tavainimene

Sõnavabadus ja solvuvad jumalad

Posted in * by tavainimene on 25/09/2012

Ma kohe ei tea. Ühest küljest, kõik need islamikarikatuurid ei ole minu meelest põrmugi vaimukad. Kindlasti poleks eriline kaotus õhtumaade kultuurile, kui neist ühtegi poleks avaldatud. Aga miski jonniuss istub mus ikka sees. See lihtsalt ei tundu õige olevat, et on mingi grupp, keda ei tohi solvata ainult sellepärast, et nemad võivad suurest solvumisest kellegi ära tappa. (Nagu kõiki teisi võiks? Nagu oleks solvamine mingi inimõigus?)

Võib-olla on see libeda kallaku kartus: täna solvuvad nad sellest, et kooliõpetaja pani mängukarule Muhammed nimeks; taevas teab, kui ilmsüütu — meie meelest — asja peale nad homme solvuda võivad. Evolutsiooniteooria? Miniseelikud? 

Või on asi ikka lihtsalt selles, et süda ei salli, kui mõni on teistest võrdsem. Nagu pilas The Onioni karikatuur, kus kujutati mitme maailmausundi jumalusi totakalt nilbes situatsioonis ja allkiri ütles: “Selle pildi tõttu ei tapetud mitte ühtki inimest. Mõned kristlased ja hindud tundsid end solvatuna, kuid nad pööritasid lihtsalt silmi, kehitasid õlgu ja elasid oma elu edasi.” Jah, mis siis saaks, kui kõigi uskude usklikud hakkaks nõudma, et ka mittetunnistajad järgiks nende norme, kuna muidu jumal solvub?

Kuidas küll peaks välja nägema kehtestav käitumine tsivilisatsioonidevahelistes suhetes?

*

Ega see polegi meile geograafiliselt nii kauge teema. Hannu Salama mõisteti 1968. aastal Soome kohtus kolmeks kuuks tingimisi vangi romaanis “Juhannustanssit” sisalduva jumalateotuse eest, aga Kekkonen andis talle armu. Kodumaal pakub harivat lugemist karistusseadustiku vihakuritegusid puudutavate muudatuste eelnõu.

6 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. indigoaalane said, on 25/09/2012 at 15:53

    Mind pani mõtlema EE olnud Hvostovi artikkel http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/andrei-hvostov-islami-puha-raev.d?id=64991964 ( täismahus saab ainult lehes lugeda)-
    väidetavasti tahtvat araablased ülemaailmselt keelustada Muhamedi, Jeesuse, Moosese ja keegi oli veel- pilkamise.
    Ehk siis tekib veider seis, kui me ise ei märka solvuda, siis teised hoolitsevad selle eest, et meie tunded haavatud ei saaks. Me st kristlased ei saa ka öelda, et – hei, jätke Jeesuke sellest listist välja- et siis, kuidas- teda võib solvata ning teisi tegelasi mitte. Samas me seadustaks poliitkorrektsuse, mitte-sõnavabaduse ning selle, et midagi on püha ja tabu, kuigi tegelikult polegi.

    Teine tark inimene raadios väitis, et see on ühiskonna küpsuse tunnus. Et nad seal olevat u 10 sajandis, ja mitte keegi maailmas ei taha ega julge kujutleda, mis saab, kui nad peaksid läbima kõik need etapid, mis on läbinud kristlased et saada fanaatikutest pragmaatikuteks.

  2. notsu said, on 25/09/2012 at 17:07

    ee, mõni moslem võib tahta Jeesuse solvamise keelata puhtalt omaenda usuliste tunnete pärast – Jeesus on neil tähtis prohvet, nii et asi ei pruugi olla teiste tunnete eest hoolitsemises.

    Aga omaette ooper on see, et need kõige agressiivsemad moslemid pääsevad õudselt kergesti kõigi moslemite kõneisikuks – mitte kõigi moslemite enda soovil, vaid sellepärast, et meedial on radikaalseid arvamusi ägedam avaldada ja saab rohkem klikke. või siis lääne inimeste enda eksotismi tõttu. mis tähendab, et ajakirjanikud lähevad meeleldi torkima usutegelasi,kellelt saab agresiivsemaid arvamusi.

    Artikkel, kus Kenan Malik, ise moslem, selle üle kurdab (minu paksendused):

    “Even today, few Muslims have a problem in seeing the Prophet’s face. Shortly after Jyllands Posten published the cartoons, the Egyptian newspaper Al Fagr reprinted them. They were accompanied by a critical commentary, but Al Fagr did not think it necessary to blank out Mohammad’s face, and faced no opprobrium for not doing so. Egypt’s religious and political authorities, even as they were demanding an apology from the Danish Prime Minister, raised no objections to Al Fagr’s full frontal photos.

    So, if there is no universal prohibition to the depiction of Mohammad, why were Muslims universally appalled by the caricatures? They weren’t. And those that were, were driven by political zeal rather than theological fervour.

    The publications of the cartoons in September 2005 caused no immediate reaction, even in Denmark. Only when journalists, disappointed by the lack of controversy, contacted a number of imams for their response, did Islamists begin to recognize the opportunity provided not just by the caricatures themselves but also by the sensitivity of Danish society to their publication.

    Among the first contacted was the controversial cleric Ahmed Abu Laban, infamous for his support for Osama bin Laden and the 9/11 attacks. He seized upon the cartoons to transform himself into a spokesman for Denmark’s Muslims. Yet however hard he pushed, he initially found it difficult to provoke major outrage in Denmark or abroad. It took more than four months of often hysterical campaigning, and considerable arm-twisting by Saudi diplomats, to create a major controversy. ”

    Kui mitu kuud kõva kampaaniat teha, siis saab ägedaid reaktsioone vast igalt grupilt.

  3. tavainimene said, on 25/09/2012 at 18:14

    Nagu samast artiklist lugeda, on asi ikkagi nii kaugel, et mingi osa meediat, kunsti ja meelelahutustööstust rakendab juba — seda välja ütlemata — enesetsensuuri ja mitte kaalutlusel “sest see võiks osa publikut eemale peletada”, vaid “sest see võiks kellegi elu ohtu seada”. Et kõik moslemid ega islamistid ei mõtle sugugi ühtmoodi ja et osa Läänt vastustab samuti sekulaarsust, on minu meelest endastmõistetav, aga antud juhul mitte nii oluline.

    • notsu said, on 26/09/2012 at 00:07

      nojah, aga nii tõsine konfrontatsioon, et tekiksid juba eluohuhirmud, tuli ajakirjanikel ikkagi hoolikalt välja imeda, enne kui piisavalt lahedat actionit saama hakkas. sest noh, seni, kuni reaktsioonid piirdusid kõigest sellega, et mõni moslem ütles “inetu nali”, oli ju mage.

    • tavainimene said, on 26/09/2012 at 06:02

      Nii ja naa. Jyllands Posteni karikatuurid ju tegelikult avaldati pärast seda, kui (või isegi sellepärast, et) üks kirjanik ei suutnud leida oma islamiteemalise lasteraamatu illustreerimiseks piisavalt surmapõlglikku kunstnikku.

    • notsu said, on 27/09/2012 at 01:58

      oli seal asi surmapõlglikkuses/surmahirmus või lihtsalt poliitkorrektsuses?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: