tavainimene

Piitsa varal, allamäge — aiva lõhub

Posted in * by tavainimene on 12/12/2012

Sporditeema läheb edasi, metafüüsika ja kultuurikriitika ootavad ukse taga järjekorras, müts näpus.

Vanaema tavatses pessu minevaid käterätikuid vaadates sapiselt märkida, et “kõva kuivatamine on ikka etem kui kehv pesemine”. Analoogia põhjal võib väita, et õige määre suuskade all kompenseerib üsna suures osas sõitja puudujääke jõus ja tehnikas.

Tartu ilmselt kõige professionaalsem hooldustiim võttis mu suusad töödelda ega andnud poolegi sõna, pilgu või žestiga mõista, mida nad arvavad tobedatest tädikestest ja nende säästumarketi-pütilaudadest. Vaat see on kaastunne kõigi elavate olendite vastu.

Eile õhtul ootasin, et Annelinn uinuks, ja hiilisin kanali äärde katsetama. Noh, pidamise puudust nüüd kindlasti ei olnud — veidigi aeglasemal liikumisel olid suusad lumes kinni nagu kärbes liimipaberil. Aga ilm oli ka sulapoolne ja selle eest oli mind hoiatatud, nii et väga traagiliselt ma asja ei võtnud.

Täna päeval korraldasid osavõtlikud kolleegid mulle töö juures kuiva trenni: “Tõukel liigub puus veidi pöördudes edasi libiseva jalaga kaasa”. Imiteerisime paljude pealtvaatajate rõõmuks piki koridori tõukamist ja libisemist; minu omaaaegne kekaõps oleks selle vaatepildi peale ilmselt vile alla neelanud.

Täna õhtul oli siis korduskatse. Keemia ja füüsika — mõlemad toimisid, liikumine oli puhas rõõm. Loodetavasti jätkub suusaveerand sama meeleolukalt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: