tavainimene

Homo homini lupus esto?

Posted in * by tavainimene on 08/01/2013

Lugesin seda Mare Liigeri palju vastukaja tekitanud blogipostitust. Ja lugu sellest, mis edasi sai. 9800 elanikuga Saue vallas (mis on kohalike omavalitsuste võimekuse pingereas 12. kohal 226 hulgast), olevat sotsiaaltöötaja sõnul multiprobleemseid riskiperesid 20-30. Kui ainult rahvaarvu järgi arvestada, peaks neid Eesti peale kokku tulema 3000-3500. Lapsi peaks neis kokku kasvama üle 5000. Tegelikult on neid kardetavasti pigem rohkem. Lihtsalt (“lihtsalt”!) vaesuses või vaesusriskis elavat 60 000 last.

Lõpuks lugesin seda emotsionaalselt mõjuva (isegi kui bioloogiliselt küsitava) kujundiga üleskutset ometi midagi ette võtta: “Oleks ju tore, kui iga vaesuses elav pere leiaks endale nn sõpruspere, kes pakuks võimaluste piires nii materiaalselt kui moraalset tuge”. Aga kummalisel kombel jäin skeptiliseks. 

Teoorias ma ju nõustun, et maailma parandamist tuleb alustada iseendast ning regulaarsetest väikestest headest tegudest. Milles siis asi? Olen oma väikekodanlikus heaolumullis lihtviisiliselt ihne? Ei raatsi loobuda šokolaadist, et teine saaks leivatükigi lauale?

Puhas isekus on  motiivina muidugi alati esimene kahtlusalune. Aga siin on vist lugu keerulisem. Ma oleks pigem nõus maksma sundkorras rohkem makse, rahastamaks anonüümset reeglitepõhist hoolekannet, kui panustama vabatahtlikult eraheategevusse, kus andja ja saaja vahel tekib isiklik tänuvõlg (“Kas te selle pliidi peal, mis me teile kinkisime, olete ikka iga päev tervislikke toite valmistanud?”). Miskipärast tundub pahaendeline, kui vaestele tekiks surve olla sponsoritele atraktiivne.

Jah, ma saan aru, et üks ei välista teist — on, piltlikult, Haigekassa ja Jõulutunnel. Aga kui panustada üha enam teisele, kas siis ei teki viimati esimesel kiusatust põlv sirgeks lasta?

2 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 08/01/2013 at 18:01

    Arnil oli kunagi blogis hästi sarnane argument: et kui solidaarsus on institutsionaliseeritud (just nimelt haigekassa ja pensionifond), siis on sealt tuge saada vähem alandav.

  2. ieska said, on 09/01/2013 at 14:48

    Mina paaduud paranoikuna näen siin ohtu, et maksumaksmise mõte hakkab tasapisi ähmastuma. Ma maksan üldsegi mitte väikseid makse selleks, et kreeklasi abistada ja kui oma naaber hätta jääb, siis peab uuesti maksma hakkama. See on kuidagi vildakas.
    Maksude ümberjaotamise eesmärk ei saa olla parem elu käputäiele ametnikele ja maksurahaga mujal maailmas laiamine, vaid ikkagi siinses ühiskonnas mingigi tasakaalu loomine.
    Oleks õiglasem kui kreeklase abistamiseks korraldatakse mingi tunnel, aga lastehaigla röntgenaparaadid tuleksid ikka maksurahast.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: