tavainimene

Visioon 2020

Posted in * by tavainimene on 11/04/2012

Igas vallakeskuses on kuueklassiline algkool, kus kõiki aineid inglise keelest matemaatikani õpetavad klassiõpetajad. Kuus klassi on tavainimese tavaline haridustase ja igapäevaseks eluks sellest piisab. Et nii napi haridusega Soome tööle ei pääse, on Eesti ettevõtjad odava lihttööjõuga kindlustatud.

Igas maakonnakeskuses ja veel mõnes üksikus suuremas asulas on progümnaasium (põhikooli ülaaste). Kaugemate metsakülade lastel sinna asja pole, kui neil pole linnas suuremeelseid sugulasi, kes nad õpingute ajaks kostile võtaks. Meedias vilksatavad kurioosumid üürikorteritest, kus kahte tuppa on majutatud üle 20 koolilapse. Ka progümnaasiumis õpetavad universaalõpetajad (bioloogia+keemia, matemaatika+füüsika, ajalugu+geograafia). Kõrgharidust neilt ei nõuta, oma aineid tunnevad nad põhikooli programmi piires, keerukamatele küsimustele soovitatakse õpilastel otsida vastuseid internetist.

Suurem jagu põhikoolilõpetajaid peab jätkama õpinguid kutsekoolis, kus üldhariduse osa on kärbitud minimaalseks, kuna juuksuril, automaalril ja kokaabil pole Shakespeare’i ega integraale eluks vaja.

Gümnaasiumid, kust pääseb kõrgkooli, on Tallinnas ja Tartus. Sinna pääsevad väga motiveeritud vanemate hästitreenitud lapsed läbi karmi valikusõela. Kehtib ka varandustsensus, kuna õppur peab üürima eluaseme turuhinnaga.

9 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. ieska said, on 11/04/2012 at 17:12

    Sõidame!

  2. indigoaalane said, on 12/04/2012 at 14:52

    ma olen seda reformi mõelnud nii ja naapidi ja jõudnud järeldusele, et probleem on eeldustes. Meie (st mina) eeldame, et keskharidus on põhiseaduslik inimõigus ja nö normaalne asi. nemad (st ministeerium) aga eeldab, et normaalne on põhiharidus ja keskharidus on nö normist kõrvalekalle. Ei ole ju igas külas ülikooli või kutsekat, ja see on meie meelest ok. Gümnaasium siis samuti saab olema väheste jaoks ja see on tulevikus ok.
    Harjume ära, hakkab meeldima..:)

  3. kaur said, on 12/04/2012 at 21:33

    Kritiseerida ja ilkuda on kerge. Aga lahendus – olukorras, kus külad kolivad noortest tühjaks ja lapsi on vähe-vähe-vähe – on teie arust siis mis?

  4. tavainimene said, on 13/04/2012 at 08:17

    Jah, ega mul ausalt ei olegi lahendust. Õnneks mul ei ole ka kohustust seda välja pakkuda, ma võin vabalt ennast välja ilkuda, kuna ma olen tavainimene.

    Tavainimesena häirivad mind mitmed asjad. Esiteks: ministeeriumi korduvad kinnitused, et “asi pole rahas, asi on kvaliteedis”. Seega raha poolest võiks väiksed koolid vabalt tööd jätkata. Aga mis nende kvaliteedil siis viga on? Kas on tõestatud, et väikeste koolide õpetuse kvaliteet on kehvem? Kas on tõestatud, et kvaliteedimahajäämuse põhjus on koolide ja klasside väiksus? Või väikekoolide õpetajate nõrgem tase? Kas on olemas kindlus, et kui needsamad väikekoolide maalapsed muude tingimuste samaks jäädes linna suurkooli viia, saab nende haritus parem?

    Hüva, oletame, et asi on, nagu tavaliselt, siiski rahas. Mu süda oleks rahulikum, kui ma oleks näinud mingitki arvutust ühe näidismaakonna põhjal. Et kui me näiteks:
    1) paneme valdades neli keskkooliosa kinni (ja neist kahes kaob ka põhikooli ülaaste) ning koondame x õpetajat,
    2) tekitame maakonnalinnas ühe puhta gümnaasiumi ja ehitame ühe põhikoolihoone juurde ning palkame juurde y õpetajat,
    3) hakkame iga päev vedama n last bussiga 2 korda päevas z km,
    4) q vähegi toimetulevamat peret kolib maalt ära linna,
    5) s peret vajab täiendavat sotsiaalabi,
    6) r peret kolib üldse Eestist minema,
    7) t lapsele, kelle päevane edasi-tagasi koolitee on pikem kui 90 minutit, tuleb leida õpilaskodu,
    8) u last lööb pärast 6. klassi koolile käega,
    9) w last lööb pärast põhikooli koolile käega,
    jne,
    siis mis on ühiskonna majanduslik koguvõit näiteks 10-20 aasta perspektiivis.

    Mu süda oleks ka rahulikum, kui need bussiliinid, internaadid ja pikapäevarühmad oleks juba olemas enne koolide kinnipanekut. Aga eile lugesin ma ministri mõtteavaldust, et õpilaskodude ehitamise asemel tuleks ehk hoopis toetada õpilaste elamist sugulaste-tuttavate juures. (Käsi püsti, kes on valmis võtma enda perre kolmeks aastaks kasulapse.) Ja üks anonüümne netikommentaator soovitas, et gümnasistid võiks majutada üksikute pensionäride juurde. (Tere jälle, kollane kass.)

    Kõhutunne ütleb mulle, et haridus võiks olla absoluutselt viimane koht, mille kallale kärpima minna. Mitte üksnes rahas, vaid ka sisus. Mina olen alati arvanud, et kuna inimkonna teadmiste koguhulk suureneb pidevalt ja kiiresti, siis haridussüsteem peaks aktiivselt otsima viise, kuidas võimalikult suurt hulka teadmisi ja oskusi võimalikult suurele hulgale inimestele võimalikult tulemuslikult edasi anda. Aga mida ma lehest loen: õppekavasid tuleb hõrendada, koormust vähendada, õpetada koolis “ainult eluks vajalikke asju”, õpetajate kvalifikatsiooninõudeid tuleb leevendada, õpetajad peaksid õpetama mitut ainet, põhikooli baasil kutseõppe erialavalikut tuleb suurendada jne. Ütlen ausalt: mul on hirm.

  5. indigoaalane said, on 13/04/2012 at 08:44

    Noh, seda näidisprojekti hakkab kohe-kohe nägema Viljandis. Kui ikka maja püsti saavad.

  6. kaur said, on 13/04/2012 at 14:01

    Tjah. Aitäh mõtete eest. Ilmselt on kõik õige… aga…

    Õilsas läänemaailmas on minu arust juba ammu nii, et laste saamisel võtavad inimesed kätte ja kolivad. Äärelinna. Maalt ära, ja ka suurlinnast / kesklinnast ära. Mine jaluta misiganes Lääne/Põhja-Euroopa või USA suurlinnas – lapsi seal ei ole. On beebid, ja on üliõpilased, aga lasteaialaste ja koolilaste vanusegrupid on täielikult tõrjutud linna äärde.

    llmselt juhtub sama ka meil. Ehk, lapsi loov pere pannakse valiku ette: kas kolida sinna, kus on laste jaoks sobiv infrastruktuur; või ujuda vastuvoolu ja leppida kas viletsama haridusega või muude ebamugavustega.

    Muidugi, suure maailma mõttes on kogu Eesti paras küla. Mis mõttes, jõuad tunni ajaga kodust tööle???, küsib moskvalane või njuujorklane. Nii et meil on tegelikult kõik, kõik käe-jala juures. Seda ka siis, kui elad maal.

    • tavainimene said, on 16/04/2012 at 06:31

      Oleks meil sellised palgad nagu New Yorkis ja selline metroo nagu Moskvas, siis poleks vist kellelgi nurisemist.

  7. mnjah said, on 14/04/2012 at 17:23

    Panem mõtlema, miks pidas maailma esimene proletaarne riik vajalikuks anda oma kodanikele kohustuslik keskharidus, aga meie ei pea. Muidugi, eks see proletaarne riik tegigi vist valesti, haritud rahvas hakkas mõtlema ning proletaarne riik lagunes. Huvitav, kas on võimalik püstitada teooria, et NSVLi lagunemine oli rahumeelne tänu haritud rahvale?

    • tavainimene said, on 16/04/2012 at 06:34

      Kuidas see “Arbati lastes” oligi: oleks tsaar teid valitsenud teie endi seaduste järgi, oleks ta veel tuhat aastat vastu pidanud.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: