tavainimene

Turist

Posted in * by tavainimene on 02/03/2012

Õhtupoolikul alanud ja läbi öö sadanud vihm oli hommikuks lumekihti tublisti õhemaks leotanud. Tuul kuivatas kõnniteede loigulist asfalti, rentslis lösutasid porikarva vallid. Tühjade suvemajade eesaedades olid hangedest välja tulnud vettinud ja rääbakad rododendronid. Merekuurordi rikastelinnaosa oli lumisel-porisel varakevadel nukralt inimtühi, iilid sakutasid reklaamplakateid, mis tõotasid enneolematud hinnaalandusi.

Mõni kilomeeter raudteed mööda edasi seisid mändide vahel viiekorruselised elumajad — lipitud-lapitud mälestus töörahva riigist. See-eest oli lumi siin puhas, kuigi sulaauguline.

Aula akende ette olid eredat päevavalgust varajama veetud paksud tumepunased sametkardinad. Nende vahelt sisse paistvates viltustes kiirtes hõljusid reipalt tolmuterad. Tolm oli nii tihe, et selle nägemine ajas köhatama.  Toolid olid samuti punasest sametist kattega, kõrge seljatoega ja pidulikule saalile sobivalt ebamugavad.

Laval laulis ansambel. Viis tüdrukut, vist napilt teismeikka jõudnud, seljas lohmakavõitu valged triikimisjoontega päevasärgid.  “She tied you to a kitchen chair, she broke your throne and she cut your hair“, lõõritasid piigad poolsuletud silmi, meloodiale kaasa õõtsudes. Rahulolevalt koogutas ka elatanud õpetajanna, kes mõni rida tagapool istus, käed kõhu peal koos, ja sai aru ainult sõnast “halleluuja”.

Love is not a victory march, jumala eest.

12 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaarnake said, on 05/03/2012 at 09:07

    Kas selle olukorra taga on mingi reaalne maitsev22ratuse-juhtum? A la 90-d, kus laste lauluv6istlusel pandi mukitud 9-aastased (soovitavalt ingl. k.) tuliseid armastuslaule laulma?

  2. p-karu said, on 05/03/2012 at 10:48

    Ma olen seda nähtust ka 21. sajandi Leedus kohanud, teismelised tüdrukud esitasid Madonna “Like a Prayer” töötluse, aeg-ajalt vagalt käsi palveks seades. Ehk tõlkis neile keegi sõnad ohutustades ära, umbes et “Meile meeldib palvetada”. Ja sellele lapsele, kes kinnitas, et talle meeldiks natuke hanky-panky’t, selgitati, et see räägib taskurätiku kaasaskandmise tähtsusest.

  3. tavainimene said, on 05/03/2012 at 10:50

    Jah, ma sattusin keerulistel asjaoludel koos grupi haridustöötajatega ekskursioonile Jurmalasse, kus programmis oli ka kohaliku kooli õpilaste kontsert — rahvatants, playback, iluvõimlemine, cheerleaderid ja siis see tüdrukuteansambel ja “Hallelujah”. See kõik kokku tekitas niivõrd erilise emotsioonikokteili, mida ei saa osta ühegi tavaturistipaketiga.

  4. tavainimene said, on 05/03/2012 at 10:56

    See fenomen näib töötavat mitut pidi.

  5. notsu said, on 05/03/2012 at 16:56

    Eriti palju juhtub seda asja vanamuusikaga, isegi kui mingit tingrefleksi tekitavat sõna nagu “halleluuja” sees ei ole. Tuttavad on rääkinud, kuidas laulavad mingit roppu keskaegset või renessansslaulukest ja publik istub hardalt nagu kirikus.

    Ja siis sattusid nad korra arstide konverentsile, kus inimesed oskasid ladina keelt, ja said adekvaatse reaktsiooni kätte.

    Mul oli sama kogemus korra itaallastega – väga värskendav oli näha, kuidas inimesed kahemõtteliste või muidu naljakate kohtade peal naeru mügistavad. Selle lauluga (mida laulukoorid armastavad miskipärast pühalikus harduses laulda, sest kõik ju teavad, et inimesed olid vanasti kole pühad).

    • tavainimene said, on 05/03/2012 at 18:59

      Ma ei saanud muidugi sõnadest mõhkugi aru, aga guugeldamine oli õpetlik.

    • notsu said, on 05/03/2012 at 21:07

      Oi, ma arvasin, et mõni video sattus ka selline, kus oli kommentaarides tõlge ka. viltu läks siis.

      Lisanüanss on veel see, et “cazzar”, mida landskneht tahab esitada “cacciar” (ehk “jahtima”) pähe, kõlab kangesti nagu “cazzo”, mis on üks rumal sõna (viimati eriti populaarseks saanud tolle “vada a bordo, cazzo” (vabas tõlkes “kurat võtaks, ronige pardale”) tõttu, mis sai pärast Concordia hukku üheks Itaalia popimaks telefonihelinaks).

    • notsu said, on 05/03/2012 at 21:10

      tglt esimese klipi kommentaarides oligi inglise tõlge ka.

    • notsu said, on 05/03/2012 at 21:13

      Tegin kunagi ühele tuttavale kiirkorras sellise tõlke:

      Mu armas taam, minu taha laul laulda akna all. Landskneht hea seltsiline.
      Don don…
      Palun kuula mind, sest minu laula heasti.
      Ja mu armasta sinu nagu kreeklane kabunat.
      Don don…
      Kui lähe jahile haukaga jahtima,
      minu too sinule kurvitsaid, kes on paksud nagu neerud.
      Don don…
      Kuigi minu ei oskan öelda nii palju ilusad asjad,
      ei tean Petrarcat ega Heliconi allikat…
      don don…
      Kui sinu minu armasta, ma ei olen laiskvorst,
      ma pumpa kogu öö, pöruta, pöruta nagu jäär!

      Ilgelt pühalik, eks ole.

  6. tavainimene said, on 05/03/2012 at 22:07

    Eurolaulude tekstides ei ole niisiis viimase 500 aastaga erilist arengut toimunud.

    • notsu said, on 05/03/2012 at 23:47

      Ainult Petrarcat ja Helikoni ei mainita enam vist naljalt isegi vigases keeles mitte.

  7. kaarnake said, on 06/03/2012 at 22:31

    Kyll se oli ilus t6lge.
    Eurolaulude temaatika… laulud on kuidagi andetumad ja lahjemad, n8 rahvalauludes on alati mingi pu2nt, s6num, nali, see tera ja see iva. Mis siis, kui nad vahest ka natukene ropud on… aga eurulaulude tekstid on nagu suvaliste poolv66raste inimeste suvaline msn-i vestlus.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: