tavainimene

Piitsa varal, allamäge — aiva lõhub

Posted in * by tavainimene on 12/12/2012

Sporditeema läheb edasi, metafüüsika ja kultuurikriitika ootavad ukse taga järjekorras, müts näpus.

Vanaema tavatses pessu minevaid käterätikuid vaadates sapiselt märkida, et “kõva kuivatamine on ikka etem kui kehv pesemine”. Analoogia põhjal võib väita, et õige määre suuskade all kompenseerib üsna suures osas sõitja puudujääke jõus ja tehnikas.

Tartu ilmselt kõige professionaalsem hooldustiim võttis mu suusad töödelda ega andnud poolegi sõna, pilgu või žestiga mõista, mida nad arvavad tobedatest tädikestest ja nende säästumarketi-pütilaudadest. Vaat see on kaastunne kõigi elavate olendite vastu.

Eile õhtul ootasin, et Annelinn uinuks, ja hiilisin kanali äärde katsetama. Noh, pidamise puudust nüüd kindlasti ei olnud — veidigi aeglasemal liikumisel olid suusad lumes kinni nagu kärbes liimipaberil. Aga ilm oli ka sulapoolne ja selle eest oli mind hoiatatud, nii et väga traagiliselt ma asja ei võtnud.

Täna päeval korraldasid osavõtlikud kolleegid mulle töö juures kuiva trenni: “Tõukel liigub puus veidi pöördudes edasi libiseva jalaga kaasa”. Imiteerisime paljude pealtvaatajate rõõmuks piki koridori tõukamist ja libisemist; minu omaaaegne kekaõps oleks selle vaatepildi peale ilmselt vile alla neelanud.

Täna õhtul oli siis korduskatse. Keemia ja füüsika — mõlemad toimisid, liikumine oli puhas rõõm. Loodetavasti jätkub suusaveerand sama meeleolukalt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: