tavainimene

Kalivägi

Posted in * by tavainimene on 07/05/2012

Lugesin Valdur Mikita esseed suurima naudinguga. Jah. Minu isapoolse vanaema elu täitis ära pea terve 20. sajandi, ilma et see sajand teda kuidagi oluliselt puudutanud oleks. Lehma nimi oli Täpi, piima jahutati plekkidega allikas, sauna kirbelõhnalises eeskojas seisid kangasteljed ja köögi kivipõrandal löödi kiiniga pliidipuid peenemaks.

Uusmaarahvas on juba teine tõug. Mitte kehvem, lihtsalt teine. Nad vajavad eluks elektrit — oma moblade ja läpakate, sügavkülmikute ja pesumasinate jaoks. Kartulimaa asemel on ürdiaed. Leiba küpsetavad nad küll ise, aga siga ei tapa, ja kui kilu soolata üritaksid, siis poleks ju mannergutki kuskilt võtta.

Veidemann ahastab, et tulgu ikka Kalevipoeg koju ühiskonda tasakaalustama. Ma kardan küll, et viimane surmahoop meie kultuuri ürgsete sammasjuurte pihta on juba antud. Selleks on minu meelest mitte niivõrd neoliberalistlik turufundamentalism vms, vaid kommunikatsioonitehnoloogiast tulenev globaliseerumine. Teise hoobi andis nafta koos nõukogude võimuga. Esimese ja võib-olla otsustava — üldine kirjaoskus. Pärast seda, kui läks regivärss, on kõik ülejäänu juba viimistluse küsimus.

Aga võib-olla on siiski mingi shibboleth, mille järgi tunnevad ka mitmesaja aasta pärast üksteist laia ilma avarustes ära kunagise maarahva kauged järeltulijad — kuskil Melbourne’i hiinalinna tänavarüsinas põrkavad kokku tõmmu pilusilm ja blond hiiglane, aga globishi- või putonghuakeelse vabanduse asemel toovad mõlemad endalegi ootamatult kuuldavale karuse “mhühhi”.

6 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. mnjah said, on 07/05/2012 at 17:24

    Hiljaaegu tabasin end samalaadselt mõttelt: avastasin, et olen sündinud (1973. aastal) talus. Et talud ei kadunud Eestist 1949. aastal, vaid alles millalgi 1990. aastatel. Minu vanemad ja vanavanemad said lehma pidamisest suuremat tulu kui riigitööl käimisest. Oma toidulaud peale selle. Kui Leningradi turule kapsast kasvatati, võis kergesti rikkakski minna. Ehkki “talu” koosnes vaid talusüdamest ja 0,2(?) hektarist maast, toitis see oma asukaid. Järelikult oli see päris ehtne talu ilma jutumärkideta. Võrdluses praegu maal laialt levinud klanitud-värvitud muruniitmistaludega, mis oma elanikele midagi sisse ei too, mis on vaid eluasemed, on see vahe väga oluline. Selles mõttes on Mikital küll õigus, et Eesti Vabariigi tulek hävitas talud ja seega ka neis edasi kestnud arhailisemaigulise talupojakultuuri. Rahvas on seda kogu aeg tundnud ja sellest see jutt, et “Laar hävitas põllumajanduse”. Hävitaski, aga mitte Laar isiklikult, vaid taastulnud Eesti Vabariik, mille esimene peaminister Laar oli.
    Aga jah, mida siis oleks pidanud tegema? Jääma vabatahtlikult kolhoosirahvaks? Seegi poleks aidanud, sest Leningradi turg vist enam ei toidaks…

    • mnjah said, on 07/05/2012 at 17:50

      Ühesõnaga: kas ma vahetaksin oma Kindle lugeri tagasi heinahangu vastu? Vist ikka mitte. Heinategu on asi, mis tundub romantiline ainult distantsilt (ka ajaliselt). Omal ajal oli see küll üks vaev ja orjus.

  2. tavainimene said, on 07/05/2012 at 18:26

    Kh-kh-kh. Eesti kultuuri kaitseks tuleb kehtestada üldine kohustuslik pärimusteenistus: tööstusrevolutsiooni eelne taluelu heinateo, rehepeksu, linaropsimise ja võikirnumisega; magatakse aidalakas ja pestakse kord nädalas suitsusaunas. Kui aastaring täis, võib lugerite ja kuvarite juurde naasta.

  3. bunsen_lamp said, on 07/05/2012 at 23:20

    Millist revoluutsijat siis nõutakse? Et piirid kinni ja ränk ajupesu peale? Nagu kunagine Albaania või praegune Põhja-Korea? Ilma reaalsete ettepanekuteta on need halisemised pelk odav politikaanlus.

  4. nodsu said, on 08/05/2012 at 00:14

    Essee oli hea, ainus asi, mis mul kriipima jäi, oli selle poolkorilaste agraaria seostamine mingi müstilise “eestlusega”. Eestlus kui rahvusliikumine hakkas sellest kultuurist algusest peale irduma, olles esialgu ju tehislik konstruktsioon – “mõtleme eesti rahvuse välja”. Isegi kui vastloodud eestlust hoolega talukultuuriga seostada püüti, oli see juba siis veidi distantsilt (ega orgaaniliselt omast ei oleks vajagi seostada). Sest suurimad eestlejad olid ju suht ebatüüpilised, haritlased, eks ole.

    • nodsu said, on 08/05/2012 at 00:18

      (ma ise olen muidugi friik, kõige hiljutisemad talus sündinud-kasvanud esivanemad olid mul vanavanemad (nendestki said üsna kohe pärast sõda linnaharitlased) ja ainult isa poolt – ema poolt olid juba vaarvanemad teist põlve linlased.)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: