Tuulekülvaja
Sattusin eile loengule, kus räägiti sooteemadel (gender).
Meeste ja naiste bioloogilised erinevused piirduvad kehaga. Ajutegevuse ja psüühika erinevused, kui neid üldse on, on ühiskonna poolt kujundatud. Miljonite väikeste signaalide kaudu annab ühiskond tüdrukutele teada, et nad peavad olema ilusad, õrnad, hoolivad ja leplikud, tulevased emad ja koduloojad. Miljonite väikeste signaalide kaudu annab ühiskond poistele teada, et nad peavad olema tugevad, julged ja ettevõtlikud, tulevased pere ja kodumaa kaitsjad, juhtijad ja arendajad.
Nojah, siiamaani asi ilus. Edasi kaldus jutt kasvatusele.
Poiste statistiliselt suurem ebaedukus koolis ei tohi tähendada, et kooli tuleks muuta poistesõbralikumaks (rohkem võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks, rohkem vägivallavaba võistluslikkust, rohkem elulähedust ja praktilist tegevust). Vastupidi, poisse tuleb muuta koolisõbralikumaks — õpetada neid kuulama ja hoolima, teistega arvestama. Tüdrukuid tuleb julgustada arvamust avaldama, sõna võtma, ennast kehtestama. Ei tohi tekitada suhtumist “kui poiss langeb välja, on kool süüdi; kui tüdruk langeb välja, on tüdruk süüdi”.
Hmm, minu meelest ei ole meie kool veel sinnamaalegi jõudnud, et püüda olla poistesõbralikum. Või on? Kas võiks olla või peaks olema, kui see päästaks mõned noormehed väljalangemisest, harimatusest ja sotsiaalsest allakäigust, isegi kui vajalik ressurss tuleb tüdrukute arvelt? Kas suurem ühiskondlik probleem on see, et naised ei jõua doktorantuuri, või see, et poisid ei jõua gümnaasiumisse? Meeste kõrgem palk isegi madalama hariduse juures on neile piisav ja ülearunegi hüvitis?
Laste jagamine lasteaiarühmadesse ja algklassidesse nii, et poisid oleks aasta vanemad kui tüdrukud, pole mõistlik, sest kõik poisid pole sarnased ja tüdrukud pole sarnased; lähtuda tuleb iga lapse eripäradest. Samas, kompensatoorse pedagoogikaga peaks õpetama tüdrukutele matemaatikat ja poistele lugemist, välistamaks eelarvamuslikul suhtumisel põhinevaid arengupidureid (“tüdrukud ei peagi matat jagama”).
Aga kui pole sarnased, siis oleks ehk korrektsem, et matemaatikas aeglastele (soost sõltumata) õpetatakse süvendatult matemaatikat ja lugemises aeglastele lugemist?
Naiste palgad pole madalad mitte sellepärast, et naised vähe palka küsivad, vaid sellepärast, et ühiskonnas valitseb ootus, et naised ei tohi palju palka nõuda. Meeste eluiga on lühem, sest meestele on omane riskikäitumine.
Mitte et ühiskond ootaks neilt riskikäitumist? Kui naistel on halb, on ühiskond süüdi, kui meestel on halb, on mehed süüdi?
Tänapäeval pole enam töid, mis nõuaks olulist füüsilist jõudu. Ehituses on palgad kõrgemad kui õmbluses, sest ehitust peetakse meeste alaks, õmblemist aga naiste alaks.
Võib-olla on asi vähemalt osalt ka selles, et ehitust on keerulisem Bangladeshi üle viia kui õmblustööstust?
Naised pole ühelgi alal meestest vähem võimekad. Naised võivad vabalt edukat karjääri teha ka kaitseväes, näiteks küberkaitses või tagalateenustes.
No aga miks me selle viimase ukse taga seisma jääme? Miks mitte öelda välja, et “naine on võimeline tapma sama pädevalt kui mees”?
*
Lõpuks hakkas õudne. Kui keegi kirjutab, et feminatsid ja zoovolinikud tahavad loomuliku maailmakorra maha lammutada ning mehed ära kastreerida, siis ma õiendan vastu, et võiks üle saada mammutiküttide ajastu soostereotüüpidest ning kehtestavamate naiste ja hoolivamate meeste ühiskond oleks kõigile elamiseks meeldivam. Aga kui keegi räägib, et mehelikkus ja naiselikkus tuleb dekonstrueerida, siis hakkan ma vihaselt nohisema ja teatan, et mina pole valmis loobuma ettekujutusest, et emal on lapsega erisuhe ja ohtliku füüsilise ründe korral peavad mehed esimesena sellele vastu astuma.
Ei ma taha nii, ei ma taha naa. Mida ma siis tahan? Kas pole ilmne: ma tahan vaielda. Lihtsalt hasardi pärast tarka panna, musta valgeks maalida, segadust külvata, meelehärmi põhjustada. Ma olen Anonüümne Netikommentaator.
See pole just meeldiv äratundmine. Püüan mõnda aega rohkem mõelda ja vähem öelda.
tavainimene 
Mina nimetan end julgelt feministiks, aga ma näen probleemi juba esimeses lõigus. Esiteks tekib mul siin tugev paralleel 20. sajandi algusega, kus üritata kohustuslikus korras tõestada, et bioloogilised erinevused on olemas ja naine pole mitte ainult erinev, vaid kehvem – nüüd üritatakse tõestada, et mitte mingeid erinevusi peale väliste ei ole. Tekib kohe küsimus, et mis neid väliseid erinevusi tekitab? No et kui hormoonid mõjutavad seda, et naistele kasvavad rinnad ja meestele kasvab peenis ja hiljem habe, kas siis on tõesti sada protsenti välistatud, et ÄKKI nii tsipakesekesekene mõjutavad need hormoonid ka midagi muud? Teiseks on inimene imetaja. Ma olen umbes sada aastat koera omanud ja teiste koeri lähedalt näinud, sest ma olen aktiivne koeraomanik – emased ja isased on erinevad. Sõber on farmer ja, uskumatu lugu, väidab, et pullid ja lehmad on ka tiba erinevad. Artiklitest loen, et orangutangidel ja šimpansidel on ka isased agressiivsemad – kas neid ka ühiskond mõjutab ja klaaslagi on emastele takistuseks või on ehk siiski mingil määral põhjuseks ka näiteks testosterooni tase? Või on inimene üksi selline imeloom, et tal tegelikult füüsiline pool ei mängigi mingit rolli, ikka ainult kasvatus ja kultuur ja ühiskond?
NB! Selle kõige juures ei arva ma muidugi, et naised oleks meestest lollimad või et naised sobiksid kehvemini juhipositsioonile. Ma arvan lihtsalt, et statistiliselt on naistest suurem hulk sobivad lastega õrnutsemiseks kui meestest, ja samas näiteks laia rinnaga karjääritegemiseks väiksem hulk. STATISTILISELT. On ka hulk naisi, kes ei tahagi lapsi ja tahavadki pühenduda teadustööle, teha karjääri või relvaga ringi joosta ja nemad on ka täiesti normaalsed inimesed. Lihtsalt need, kes tahavad koduperenaised olla, on ka ja neil pole ka mitte midagi viga ja neil on õigus õnnelik ja ehk isegi uhke olla, kui nad seda tehes hästi tunnevad. Praegu jääb mulje, et mõned feministid üritavad neile selgeks teha, et nad peaksid häbenema seda, et ühiskond on nad nii alla surunud, et nad ei üritagi rakette ehitada, raisk.
P.S. Matemaatikast rääkides on küll eelarvamuslikud ainult kõnelejad ise või on siis kõik USA-st mõtlemata üle võetud. Meil saavutavad tüdrukud matemaatikas sama häid tulemusi kui poisid, võtke riigieksamite statistika ette, kui ei usu.
No ja see, et ainult mehed on ägedad ja kõneosavad ja targad. Ma ei tunne sind ja ei tea, kas sa äge oled, aga kõneosav ja tark oled sa küll. Minust rääkimatagi, heh-heh-heh.
/sai oma komplimentide limiidi (maksimaalselt üks päevas) täis, nüüd peab hommikuni järgmistele halvasti ütlema.
[…] kirjutas feminismist. Ma ei viitsinud teemat üle kanda, kommenteerisin seal. Kommenteerige […]
Koolide poistesõbralikkusest või -vaenulikkusest rääkides ei saa unustada ka meie meesõpetajate väga madalat osakaalu. Kui mu mälu ei peta, siis OECD ja selle partnerriikide seas ongi Eestis kõige väiksem meesõpetajate protsent.
Muidu üldiselt nõus, aga ma kahtlustan, et üks poiste väljalangemise põhjus võib olla just nimelt valesti pruugitud poistesõbralikkus. st nähtus, mis näeb kaugelt välja nagu sõbralikkus, aga on tegelikult kahjulik: nimelt see, et neilt nõutakse vähem ja vaadatakse kauem reeglite rikkumistele läbi sõrmede – kuni ühel hetkel selgub, et oioi, nüüd on juba asi sealmaal, et nii vähe nüüd ka nõuda ei saa ja päris kõigele ei saa läbi sõrmede vaadata, ja siis kukuvad nad enne keskkooli välja.
noh, et tükk aega ei oodata neilt suurt midagi ja loodetakse, et nad kuidagi oma aruga hoiaks end ülalpool seda piiri, millest allpool kukutakse koolist välja. Seda on nagu palju lapselt tahta.
Seep see ongi. Allahindluste tegemine tingib lontilaskmise ja nii tekib isetäituvale ennustusele “vastu tulemise” nõiaring. Kui võtta eelduseks, et poisid ja tüdrukud on intellektuaalselt statistiliselt võrdsed, siis ikkagi ei tohiks poistele akadeemilise võimekuse osas allahindlust teha, see annab soovitule vastupidise tulemuse.
Muutma peaks üldist koolikorraldust, tundide ülesehitust ja vanuseliste erinevustega arvestamist. Praegu on nt nii, et tüdrukute puberteedi ajal tundide koormuses suuri hüppeid ei toimu, kui see (statistiliselt) läbi ja poiste kasvuspurt alles algab, hakatakse aga kiiresti tundide arvu kasvatama. Arvake, kas see pealtnäha pisiasi paneb poisid ebasoodsamasse olukorda või jaa…
Eeskuju najal õppimisest ja meesõpetajate vähesusest tulenevast haridusest võõrdumisest olen ma juba rääkinud. Asi pole ju selles, nagu oleksid meesõpetajad paremad. Nad on lihtsalt teistmoodi, annavad teise mõõtme ja lõpuks kinnitavad juba pelgalt oma olemasoluga, et meestel on haridusse asja küll. Tähendab, kinnitaksid, kui neid koolides oleks.
Rääkimata sellest, et praegune mammutklasside süsteem on kõigile lastele kurjast; mingist individuaalsest lähenemisest ei maksa unistadagi; aga just individuaalne lähenemine on see, mida vaja.
Mammutklassid on jah kurjast.
Lugesin just üht määrust, mis ütleb, et “Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liidetakse 1.–4. ja 3.–6. klasse.”.
Tähendab, niipea, kui klassi õpilaste arv on juba peaaegu selline, nagu tglt normaalne oleks, tuleb selline jama ära lõpetada ja klassid kokku lüüa.
Natuke oponeeriks väitele, et erinevused on ühiskonna poolt kujundatud. Nimelt aastaid tagasi viidi läbi UK-s üks uuring – http://www.math.kth.se/matstat/gru/5b1501/F/sex.pdf – 1 päeva vanuste imikutega, milles leiti, et naissoost imikutel on parem sotsiaalne tajuvus ja meessoost imikutel on parem mehaaniline tajuvus. See küll ei tõesta täielikult, et bioloogilised erinevused on dominantsed, kuid nagu öeldakse kus suitsu seal tuld ja seda vaatenurka tasuks rohkem uurida. Põhjus miks enamus feministidele ei meeldi bioloogilised põhjused on seepärast, et siis satuksid nende “sugu on ühiskondlik konstruktsioon” jm. sarnased teesid tugeva kriitika alla ja ma arvan, et ühelegi khm. “teadlasele” ei meeldiks, kui nende eelnev teadustöö vääraks osutub.
Ma küll ise üritan hoiduda kasutamast sõna feminatsid, kuid pakun paar näidet päris elust miks see just nii on:
1. Radikaalne feminism – internetis on olemas nii youtubei videod kui ka tervete foorumite salvestused, kus end feministideks nimetavad naised propageerivad meeste 90-95% vähendamist ja arutavad muuseas tehniliste üksikasjade üle, näiteks mida teha inimnahaga, kui palju oleks vaja “töövõimelisi” mehi laagritesse alles jätta jne. Ka on olemas videod, kus kutsutakse ülesse mehi ja poisse kastreerima, näiteks üks youtubei ideoloog – http://www.youtube.com/user/FemitheistReborn
2. Mitte nii radikaalsed feministid – tee google otsing “atheism+”. Tegemist on sõnavabadust piiravate feministliku ideoloogiat pooldavate inimeste grupiga, kes hetkel üritab nö. kaaperdada ateistliku liikumist. Ma ei tea miks on paljude feministide seas levinud komme tembeldada vastased, kes esitavad loogilisi vastuargumente, kas naistevihkajateks/seksisteideks või minu arvates parim “vägistamiste pooldajateks” (rape apologist ingl.k).
Isiklikult minu suurim probleem feministidega on järgnev – nad ei kritiseeri avalikult oma radikaalset tiiba, ma pean silmas avalikus massitarbe meedias (isiklikud ajaveebid ei lange selle alla). Minu jaoks tähendab selline vaikimine nõusolekut. Samuti ei kritiseerita nii poliitilist kui ka institutsionaliseeritud ülikoolides levivat feminismi. Poliitilise feminismi teene on paljuski ikka väga seksistlike seaduste vastuvõtmine viimase poole sajandi vältel ja ülikoolid paraku toodavad hetkel radikaaliseerunud feminismi. Näiteks paar kuud tagasi oli Toronto Ülikoolis loeng poiste mahajäämusest hariduselus, selle põhjustest ja kuidas seda saaks parandada. Lektoriks oli Warren Farrell – endine NOW (USA suurim!! naisteorganisatsioon) juhatuse liige. Kõik, kes läksid loengut kuulama said sellise vastuvõtu osaliseks – http://www.youtube.com/watch?v=iARHCxAMAO0
kas ma pean kõigi hulludega, kellega ma mingit ühist tunnust jagan, avalikult võitlema?
Hulludega võidelda on väga tänamatu tegevus. Sel hetkel, kui hakkad hoolega tõestama, et sa pole kaamel, hakkavad inimesed ümberringi mõtlema, et ju vist ikka oled, kui ta nii usinalt tõestad muidu ilmselget asja.
Aga kui see su olemise kergemaks teeb siis: ma olen feminist ja ei soovi mehi kastreerida, laagritesse paigutada ega välja mõelda, kuidas nende nahka kõige paremini kasutada saaks. Tegelt, koolis kummist peenise peal mehele kateetri panemist õppides oli mul isegi sellest kummitükist kahju, kuigi tegu polnud isegi tervikliku mehenukuga vaid lihtsalt peenisemulaažiga ilma ülejäänud mees olemiseks oluliste juppideta.
Sest mehed meeldivad mulle väga.
Ja ma arvan, et inimesed, kes selliseid plaane teevad, teevad kas halba nalja või on tõesti väga õnnetud ja rumalad. Kummalgi juhul ei ole nad mu meelest tõsiseltvõetavad, aga kritiseerimiseks ma võtaks ikkagi tõsiseltvõetavad inimesed, mitte mingid klounid.
Gruppi nr 2 ei viitsi väga uurima minna. Oletan, et seal on mõistliku ja ebamõistliku piir juba hajusam, see mis on mõne jaoks loogiline argument, on teise jaoks propaganda jne.
Aga põhiliselt on ikkagi nii, et ma ei näe, miks ma pean käima ja seletama, et ma pole maniakk seepärast, et mõned feministid seda on. Kas iga eestlane peaks nt käima ja eraldi avalikult võitlema Eesti Kristlike Demokraatide ideedega, sest nemad on ju ka eestlased ja kui me nendega avalikult ei võitle, oleme järelikult kõigi nende ideedega nõus?
väga väga naine:
Oled Sa avaliku elu tegelane? Oled Sa avaldanud ajalehtedes ajakirjades artikleid feminismi/soo teemadel? Kui ei siis miks Sa tundsid vajadust rõhutada, et Sina kui feminist ei toeta neid hulle, sest ma piiritlesin spetsiaalselt, et ideoloogia kritiseerimise kohustus langeb massimeedia, poliitika ja teaduse õlule. Oled Sa aktiivne üheski neist? Loomulikult on kerge “neid” feministe hulludeks tembeldada, sest alternatiiv, mite-hullud viha-õhutavad “tavalised” feministid oleks vist päris jube või mis.
Kuna sa ei viitsinud teist näidet uurida siis väike tsitaat ateism+ arendajatelt “Mehed on testosterooni poolt kahjustatud naised.”. Ja see peaks siis olema ratsionaalset skeptilist mõtlemist arendav liikumine…LOL!
Sa ütled, et mõned feministid on vääral teel? Kui ainult mõned oleks vääral teel, siis miks on viimase poole sajandi vältel poliitiline feminism edendanud seaduseloomet, mis on selgelt seksistlik (kasutame USA kui feminismi ühe tugevaima kantsi seaduseloomet näitena) või kui neid hulle on nii vähe siis kuidas on võimalik, et feministidest ülikooliprofessorid on suutnud tulla lagedale viimase poole sajandi jooksul selliste asjadega nagu patriarhia teooria, vägistamiskultuur ja primaarse agressori teooria?
Niisiis ma küsin jälle, kus on kõik need “normaalsed” feministidest avaliku elu tegelased, poliitikud ja hariduselu tegelased, kes radikaliseerunud ideoloogiaga kaasa ei ole läinud ja seda aktiivselt kritiseerivad? Ma ise võin tuua näitena 2 endist feministi ja 1 praeguse feministi (kes küll on oma egalitaarsete vaadete pärast teiste feministide poolt halvas nimekirjas).
Enamus erinevusi, mitte kõik, on siiski ühiskonna poolt kujundatud, kasvõi see pisike: “koristamine pole meeste rida”.
Alati ignoreeritakse nendes teemades ilmselget fakti – et naised jäävad rasedaks.
See on põhjus, miks:
1 – haridustee katkeb
2 – tervis ja energia väheneb, ning sellest tulenevalt – konkurentsivõime väheneb – palk väheneb
Olen öelnud ka varem – tõeline feminist alustaks naiste kaitsmist kõige suuremast probleemist – laste saamise kahjulikest mõjudest.
Normaases paarisuhtes ühiseslt kasvatatav laps mõjutab nii naist kui meest. Ka äsja isaks saanud mehe töövõime ei ole eriti suur, sest magamata ööd ja elumuutus on räige mõjuga.
Vaatan oma kõrvallauas isa, kes on magamata juba pool aastat ja järjest hallim näeb välja.
Naine saab päeval veidi unevõlga tasa teha, tema mitte.
See, et emal on lapsega erisuhe, ei tähenda, et ka isal ei oleks lapsega erisuhe – ning ohtliku füüsilise ründe puhul võiks vastu astuda see, kellel on parem vorm ja treenitus. Tööstusühiskond põhineb palju keerukamal inimeste lahterdamisel, kui naine/mees, vaja on lihtsalt rohkem erisusi oskustes, seega, ma arvan, kasvatuse keskendamine soovahele on ebaefektiivne.
Varsti on meilgi tõsiseltvõetav arutelu sellisel teemal nagu naabrite juures Skandinaavias: http://pohjalast.wordpress.com/2013/01/10/kardemoni-linna-rahvas-ja-roovlid-ettevaatust/ Õudne hakkab.
no see on veider lugu küll. Minu mäletamist mööda pani tädi Sofi selle etenduse eesti (nõukaaegses!) versioonis kolm röövlit vägagi karmilt ise ennast kasima, mitte ei hakanud neid poputama, nagu röövlid lootsid – mistõttu tädi Sofi salaja öö varjus tagasi viidigi. Pagar oli seal meessoost ja… Ma ei tea. Veider arvustus.
Tahan ära märkida, et oleks ehk korrektsem, et matemaatikas aeglastele (soost sõltumata) õpetatakse süvendatult matemaatikat ja lugemises aeglastele lugemist? on puhas kuld.
a see on teisest küljest, muide, täpselt sama põhjus, miks ma arvan,et poistele koolis in corpore hinnaalanduse tegemine on ühest küljest tüdrukute suhtes ebaõiglane ja teisest küljest poistele kahjulik. Kui on tõsi, et statistiliselt võttes on neil suhtlusoskusi ja enesedistsiplineerimise võimet vähem, siis on tõesti vaja just neid oskusi arendada.
aga muidugi kehtib ka nende oskuste arendamise kohta, et sel juhul tuleks neid arendada kõigil, kellel vajaka jääb, sest konkreetne laps võib olla oma soo statistilise keskmise suhtes erand.
(nt minul, tüdrukul, oli sellise tehnilise korralikkusega nagu ilus käekiri ja joonitud vihikud ja lugemispäeviku pidamine suuri raskusi)
Kas mitte vanasti ei kehtinud üldiselt hoiak, et just naistel on enesedistsipliiniga rohkem raskusi kui meestel? Suhtlemine on vist jah alati naiste rida olnud. Kust need müüdid küll tulevad? Arvan, et poiste kehvem hakkamasaamine koolisüsteemis (mis on ju pelgalt viimase pooleteisesaja aasta teema) on samamoodi lihtsalt nõiaringne ennasttoitev müüt ja selle vastu ei aita soopõhiste allahindluste tegemine.
Aitaks müüüdi dekonstrueerimine, nt sellises pisiasjas, et vanemad ei peaks poistele kodus õpetama: kui sind rünnatakse, löö vastu! Ja tüdrukutele samal ajal: ära pane tähelegi (st ole allaheitlik).
Ning jah, lastekarjade suuruste vähendamine.
oli jah kunagi selline hoiak.
lisaks oli mõnisada aastat tagasi ka üldteada, et naised on palju kiimalisemad kui mehed ja mehele langeb vastutus naise suguiha vaoshoidmise ja liialduste vältimise eest. praegu on ka selles asjas vastupidine mentaliteet.
Aga teemasse ka: loomulikult tuleb kool muuta poistesõbralikumaks, ent mitte mingil juhul ses võtmes, et teeme aga poistele allahindlusi, vaid just selles võtmes, et distsipliini tagamisel tuleb kasutada nende väheste sooerinevuste tunnustamist, mis on olemas bioloogiliselt. Tunnustades reaalseid bioloogilisi erinevusi (mitte ainult kahe soo vaid üldse inimeste vahel) saame tulemuseks vähem hariduslikku praaki. Sama praaki, mida allahindluste tegemine just toodab.
Rääkides allahindlustest hariduses, siis eelmise aasta algul avaldati UK-s üks haridusteemaline uuring. Uuringu eesmärgiks oli vaadelda kas õpilaste hindamist mõjutavad nahavärv, etniline taust, sugu, majanduslik olukord jne.
Sooritati katse, kus kõikidele õpilastele anti £4, et nad saaksid oma hinde peale kihla vedada, pooled õpilastest hinnati kohalike õpetajate poolt ja pooled väliste vaatlejate poolt. Tulemus oli vägagi üllatav, sest uuringus leiti, et naissoost õpetajad hindavad meessoost õpilasi madalamalt, kui nad hindavad naissoost õpilasi. Lisaks sellele olid meessoost õpilased ka sellest teadlikud ja vedasid kihla väiksema summa peale, kui nad eelnevalt teadsid, et nende hindajaks on naine.
Meessoost õpetajatega tuvastati hulga väiksem sooline eelistatus, kuigi see oli ikka olemas. Ka vedasid naissoost õpilased kihla suurema summa peale, kui nad teadsid, et nende hindajaks on kohalik meessoost õpetaja.
Selle uuringu tulemus kattub suuresti ka uuringu tulemusega mis sooritati USA-s 10 aastat tagasi. Selles leiti, et naistel on suur eelistus vastavalt soo järgi (in-group bias ingl.k), uuringus osalenud meestel sedavõrd suurt soolist eelistust ei täheldatud.
Allikad:
“Students’ Perceptions of Teacher Biases: Experimental Economics in Schools” (uuringu avaldanud kooli kodulehekülg on hetkel maas kuid Google kauda saab sellega siiski tutvust teha)
“Gender differences in automatic in-group bias: why do women like women more than men like men?” – http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15491274
See on huvitav küll. Samas tean ma, olen ise pealt kuulnud ja see on ka kohati dokumenteeritud reaalsus, et gümnaasiumisse õpilasi vastu võttes kehtestatakse poistele madalam lävend. Totter ju.. hinnata poisse 9 aastat madalamalt, kui tüdrukuid, ja siis nad nende madalamate hinnetega sisse võtta. Mis signaali see poistele annab? “Ah tulge nii häda pärastki. Ega te pingutama ei peagi”.
Eh.
mu oma blogis ju Serial K mainis, et ta oli kõige madalama keskmise hindega, kes edasi sai ja mitu parema keskmisega tüdrukut jäid välja.
a äkki see on Eesti erijoon, et poisse lohistatakse edasi?
ja sel juhul oleks huvitav, kuidas poistele-tüdrukutele hinnetepanemisega Eestis on.
mu oma blogis ju Serial K mainis, et ta oli kõige madalama keskmise hindega, kes edasi sai, ja mitu parema keskmisega tüdrukut jäid välja.
a äkki see on Eesti erijoon, et poisse lohistatakse edasi?
ja sel juhul oleks huvitav, kuidas poistele-tüdrukutele hinnetepanemisega Eestis on.
sry topeltkommi pärast. internett juras vahepeal ja ma ei saanud aru, kas läks teele või mitte.