naiste (kes kannavad edasi elu ja kelle viletsus mõjutab alati kogu yhiskonna käekäiku palju rohkem kui eelisõigustatud meeste ajutine raske olukord – ega paljudes yhiskondades on naistel võimatu oma olukorra parandamiseks ise midagi ette vtta)
    Elan omaenda maailmas ja see, mis ymberringi toimub, tundub järjest tasakaalutum, ebaõiglasem ja nõrgemaid alavääristav, sh yhtedele sisutuid, kunstlikke eeliseid jagav. Antud raamat tundub sarnaselt miljonite omataoliste teostega seda olukorda ainult põlistav.
    (Piirdun täna ainult selle lyhikese ja vaoshoitud kommentaariga sel laial ja tähtsal teemal)

  3. Mõtsik Kaaren said, on 30/01/2013 at 08:46

    /naiste olukorra parandamiseks vähemalt elementaarsete inimõiguste ja mingigi turva osas, teades, kui sitasti neid harimata maailmanurkades koheldakse (aga ka meie kuldsetes heaolu-õhtumaades on soopõhine diskrimm ja vägivald siiski silmatorkav)/


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: