tavainimene

Eskulaapide mäss

Posted in * by tavainimene on 03/10/2012

Arstide streik tuli nagu välk selgest taevast. Minu ettekujutuses on streik pikaajalise kollektiivse töötüli viimane surveabinõu; sellele peaks eelnema mitmete kuude pikkused läbirääkimistevoorud nõudmiste, keeldumiste, alternatiivsete ettepanekute, kriitika, ähvarduste, meelituste ja muu säärasega. Aga meil — kolm kuud hapukurgihooaega ja siis — ole lahke, partsti! — streik. Vähemalt said tohtrid lõpuks umbkaudugi kokku lepitud, mida nõutakse, muidu oleks lausa piinlik olnud.

Olin peaaegu valmis uskuma vandenõuteooriat, et streik on üles õhutatud valitsuse enda tagatubade poolt eesmärgiga muuta avalikkusele kergemini seeditavaks mõni mõru maksu- või hinnasuutäis, aga siis diagnoosisin “Tervishoiu käsiraamatu” abil endal kergekujulise paranoia ja loobusin sellest ideest.

Isegi kui pannakse paar töövõtja makstavat lisaprotsendikest ravikindlustusmaksule otsa, on see ikka ainult sümptomite ajutine leevendamine, mitte haiguskolde kõrvaldamine. Kestlik lahendus peab olema radikaalsem. Näiteks. Teatavasti jagunevad kõik haigused kolme liiki. Esimene — hädad, mis varem või hiljem ise üle lähevad. Teiseks — surmatõved, millest ei saa jagu ühegi rohuga. Ning kolmandaks siis need haigused, mille parandamisel tõesti arst saab aidata. Haigekassa raha eest olekski otstarbekas piirduda ainult seda kolmandat liiki haiguste ravimisega. Raha nagu maast leitud.

P.S. Huvitav, kuidas reageeris arstide streigile alternatiivmeditsiini turg? Sensitiivid, energoterapeudid, hiilerid, posijad, šamaanid ja reiki-meistrid on juba visiiditasu tõstnud?

P.P.S. Tegelikult oleks ka huvitav teada, kui suur üldse on Eestis selle alternatiivravituru maht.

46 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. ieska said, on 04/10/2012 at 09:27

    Ma siiski vähihaigete piinamist ei pooldaks. Ratastooli vajavaid inimesi vist ka kaljult alla ei lükkaks.

  2. notsu said, on 04/10/2012 at 15:43

    nu ja siis on arstidel haiguste puhul, mis ise üle lähevad, see oluline funktsioon, et diagnoosida ja haigusleht kirjutada, muidu ei lubata töölt koju jääda. sest isegi kui ise üle läheb, on töövõimega sel ajal ikka kehvasti.

    Aga mulle on (põgusalt) loetust küll mulje jäänud, et läbi rääkida üritati pikalt, ainult et läbirääkimised jäid kuidagi… ühepoolseks, tähendab, minister hakkas läbirääkimiste järele vajadust tundma alles kaks päeva enne streiki või umbes nii. st ajakirjandusega rääkis ta küll, aga mitte töötüli teise poolega.

    • notsu said, on 05/10/2012 at 00:55

      Arstide liidu juht nii igatahes ütles:

      “Juhin neljandat korda arstide liidu delegatsiooni kollektiivlepingu läbirääkimistel ja kõikidel eelnevatel kordadel on meil õnnestunud saavutada mõlemale osapoolele sobiv tulemus ilma streigita. Praegune sotsiaalminister keeldus erandina läbirääkimiste laua taha tulemast nii eelmise EAL presidendi dr Andrus Mäesaluga kui ka minuga ning seetõttu ei ole olnud võimalik üritadagi dialoogi.”

    • notsu said, on 05/10/2012 at 01:04

      ja sama paistab siit: “Ma loodan, et ministri allkiri on piisavalt siduv asi, aga ega meil paremat võtta ei ole. Aga kui minister ütleb, et tema meiega läbirääkimisi pidama ei hakka, arutage ainult oma palka haiglajuhtidega, siis meie sellega nõus ei ole.”

  3. notsu said, on 05/10/2012 at 00:08

    ai ja üldse on terve pinu neid haiguseid, mida ühest küljest ei saa kuidagi välja ravida, aga teisest küljest on sümptomeid päris võimalik niipalju leevendada, et enam-vähem normaalselt elada. Allergiad on lambikas näide.

  4. tavainimene said, on 05/10/2012 at 08:42

    Tegelikult võiks streikima hakata ka õpetajad, kelle vaieldamatult õiglasi palganõudmisi samuti juba pikka aega ignoreeritakse. Lasteaiaõpetajad seda enam, seal pole tavatu, et kõrgharidusega spetsialist saab täisajaga töö eest alla poole riigi keskmise. Hooldustöötajad (kellel soovitati 350eurose palga üle rõõmustada) seda enam. Tuletõrjujad. Politseinikud. Kaitseväelased. Bussijuhid. Tööstustöölised. Klienditeenindajad. Streigiks ikka kohe kõik, kogu rahvaga ja mitu kuud — saab siis näha, kas nad leiavad meile selle raha või ei. (Eriti peaksid streikima töötud, kellele makstava hüvitise ja abiraha suurus ei kannata … aaa, nojah, õige küll. Vabandust. Unustage see.)

    Lahtiütlus: ma olen neid ridu kirjutades nohurohulaksu all.

    • notsu said, on 05/10/2012 at 23:17

      nuh, arstidel on tglt millega survestada, või noh, tegelikult on see streik lihtsalt tähelepanu juhtimine sellele, kuidas elu oleks, kui nad kõik Soome ära läheks.

    • notsu said, on 05/10/2012 at 23:19

      ja põhinõudmised on enivei töökorraldusega seotud, rahanõudmised ei ole midagi väga radikaalset olnud (miinimutunnitasu 10 eurot (bruto) ei kõla just hiigelpalgana).

    • notsu said, on 05/10/2012 at 23:19

      ot kas õpetajate streik jäi sul kahe silma vahele? see oli juba ära.

    • notsu said, on 05/10/2012 at 23:26

      aga muidu – meil on igatahes piisavalt raha, et lasta ettevõtjatel seda reinvesteerimise sildi all riigist välja kantida. sest see meelitab ju siia ettevõtjaid, kes loovad hunnikute viisi kvaliteetseid töökohti.

      Arstide liidu poolt oli väga hea tähelepanek ka see, et praeguse töökorralduse juures läheb tervishoid kokkuvõttes kallimaks maksma, kuna haigused lähevad krooniliseks kätte ära või muul moel kulukamaks ravida.

    • notsu said, on 05/10/2012 at 23:33

      tglt – ma ei saa hästi aru, mis sind häirib. Streik on ju turumajanduse tingimustes normaalne vahend, kuidas tööjõud saab enda vajalikkust meenutada; kui seda tööd ei ole tegelikult vaja teha, siis loomulikult ei oleks ka streigil erilist kaalu, selle puhul oleks ainult näha, et ahaa, midagi ei muutu, nii et samahästi saaks ka ilma hakkama.

      Antud juhul on see isegi omamoodi vastutulek, sest praktikas võiks suurem osa neist ju lihtsalt välismaale kaduda, suurema palga peale, kui nad siin üldse kunagi loodavad saada ja ilma mingi kavatsuseta kunagi siin uuesti tööle hakata (erinevalt streigist, mis peaks kunagi ikkagi ära lõppema). Või erakliinikutesse, kus ei ole küll oluliselt suuremad palgad (või koguni väiksemad), aga saab normaalsema koormusega töötada.

      Või tunned lihtsalt nördimust, et kui nad juba sellise eriala valisid, siis miks nad vabatahtlikult ületunnitasuta 80-tunniseid töönädalaid ei tee?

    • notsu said, on 06/10/2012 at 00:00

      aa, hooldustöötajate palga miinimumi tõstmise nõue (brutotunnitasuks 3,5 eurot) on praegu nagunii sees.

  5. ieska said, on 05/10/2012 at 11:26

    Aga seadustaks eutanaasia? saaks nii mõnestki mõtetuks tunnistatud inimesest siin riigikeses lahti. Ei jaksa tööd teha, paneme magama :)

  6. notsu said, on 06/10/2012 at 00:06

    a natuke laiemalt oli see politiseerituse-artikkel mu meelest päris hea.

  7. ieska said, on 06/10/2012 at 07:55

    Nods, …Streik on ju turumajanduse tingimustes normaalne vahend, kuidas tööjõud saab enda vajalikkust meenutada….
    Tegelt on ju töölepingu sõlmimisel mõlemad lepingupartnerid võrdsed. Ärgu siis lihtsalt sõlmitagu end kahjustavaid töölepinguid :)
    Kellele ei meeldi, siis piirid ongi lahti :)
    Tasuline meditsiin on vaid vormistamise küsimus. Meite liivede ja taskilate ehk nö keskmist palgataset arvestades peaksi olema häbi vähem kui 7,5 kilo per arst maksta :)

    • notsu said, on 06/10/2012 at 15:32

      einoh, sellega nad praegu tegelevadki, et sõlmida tööleping, mis ennast ei kahjusta. ja piirid on arstidele vägagi lahti. sellepärast ma seda vastutulekuks nimetangi: nad võiks sama hästi ilma midagi ütlemata vaikselt ära kolida. See protsess otsapidi juba käib, 2011 oli meil (MTA andmetel) 3533 arsti, praegu on 3109. Ja mõnel kitsamal erialal, nt ortopeedias on hakanud kahjuks tööle juba nõiaring: mida vähemaks arste jääb, seda hullemaks lähevad allesjääjate töötingimused (koormuse mõttes), seda suurem kiusatus on allesjääjatelgi lahkuda, seda hullemaks lähevad järelejäänute töötingimused jne.

  8. tavainimene said, on 06/10/2012 at 16:20

    Ma ei tea. Mulle lihtsalt tundub, et arstid ei ole need kõige alamakstumad. Kui ma toetaks nende streiki, siis peaksin ma ju veel enam toetama õpetajate, lasteaednike, päästjate, politseinike jpt nõudmisi — samuti kuni streigini välja. See õpetajate ühepäevane streik oli nali. Aga kujutame ette, et õpetajad, lasteaiakasvatajad, vanadekodude hooldustöötajad, bussijuhid jne lihtsalt ei lähegi tööle mitu kuud järjest? (Tõsi, ilmselt nad ei saa seda endale lubada, kuna neil pole sääste, mille arvel elada.)

    Raha, mida juurde nõutakse, küsitakse ju üksnes pealtnäha “neilt”, võetakse see lõpuks ikka pealseõmblejatelt, polsterdajatelt, keevitajatelt ja müüjatelt — kellel on samamoodi vabadus ilma midagi ütlemata vaikselt ära kolida.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:24

      mul isiklikult ei oleks muide midagi selle vastu, kui osa sellest rahast võetaks minult, näiteks maksustades mu tulu ülemist otsa kõrgema määraga.

      Ma tegin arvutusi – ma teen küll tükitööd, millel on omad miinused, ebaturvalisus jne, aga igatahes, kui ma arvestan, mis mu tavalise tempoga töötades tunnitasuks tuleb, siis on see mul praegu suurem, kui see “radikaalne” 10-eurone tunnitasunõue. ja mul on raudselt kergem töö kui arstidel.

      Üks pakkumine oli ka see, et kasutataks haigekassa kasumist seadusega lubatud osa (30%).

      Muide, ma arvan, et läbirääkimistel saaks palganõuete koha pealt kompromisse teha, sest need olid seal nõuete edetabelis nagunii tagumises otsas. Põhiline on praegu ikkagi koormus.

      a mis su ettepanek on, just seesama, et mingu minema, kui ei meeldi? ja nii kõik inimesed riburada, v.a need, kellle võimed või tervislik seisukord vms ei luba minema minna? Laissez-faire poliitika puhul nähtavasti lähevadki.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:27

      aint et üldse on tobe rääkida sellest, kui vähe on riigil raha, kui me oleme ise vabatahtlikult osa maksutulust minna lasknud – ja mille nimel, mingite hüpoteetiliste ettevõtjate nimel, kes pidavat siia hirmus palju töökohti tooma. ja kui poliitika on kogu aeg olnud maksude vähendamise suunas, sest oh, see toob ju nii palju hääli.

      ja teiseks – kui suurem osa streigi ajenditest ei seisne üldse palganõudmistes.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:31

      ja igasuguste palgaprobleemide puhul ei tule ju üles mitte niivõrd see, et “vaadake, mis palgad Soomes on”, vaid siiski võrdlus siinse keskmise palgaga. olgu siis praegu meditsiinis, kus saadav palk on vähem üle keskmise kui mujal Euroopas; või muudes valdkondades, kus saadav palk on keskmisest palgast absurdselt väiksem. tähendab, madalapalgaliste töökohtade puhul on probleem ebavõrdsuses, ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohtadel see, et kvalifikatsiooni saamiseks kulunud aeg ja vaev ei tasu ära, kui välismaale tööle ei lähe.

      tähendab, teoorias oleks hästi tore, kui riik ei kulutaks üldse millegi peale, ainult tulemus oleks praegu vist see, et seda riiki tuleb ilma inimesteta teha. no ja jääb ka muidugi küsimus, milleks see riik siis üldse, kui tast midagi tolku ei ole.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:35

      veel riigi tuludest – kui minu arust oleks normaalne, et kui inimeste töötasu üldse astmeliselt maksustada, siis nii, et teatavast palganumbrist ülespoole jääv osa oleks kõrgema maksumääraga, siis meil kipub ju vastupidi olema. Ma ei ole küll praegu jälginud, mis sai plaanist kehtestada sotsiaalmaksu ülemmäär – st selline huvitav astmeline maksussüsteem, kus vaestelt võetakse suurem protsent kui rikastelt.

      Üks sotsiaalsfääri lisarahavõimalus oleks ka “emapalga” väiksem ülemmäär.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:37

      juhin tähelepanu ka sellele, et praegu on asi siiski kaugel sellest, et kõik arstid “lihtsalt ei lähe tööle”.

      ja ceterum censeo – kui nad ajavad asja vaikselt ja viisakalt, ilma streikimata, siis ongi meil paari aasta pärast seis, kus nad “lihtsalt ei lähe tööle”, sest neid siin lihtsalt enam ei ole.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:42

      ja muide, mulle ei tulnud see streik sugugi nagu välk selgest taevast – ma olin enne kuude kaupa lugenud arstide mureartikleid, nt sellesama ortopeedia seisukorra kohta (mulle isiklikult oluline, eks ole) – et lihtsalt ei jätku enam tööjõudu, kui asjad samamoodi edasi lähevad.

      ma ei ole isegi kindel selles, et nad ei ole alamakstud – saab näidata nende suuri palganumbreid, aga kui need tulevad ei-tea-mitme-tunniste töönädalate ja -kuude pealt (või osaliselt välismaalt), siis sama suure tööaja pealt saaks ka Maxima kassapidajale uhkema palganumbri kirjutada. rääkimata sellest, kui see Maxima kassapidaja töötaks siin pooleteist kohaga ja käiks vabadel päevadel Soomes kassapidajaks ja need numbrid kõik kokku liita.

  9. notsu said, on 06/10/2012 at 16:32

    a mis rahasse puutub, siis on mul viimased paar aastat päris sageli tunne, et Eestile oleks kasulikum olla Euroopa föderaalriigi osariik kui päris omaette riik. nii väikese riigi infrastruktuurikulud tulevad nina peale paratamatult suuremad ja eriti kulukaks läheb asi paradoksaalselt just siis, kui üritada infrat laissez-faire poliitikaga püsti hoida (ma olen endale tüüpiliselt unustanud täpsed numbrid ja allika, aga keegi tõi välja, et viimase kaheksa aastaga, mil valitsus ajaks justkui õhukese riigi poliitikat, on avaliku sektori osa SKPst pidevalt suurenenud, mitte vähenenud). Kirjutaksin Hajameelse mullusele postitusele kahe käega alla.

  10. notsu said, on 06/10/2012 at 17:47

    ühesõnaga, su seisukoht on vist peamiselt see, et nad peaksid olema head ja ära kannatama, sest teistel on veel raskem. ainult et kujuta nüüd ennast ise ette inimese rollis, kellele pakutakse ühelt poolt normaalset koormust kaks korda suurema raha eest (või lihtsalt normaalset koormust, isegi kui palk jääb samaks, ma pean silmas meie enda erameditsiini) ja teiselt poolt kaks korda rohkem tööd vähema raha eest – et mis peaks olema tema motivatsioon valida see teine? Olla hea? aga tegelikult on ta hea ka siis, kui ta töötab välismaal, inimesi aitab ta igal nii või teisiti.

    Ma olen ise mingil määral selles rollis olnud – ja loomulikult võitsid need, kes pakkusid rohkem (mu tööst moodustab Eestist tulev osa praegu veerandi või vähem). mul on lihtsalt võimalik siit minema kolimata välismaale tööd teha, mis on Eesti riigi vedamine, sest mu maksud jäävad siia.

    • notsu said, on 06/10/2012 at 17:49

      või pead silmas, et vahet pole, kui nad lihtsalt minema kaovad, peaasi, et nad ei oleks ebaviisakad ja enne seda siit normaalsemaid tingimusi ei küsiks, et kuidagi ikkagi kohale jääda?

  11. notsu said, on 06/10/2012 at 17:56

    ma ei tea, kas oled juba lugenud, vana artikkel, aga annab ülevaate just nimelt struktuuriprobleemidest. ja meenutab seda, et Eestis kulutatakse tervishoiule OECD keskmisest tublisti väiksem protsent SKPst. Protsent, mitte absoluutväärtuses summa, nii et pole mõtet rääkida sellest, kuidas teised riigid on rikkamad ja saavad endale suuremaid rahanumbreid lubada – kui juttu ei olegi konkreetsest summast, vaid protsendist, siis on näha, et küsimus on tglt prioriteetides.

  12. tavainimene said, on 06/10/2012 at 19:54

    Mulle meenus miskipärast üks vana andekdoot.

    Ühise joomingu käigus kustub üks napsisõpradest vaikselt laua taga ära ja heidab hinge. Teine purjutab midagi märkamata edasi. Alles hommikul selgub tõsiasi ja kutsutakse kiirabibrigaad. Meedik pinnib õnnetut pohmellivaevalist: “Kas te siis midagi ei märganud? Kas ta halva enesetunde üle ei kaevanud?”
    – “Nojah, ta ägises küll, et “mul on halb”.”
    – “Ja te ei võtnud midagi ette?”
    – “Doktor, aga kellel praegusel ajal hea on?”

    • notsu said, on 06/10/2012 at 21:10

      heh, see olukord on üldse anekdoote meenutav.
      piilusin elukaaslase konto alt facebooki, Ray D. Noperile tuli nupukese “Ansip: ilmselt jättis Hannes Danilov midagi märkamata, mis streigini viis” peale meelde anekdoot:

      “Asutus saab uue direktori. Endine jätab talle kolm ümbrikku:
      “Soovitan need avada siis, kui käes on suur häda.”
      Uuel direktoril ongi peagi häda käes ja ta avab esimese ümbriku. Seal on kiri: “Aja kõik vead vana direktori kaela!”
      Direktor teebki nii ja aasta möödub. Siis on tal taas suur jama kaelas ja ta avab teise ümbriku. Seal on kiri: “Anna lubadusi!”
      Direktor teeb õpetuse kohaselt ja elab rasked ajad üle. Kuid varsti on ta asutus taas hädas ja direktor avab kolmanda ümbriku. Seal on kiri: “Aeg on muretseda endale kolm ümbrikku!””

      Muidu – kõige loetu põhjal on mulje, et haigekassa laotab üsna heldekäeliselt raha tehnika ja peente protseduuride peale, aga vastuvõttude eest (mida tglt on kõige rohkem vaja) maksab alla omahinna. no ja siis ongi haiglad palkadega hädas ja limpsavad keelt protseduuride peale.

    • ieska said, on 07/10/2012 at 09:34

      Aga kui palju peaks hea inimene olemise nimel ära kannatama? Kust piir läheb?

  13. tavainimene said, on 07/10/2012 at 14:01

    Jah, soomlased ei jõua endale lubada soomlastest arste ning impordivad odavamaid eestlasi. Eestlased jälle ei jõua endale lubada eesti arste.

    See käib ka paljude teiste kaupade ja teenuste kohta. Kodumaine spordirõivaste tootja küsib jopeniraka eest ligi kolmsada eurot, Sepa turult saab türklaste osavate käte all valminud jopelaadse toote kätte kümme korda odavamalt. Singist-juustust on turgudel üha suurem osa Poolast toodud. Müügil kaubamärgi all “Kodumuru” või “Isatalu” või mis nad on.

    Eks me peame mõtlema, missugusest sõbralikust riigist me siis endale säästutohtreid sisse veame. Gruusiast? No nagu Kuuba arstid käivad Venetsueela töörahvast ravitsemas.

    • notsu said, on 07/10/2012 at 21:47

      hmm, mulle on siiani hoopis mulje jäänud, et eestlased ei ole odavamad arstid kui soomlased, soomlastel endal lihtsalt ei jätku. neil ei luba ametiühingud vist sellist koormust selga lajatada nagu meil, nii et üks arst ei saa kaht ja poolt kohta ära täita.

    • notsu said, on 07/10/2012 at 21:50

      ja odava välistööjõuga on see häda, et kui nad peavad siinsete hindadega elama, siis ei taha ka nemad nii odavad olla. Palganördimused tekivad ju peaasjalikult ikkagi kohalikus kontekstis, siinse keskmise palgaga võrreldes, mitte niivõrd selle pinnalt, et nää, mis summa nad Soomes teenivad.

    • tavainimene said, on 08/10/2012 at 07:30

      Soomlastel ei jätku, sest nende omad lähevad Norra… :)

      Kui väga ma ei tahaks, et ahnetelt rikkuritelt ja kapitalistidelt rohkem maksu kogutaks ja relvaostudele vähem kulutataks, realistlik ennustus on paraku teistsugune. Need, kes ütlevad, et “ma oleksin valmis ka rohkem maksma”, hakkavadki rohkem maksma — erakliinikutes. Ja need, kes laiutavad käsi, et maksaks ju küll, aga surm ka ei võta sealt, kus pole, need hakkavadki elama ja surema ilma meditsiini sekkumiseta, nagu see ju seitse-kaheksakümmend aastat tagasi üpris tavaline oli ja mõnedes sotsiaalsetes gruppides vist tänapäevalgi on.

    • ieska said, on 08/10/2012 at 14:27

      Venemaa on suur ja lai :) Pealegi saab siin ju täitsa sama keelega ludinal hakkama.

    • notsu said, on 08/10/2012 at 18:04

      hmm. et põhimõtteliselt on võimatu, et riik kuidagi suudaks ebavõrdsust tasandada ja inimestesse panustada? mis siis, et Soome saab sellega siiski kuidagi hakkama, hoolimata sellest, et ka neil ei ole teemante ega naftat? nii et ainus, mida arukas inimene teha saab, on minema kolida?

      ma kahtlustan siiski, et küsimus on ka selles, mis võtta riigi korraldamisel prioriteetideks.

      mu arust on meil võetud ideaaliks USA mudel, ainult et USA saab oma rahvaarvu juures lubada endale rohkem “kaotsiläinud” inimesi.

      (vt Aidi Valliku artiklit, mis läheb otsapidi samasse teemasse.)

      või konkreetsemalt kas või meditsiini või kultuurivaldkonna puhul, kus tundub, et kui on valida, kas raha paigutada asjadesse või palkadesse, eelistatakse mõlemal puhul asju. “Kui Eesti ametnik kuuleb sõna “kultuur”, haarab ta käsi kellu järele,” või kuidas see oligi.

    • notsu said, on 08/10/2012 at 18:09

      (vabandust lingi venimise pärast, lõin vist märgendid valesse kohta.)

  14. notsu said, on 08/10/2012 at 18:09

    a mis mõte sellel riigil siis üldse on? ma oleks nõus suuremaid makse maksma, kui see läheks riigi paremaks funktsioneerimiseks, aga kui riigi valitsejad rõhutavad ise, et riik on halb peremees ja kõige parem, kui kõik on erakätes, siis kaob ka mul isu makse maksta. üleüldse. sel juhul läheks tõesti erakliinikusse või teeks erakindlustuse ja toetaks sealt kõrvalt mõnda heategevat asutust, sest sellest oleks natukenegi tolku.

    • notsu said, on 08/10/2012 at 18:17

      nii et jah, mis peaks olema maksujõuliste motivatsioon riigile makse maksta, kui selle eest avalikku hüvet ei saa? ma kardan, et tulemus ei ole mitte see, et maksujõulised lähevad erakliinikusse ja peavad selle kõrvalt heategevusasutusi ülal, vaid et maksujõulised jalutavad lihtsalt minema.

    • notsu said, on 08/10/2012 at 18:37

      taipasin nüüd tagantjärgi, et see on täpselt vastupidine hoiak sellega, mida turufundamentalistlik retoorika maksujõuliselt eeldab: see eeldus on, et maksujõuline eelistab nii õhukest riiki kui võimalik ja kõige parem oleks üldse puuduv riik :)

      a võta näpust, mul tuleb tahtmine selle peale hoopis minema kõndida.

  15. tavainimene said, on 08/10/2012 at 18:56

    “võimatu, et riik kuidagi suudaks ebavõrdsust tasandada ja inimestesse panustada?”

    Ma arvan, et siiski mingil määral võimalik. Aga selleks peavad valijad vastavat tahet ilmutama …

    • notsu said, on 08/10/2012 at 19:05

      näe, ma siin juba ilmutan. ja käin alati valimas ka! poliitikud, vaadake kõik, ma olen VALIJA ja vaadake, mis ma tahan! (taon kõminal vastu rinda)

    • tavainimene said, on 09/10/2012 at 04:45

      Aga mõnda erakonda astumisele pole mõelnud? ;)

    • notsu said, on 10/10/2012 at 00:41

      ei, seda mitte. vahepeal vaatasin küll huviga üleskutset ühte kodanikualgatuse organisatsiooni astuda – et noh, ise jääb algatusvõimest nagu väheks, aga äkki entusiastlike noortega koos on nagu etem – aga selgus, et olen liiga vana, et mind võetaks.

      erakonda oleks tglt juba sellepärast imelik astuda, et ma olen üpriski valmis alla kirjutama Eesti kartelliparteistumise juttudele.

    • tavainimene said, on 10/10/2012 at 10:04

      Oh, Eestis on pikaajaline ja auväärne traditsioon astuda parteisse selleks, et süsteemi seestpoolt õõnestada :)

  16. notsu said, on 08/10/2012 at 20:07

    Kaudselt samasse teemasse artikkel (Mihkel Oviir sellest, et arengukavas on ilusad prioriteedid, aga riigieelarve koostamisel neid absull ei arvestata).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: