tavainimene

“Eestlanna Pariisis”

Posted in * by tavainimene on 17/10/2012

… ehk siis inetu pardipoeg kohtub kurja võõrasemaga.

Ega ei oskagi pärast esimest vaatamist midagi kirjutada. Selline väikeste äratundmiste film, kus kvantiteet kasvab üle kvaliteediks — aga kõiki neid ahhaa-detaile oskaks vist kirja panna ainult videot vaadates pausinupu abiga. Päris hea õppematerjal algajale filmitegijale, kuidas väikeste nüansside kaudu tegelase sisemist arengut edasi anda (“jätab sussid esikusse ja kõnnib kingadega tuppa”).

(Siinkohal tuleb meelde, et mul on ikka ära nägemata “La ragazza con la pistola”, mis on ka üks provintsitari võõral maal kohanemise lugu.

Ja mingil täiesti arusaamatul ja jabural põhjusel meenus selle sõnadeta kommunikatsiooni peale veel iiri muinasjutt, kus ühesilmaline kerjus pannakse teoloogilist dispuuti pidama suurimatest suurima õpetlasega. Ofxordi mees näitab iirlasele sõnagi lausumata ühte sõrme, too talle kahte, esimene omakorda kolme, siis iirlane rusikat jne. Kui iirlane on (loomulikult!) võitjaks tulnud, seletab kumbki, kuidas tema asjast aru sai.
Õpetatud mehe versioon: -“Jumal on üks.” – “Aga Poeg ja Püha Vaim?” – “Kas meil pole siis kokku kolm jumalat?” – “Jumal on ühtne kolmes isikus!” jne.
Iiri võllaroa versioon: – “Hähää, ükssilm!” – “Mina näen oma ühe silmaga paremini kui sina kahega.” – “Meil on kahe peale kokku kolm silma.” – “Kui sa norimist ei jäta, saad tappa mu käest.”)

Või et kuidas luua huvitavaid ambivalentsusi (“tema astub temakesele sammu lähemale ja siis on cut ja vaataja las mõistatab, kas juhtus midagi või ei”). Või üldisemalt (“pealkiri võiks olla kahetähenduslik, et arvustajad saaksid targutada, kuidas Anne ja Frida on mõlemad eestlannad Pariisis, aga kumbki omal kombel”).

Ja muidugi on see karakterite, tegelaste, näitlejate film. See, kuidas Anne vaateaknaid imetleb või Frida esikus külalisi tervitama valmistub — väga võluv. Väliseestlaste punt on kah nagu elust maha kirjutatud. Stephane jääb vaatajale kõige arusaamatumaks. Mulle miskipärast tundub, et tema ja Anne vahel ikka ei ole tegelikult midagi ja Frida teeb väikse valearvestuse, kui loodab teise kaudu esimest enda juures hoida. Ja seda ma ka ei suuda uskuda, et Frida oleks kunagi eestlaste laulukooris laulnud — tema on ikka selgelt solisti tüüp.

Kui märkad mulje taga kujundeid, siis pole asi õige? Aga samas, kui hakkad tegelastest mõtlema nagu päris inimestest, siis on vist film ikka nii-öelda kohale jõudnud? Nii et jah, mulle meeldis, öelgu kriitikud, mis tahes.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: